KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 07.09.2011 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-1625 Haldusasi A.S’i kaebus Viru Vangla P-2 kambri nr 1287 tingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks. Menetlustoiming Eelmenetluses RESOLUTSIOON Tagastada kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Määruse tõlge saata teadmiseks kaebuse esitajale. Kaebus koos lisadega tagastada määruse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kaebuse tagastamise kohta tehtud kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD 28.06.2011 saabus Tartu Halduskohtusse A.S’i 25.06.2011 allkirjastatud kaebus. Kaebuse kohaselt kartserikamber P-2 nr 1287 ei vasta Euroopa Liidu nõuetele. Kambri seintel on igasugused kirjutised, värv maha kulunud, kirjutuslaual on sügav auk, tool on kellegi poolt urgitsetud. Kaebaja leiab, et Viru Vangla alandas ja solvas tema inimväärikust, rikkus tema õigusi ja tekitas palju ebamugavusi. Kaebaja palub Viru Vanglalt välja mõista 72 000 eurot 72 päeva eest, mis ta kambris P-2 1287 veetis. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kaebuse materjalidest ja Viru Vangla vastusest kohtu päringule nähtub, et tegemist oli kehtiva distsiplinaarkaristusega, seega ei ole kaebajat karistatud õigusvastaselt. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist. Riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel saab nõuda nii varalist kui ka mittevaralist kahju. A.S’i kaebusest nähtub, et kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kaebuse kohaselt ei vasta kamber nr 1287 Euroopa Liidu nõuetele ning kaebaja sellises kambris hoidmisega on tekitatud talle ebamugavusi ja alandatud kaebaja inimväärikust. Kohus on seisukohal, et oluline on hinnata, kas kambri tingimused võisid alandada kinnipeetava inimväärikust või mitte. Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustuse. Kaebuses nende nõuete osas vaidlust ei ole. Seega kohus järeldab, et kamber vastab eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele. Viru Vangla möönab, et kambris nr 1287 on seintel tõepoolselt joonistused, esineb värvikahjustusi ning laual on lõiked. Vangla märgib, et kambris olevad laud ja tool on kasutuskõlblikud. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et tegemist ei ole selliste kambri puudustega, mis alandavad kaebaja inimväärikust. Kaebajale võivad küll seinal olevad joonistused ja kirjutised mitte meeldida, kuid tegemist on ebamugavustega, mitte inimväärikuse alandamisega. EIÕK on nentinud, et vangistusega kaasneb niikuinii teatud paratamatu ebamugavustunne, kuid kvalifitseerimaks tegevust inimväärikuse alandamisena peab olema tegemist minimaalse raskusastme ületamisega (EIÕK otsus asjas Kudla v. Pool, 26.10.2000). Inimväärikuse alandamisena on kvalifitseerinud näiteks alljärgnevad olukorrad: täielik sotsiaalne isolatsioon, halvad sanitaartingimused kogumine, põhjendamatu jõu kasutamine jne. Tulenevalt EIÕK praktikast saab inimväärikuse alandamisega tegemist olla tõsise rikkumise puhul, mille alla vaidlusalune juhtum ei kuulu. Kohus on seisukohal, et A.S’ile ei ole saanud seoses kambri nr 1287 tingimustega mittevaralist kahju tekkida, mille hüvitamise kohustus tuleneks RVastS § 9 lg-st 1. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust ja tagastab A.S’i kaebuse asjas 3-11-1625 HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.