3-11-1033/21

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1033 Otsuse kuupäev

1. november 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi V.Pi kaebus Viru Vangla 18.02.2011 käskkirja nr 6.-3/359-D tühistamiseks Menetlusvorm Kohtuistung 03.11.2011 Menetlusosalised Kaebaja: V.P /isikukood xxx/, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/. Resolutsioon Jätta V.Pi kaebus täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulu tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 12.12.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
3. 18.02.2011 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6.-3/359-D (tl 39), millega määrati kinnipeetav V.Pile vangistusseaduse § 67 p 1 ja § 37 lg 1 sätestatud nõuete rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamine kolmekümneks ööpäevaks ning piirati karistuse kandmise ajal täielikult vangistusseaduse § 22, § 30-32, § 34-38, § 41, § 43, § 46 ja osaliselt § 48 tulenevaid õigusi. 01.04.2011 vaideotsusega nr 6-12/100-2 (tl 54) jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudega vaie (tl 55 ja 57) rahuldamata.
4. 26.04.2011 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja V.Pi kaebus (tl 1-8), milles ta palus käskkiri tühistada, kirjeldas karistamise põhjustanud sündmust ning väitis, et pole tööst keeldunud vaid koristas nii nagu oskas ja talle ei öeldud, et seejuures ei tohi vett vaha valada. Kaebaja märkis, et talle näidati ainult vee ämbrisse võtmist ja mopiga liikumist ega tutvustatud koristaja ohutusjuhendit, viitas mitmetele Riigikohtu halduskolleegiumi lahendite ja õigusalase kirjanduse seisukohtadele ning lisas, et, käskkiri on kaalutlusvigane ja sellest ei selgu, millist sisekorraeeskirja ta ei täitnud või missugusele korraldusele ei allunud, peale protokolli koostamist on kogutud tõendeid, mida talle ei tutvustatud ja mille osas teda ära ei kuulatud ja karistus on ebaproportsionaalne.
5. Viru Vangla vastuses (tl 34-37) paluti kaebust mitte rahuldada, peeti määratud karistust õiguspäraseks ja rikkumise suhtes proportsionaalseks ning märgiti, et kaebaja ei keeldunud küll otsesõnu tööst, kuid väljendas oma tegevusega soovimatust töötada ja ei täitnud selliselt käitudes sisuliselt ametniku korraldust koristada sektsioon.
6. Kohtuistungil jäi V.P oma kaebuse juurde ning kinnitas veelkord, et koristas nii nagu oskas. Viru Vangla kedagi kohtuistungile ei saatnud paludes vastavas taotluses kaebust ilma tema esindajata arutada (tl 79). KOHTU PÕHJENDUSED
7. Viru Vangla vaidlustatud käskkirjaga (tl 39-40) on V.Pile vangistusseaduse § 67 p 1 ja § 37 lg 1 toetudes süüks pandud seda, et 19.01.2011 keeldus ta 11.01.2011 käskkirja nr 6-2/25-T (tl 38) alusel määratud E8 sektori koristamise tööst. Kaebaja pole sellega nõustunud ja on rikkumise päeval kirjutatud seletuskirja (tl 45) märkinud, et liialdas vaid natuke vee ja põrandavahendiga.
8. Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud vanglas täitma sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Sama seaduse § 37 lg 1 tulenevalt peab kinnipeetav reeglina töötama ning juhud, millistel see kohustus puudub, on ammendavalt loetletud sama paragrahvi teise lõike neljas punktis. V.P pole väitnud ega tõendanud, et mõni neist esineks ka tema puhul, viitab üksnes vähestele tööoskustele ja ämbri purunemisele ning eitab töötamisest keeldumist. Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendid ja tema enda poolt kohtuistungil antud selgitused kinnitavad siiski muud. Vanglaametnike ettekannete (tl 48-51) kohaselt selgitati talle, kuidas tuleb koristada ja näidati vastavad liigutused ka ette, kuid tema neid soovitusi ei järginud, viskas põranda pesemise asemel ämbritäie pesuvahendiga segatud vett koridori laiali ja lahkus. Videosalvestise vaatluse protokoll (tl 46) kinnitab vee hooga põrandale viskamist ning seda, et kõik toimus just nii, möönis kohtuistungil kaebaja ka ise (tl 81). Rikkumise päeval antud seletuses (tl 45) pole ta midagi maininud ämbri sanga purunemise kohta ja seega tõendab sellele viitamine alles distsiplinaarmenetluse protokolli peale esitatud vastulauses (tl 44) ilmselgelt soovi end tagantjärele otsitud põhjenduste abil õigustada ja seeläbi karistusest vabaneda. Tööst keeldumine ei pea olema tingimata otsesõnu väljendatud ja saab seisneda ka tegevuses, mis moonutab vanglaametnikult saadud korralduse sisu ja võimaldab vaatamata näilikule tegutsemisele selle täitmata jätta. V.Pi käitumine viitab antud juhul selgelt soovimatusele töötada E8 sektori koristajana ning kohtuistungil tunnistas kaebaja ka ise, et tegelikult ei julge ta koristada teiste kinnipeetavate võimaliku pahameele tõttu (tl 81).
9. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja karistuse määramise kord ja tingimused on kehtestatud vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 4’. V.Pi puhul on need kõik järgitud. Talle on teatatud menetluse alustamisest (tl 52) ja võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta (tl 44-45), menetluse käik on protokollitud (tl 41), selle käigus on uuritud süüaluse vastuväidetest tulenevaid asjaolusid (tl 42-43 ja 46-47), karistus on talle määratud seaduses ette nähtud tähtaja ja justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 15 sätestatud pädevuse piires ning vastavas käskkirjas (tl 39-40) on käsitletud piisava ulatusega nii süüteo asjaolusid, karistatu seletusi kui karistuse valikut. Vaatamata mõningale ebatäpsusele on võimalik üheselt mõista, milles V.Pit tegelikult süüdistatakse ning seda, et süüdistus ei seisne otseses tööst keeldumises, on kaebaja ka ise oma 17.02.2011 vastulauses (tl 44) aru saanud. Halduskohtumenetluse praktikas juurdunud seisukohtade järgi saavad haldusakti tühistamise kaasa 2 tuua vaid niisugused vormi- või menetlusnõuete rikkumised, mis mõjutasid otsustuse sisu. V.Pi puhul ei kinnita miski kohtule esitatust, et peale distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 41) koostamist vaadeldud videosalvestise protokolli (tl 46) tutvustamata jätmine mõjutas kuidagi tema karistust. Selle menetlustoimingu läbiviimine viitab vangla soovile uurida kõiki menetluse käigus esile toodud asjaolusid ning kohtuistungil kinnitas kaebaja ka ise, et protokoll vastab suures osas tõele (tl 81). Kuna vangistusseaduse § 63 lg 1 p 4 lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kuni 45 tööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, arvestab 30 ööpäevane karistus töötamisest keeldumise eest varem juba karistatud isiku (tl 58-59) poolt toime pandud samasuguse rikkumise olulist tähendust vangla julgeolekule, pole ülemäärase raskusega ja võib teiste võimalike karistusvahenditega võrreldes kõige paremini kaasa aidata õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Distsipliinirikkumise eest konkreetse karistuse määramine on vastava ametiisiku kaalutlusotsustus, mille suhtes on kohtu kontrolliõigus piiratud. Käesoleval juhul kinnitab kõik asjas esitatu, et V.Pi määratud karistus rajaneb igati õiguspärastel alustel ning mitte miski ei tõenda, et selle kohaldamise juures oleks rikutud otsustust mõjutada võinud olulisi menetlusnõudeid, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise või mistahes muid õiguse põhimõtteid.
10. Eeltoodud järeldustel jääb V.Pi kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata ja kaebaja poolt tasutu riigilõivud (tl 12) sama seadustiku § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3