← Eesti

3-11-323/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 1. november 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-1

§ 53lg 1).

Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil, võib Riigikohus lahendada kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses (

§ 54lg 2, § 61 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. PHD Investments OÜ (kuni 27.01.2011 ärinimi Puhdas Investeeringute OÜ) registreeriti käibemaksukohustuslaseks 18.03.2010 registreerimisnumbriga EE
  2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) kontrollis äriühingu käibemaksuseaduse (KMS) mõistes ettevõtlusega tegelemist Eestis ajavahemikul
  3. a september kuni november.
  4. PMTK 30.11.2010 korraldusega nr 12.2-3/8141-1 kohustati PHD Investments OÜ esindusõiguslikku isikut ilmuma 13.12.2010 PMTK-sse selgituste andmiseks äriühingu ettevõtluse kohta ja esitama samaks tähtajaks äriühingu ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid maksukorralduse seaduse (MKS) § 60 lg 1 ja käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lg 31 alusel ning märgiti, et kui osaühing ei esita ettenähtud tähtajaks dokumente, mis tõendaksid Eestis ettevõtlusega tegelemist, kustutatakse isik käibemaksukohustuslaste registrist. 3-11-323 PHD Investments OÜ vaie PMTK 30.11.2010 korralduse nr 12.2-3/8141-1 peale jäeti Maksuja Tolliameti 06.01.2011 vaideotsusega nr 6-1/688-3 rahuldamata.
  5. PHD Investments OÜ kaebuses paluti PMTK 30.11.2010 korraldus nr 12.2-3/8141-1 tühistada. Kaebuse kohaselt kinnitab kaebaja suhtes väärteomenetluse alustamist vastustaja otsus nr 12.2-3/6904-
  6. Korraldusega soovitud informatsioon on sellise iseloomuga, mis võib kaasa tuua kas kaebaja või tema juhatuse liikme süüditunnistamise õigusrikkumises. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast (Shannon vs Ühendkuningriik) tuleneb, et olukorras, kus isiku suhtes toimub kriminaalõigusliku iseloomuga menetlus, pole isikul kohustust suhelda ametivõimudega vastava menetluse uurimise objektiks olevate asjaolude pinnalt. See on kooskõlas Riigikohtu uuema lähenemisega vaikimisõigusele (lahend nr 3-4-1-3-10). Maksuhaldur on kaebaja või tema juhatuse liikme K V suhtes alustanud väärteomenetluse, mis on kriminaalõigusliku iseloomuga menetlus, ja seetõttu ei ole kaebajal ega tema esindajal kohustust maksuhalduriga vastavate küsimuste osas suhelda. Kaebaja keeldus juhatuse liikme K. V isikus korralduse täitmisest MKS § 64 lg 1 p-de 5 ja 6 ning põhiseaduse (PS) § 22 alusel. Kuigi korraldus tehti osaühingule, on alust väita selle täitmise võimatust ka kitsalt seoses juhatuse liikme põhiõiguste võimaliku riivega. EIK praktika (Eckle vs. Saksamaa, Faber Firm and Jafarov vs Azerbaidźaan, Okleśen ja Pokopaliśko Pogrebne Storitve Leopold Okleśen S.P. vs Sloveenia) kohaselt siis, kui äriühingul on ainuosanik või üks juhatuse liige, on füüsilise isiku õigused ja kohustused tihedalt äriühingu õiguste ja kohustustega seotud. Lahutamatult on seotud ka antud asjas osaühingu ja tema juhatuse liikme õigused ja kohustused. Vastustaja viide EIK lahendile Weh vs Austria ei ole asjakohane. Kaebajal on õigus keelduda teabe andmisest PS § 22, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-te 1 ja 2 ja MKS § 64 lg 1 alusel isegi siis, kui soovitav informatsioon võib olla potentsiaalselt inkrimineeriv juhatuse liikme vastu. EIK kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isiku suhtes toimub kriminaalmenetlus või selle algatamise tõenäosus on arvestatav, laieneb isikule EIÕK art 6 lg-s 1 sätestatud vaikimisõigus absoluutselt. Isikul ei ole isegi kohustust suhelda maksumenetlejaga. Kohaldades neid põhimõtteid antud asjale, ei saa olla kahtlust, et osaühingul korralduse adressaadina on õigus mitte anda soovitud informatsiooni, sest K V suhtes on algatatud väärteomenetlus.
  7. PMTK palus jätta kaebuse rahuldamata, märkides, et teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keeldumise õigus tuleneb PS §-st 22, mille kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Lähedase mõiste on sisustatud MKS §-s 64, mille lg 1 p 5 kohaselt on teabe andmisest ja tõendite esitamisest õigus keelduda maksukohustuslase abikaasal, otsejoones sugulase, abikaasa õel või vennal, õe või venna alanejal sugulasel, abikaasa otsejoones sugulasel, abikaasa õel või vennal, välja arvatud, kui ta peab antud asjas teavet andma ja dokumente esitama seoses enda maksukohustusega. MKS § 64 lg 1 p 5 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise puhul peab olema täidetud kaks eeldust – isik, kellelt maksuhaldur teavet nõuab, peab vastama p-s 5 toodud nõuetele, ja isik, kelle kohta maksuhaldur teavet nõuab, peab konkreetses maksumenetluses olema maksukohustuslase staatuses. Kuna omavahel seotud saavad olla ainult füüsilised isikud, ei ole täidetud MKS § 64 lg 1 p 5 alusel teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keeldumise eeltingimus, ning kaebaja apelleerimine MKS § 64 lg 1 p-le 5 ei ole asjakohane, nagu ka tuginemine PS § 22 kolmandale lõikele. Kaebaja suhtes alustatud väärteomenetlus ei ole puutumuses vaidlustatud korraldusega. PMTK 11.11.2010 otsusest nr 12.2-3/6904-8 nähtuvalt on tegemist teise kontrolli raames antud haldusaktiga, mille kohaselt on 10.11.2010 kaebaja suhtes alustatud väärteomenetlust kaebaja
  8. a augustikuu käibemaksudeklaratsioonil valeandmete esitamise kahtluse tõttu. Ainuüksi see, et maksuhaldur on kaebaja või tema seadusliku esindaja suhtes varem mingil põhjusel väärteomenetluse alustanud, ei välista kaebaja kohustust tõendada oma ettevõtlusega tegele2

(6)3-11-323 mist, kui maksuhaldurile teadaolevate andmete pinnalt ei ole see piisavalt tõendatud. Kuigi maksumenetlusliku kaasaaitamiskohustuse täitmine võib kaudselt ja faktiliselt ahendada isiku valikuvõimalusi erinevate kaitsetaktikate kasutamisel hilisemas võimalikus kriminaalmenetluses, ei ole tegemist PS § 22 rikkumisega. Kuna alustatud väärteomenetlus ei puuduta vaidlustatud korralduses märgitud maksustamisperioodi, on kaebaja selle argumendi pinnalt toodud oletused võimalikust väärteo- või kriminaalmenetlusest kaebaja või tema seadusliku esindaja suhtes kauged ja hüpoteetilised. Enese mittesüüstamise privileegist lähtumine ei ole antud maksuvaidluses asjakohane. Enese mittesüüstamise privileegi kaitseala hõlmab keeldu sundida isikut andma ennast või oma lähedasi süüstavaid ütlusi või esitama dokumente karistuse abil.
  1. Tallinna Halduskohtu 18.04.2011 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: Vaidlust ei ole selles, et K V ega tema juhitavate äriühingute suhtes ei ole toimumas maksupettuse alast kriminaalmenetlust. Kaebaja väidab, et K V suhtes on käimas maksualane väärteomenetlus, kuid ei ole toonud välja, milline on selle väärteomenetluse puutumus vaidlustatud korralduses küsitava teabega. Kumbki kaebaja ei ole väitnud, et väärteomenetlus toimuks PHD Investments OÜ-ga või ka nimetatud äriühingu tehingupartneritega. Isik ei pea põhjendama seda, miks mingi info avaldamine teda süüstaks, kuid isik peab suutma põhjendada, kuidas tema suhtes toimuv süüteomenetlus ja temalt küsitav teave omavahel seotud on. Seda ei ole kaebaja teinud maksu-, vaide- ega kohtumenetluses. Kuna teadaolevalt on K V väga paljude äriühingute juhatuse liige, ei ole hetkel mingit põhjust arvata, et algatatud väärteomenetlus kattuks teemalt nimelt kaebajatele suunatud teabekorraldustes märgitud teabega. Ka kaebaja viidatud EIK lahendis Weh vs Austria (p 56) on leitud, et vaikimisõigus ei ole absoluutne ja isikul võib olla kohustus avaldada avaliku võimu esindajatele informatsiooni, mille kasutamine tema vastu kriminaalmenetluses on kauge ja hüpoteetiline võimalus. Seega tuginemine algatatud väärteomenetlusele ja sellega seoses teabe andmisest keeldumine ei olnud põhjendatud ei maksumenetluses ega ole ka kohtumenetluses. MKS § 64 lg 1 p-s 6 nimetatud õigusrikkumise all tuleb mõista vaid väärteo- ja kriminaalmenetlust, mitte maksumenetlust. Ka PS § 22 rakendusala piirdub süüteomenetlustega. Seega ei saa isik keelduda teabe andmisest põhjusel, et selle teabe andmine võiks tuua talle kaasa maksukohustuse suurenemise. Maksukohustus ei ole karistusõigusliku iseloomuga, eelkõige ei ole maksukohustuse tekkimine ja suurus seotud isiku varasema maksualase käitumisega. Abstraktne kartus, et isiku suhtes algatatakse süüteomenetlus, ei saa olla aluseks teabe andmisest keeldumisele. Isikul ei ole õigust keelduda teabe andmisest maksuhaldurile vaid üldise põhjendusega, et ta ei saa välistada, et seda informatsiooni kasutatakse kunagi tema suhtes algatatavate süüteomenetluste raames. Sellisele käitumisele MKS § 64 lg 1 p 6 ega muud õigusnormid õigustust ei anna ning selline õigus viiks iseenesest olukorrani, kus isikul oleks õigustus keelduda teabe andmisest täiesti kontrollimatutel põhjustel. Seega olukorras, kus riik pärib isikult teavet ja isiku suhtes ei ole käimas sarnaste asjaolude kohta kriminaal- ega väärteomenetlust, ei saa isik end vabandada MKS § 64 lg 1 p-ga
  2. Haldusakti õiguspärasust kontrollitakse selle andmise aja seisuga ning korraldus ei saa olla õigusvastane pelgalt seetõttu, et hiljem selgub haldusakti adressaadi tahe või õigus tugineda enese mittesüüstamise privileegile või dokumentide ja teabe esitamise võimatus mõnel muul alusel. Pärast korralduse andmist esitatud teave, et korralduse adressaat võib tulevikus hüpoteetiliselt tugineda vaikimisõigusele, ei saa tagantjärele mõjutada korralduse seaduspärasust. Maksuhaldur ei pea teabe ja dokumentide korralduse andmisel MKS § 64 lg 1 sätestatud aluste puudumist ennetavalt kontrollima. Samas täitis vastustaja vaidlustatud korraldustes selgitamiskohustuse ning tagas kaebajale kaitse enesesüüstamise eest, lisades korraldusele selgitused kolmanda isiku õiguste ja kohustuste kohta. Asjaoludest ei nähtu, et maksuhaldur oleks teabe saa- 3
(6)3-11-323 miseks kasutanud sundi, seega ei ole ka asjakohased kaebaja viidatud EIK lahendid, kus käsitletakse sunni kasutamise keeldu isikult teabe saamiseks olukorras, kus isik võib kasutada õigust vaikida. EIK lahendid on rangelt siduvad vaid samas asjas kõrgema kohtu poolt alama astme kohtule ja EIK lahend võimaliku teistmisalusena siseriiklikule kohtumenetlusele. Teistes kohtuasjades on nad lubatavate argumentidena kasutatavad asjaolude ühtelangevuse korral. Isiku soovi tugineda MKS § 64 lg 1 p-le 6 ei pea haldusorgan ise ennetavalt eeldama, vaid isik peab selleks ise haldusorganile soovi avaldama. Põhimõtteliselt saab isik esitada oma vastuväited ka vaidemenetluses, kuid korrektsem on siiski teavitada haldusorganit juba eelnevalt asjaoludest, mis isiku hinnangul takistavad haldusakti täitmist. Viidates EIK Suurkoja 14.09.2010 lahendile Sanoma Uitgevers B.V. vs Holland leiab kaebaja, et enne, kui vastustaja kohustas neid andma kolmanda isikuna maksumenetluses teavet, pidanuks neil olema võimalus läbida sellise teabe andmise kohustuse osas kohtulik kontroll. Üksnes nimetatud lahendile tuginedes ei saa kaebaja nõuda sellise menetluskorra rakendamist tema suhtes. Eesti õiguses kasutatakse kohtuliku eelkontrolli läbimist haldustoimingutele vaid erandjuhtudel ja eriti raskete põhiõiguse riivete korral. Samas on maksumenetluses nii maksukohuslasel endal kui ka kolmandal isikul võimalik teabe andmisest keelduda ning kui haldusorgan seda ei aktsepteeri ja annab selle kohta vastava haldusakti, vaidlustada see haldusakt kohtus. Seega läbib haldusorgani nõue avaldada teavet siiski kohtuliku kontrolli, kuid haldusorgan teeb oma pädevuse piires otsustuse siiski ise ja kohtumenetlus järgneb isiku soovil alles peale seda. On arusaamatu, kuidas kaebaja õigused oleksid paremini kaitstud juhul, kui haldusakti või toimingu seaduslikkuse kontroll toimuks eelhinnangu vormis, kui kaebaja kaebeõigus ei ole kitsendatud ning lisaks on halduskohtus riigilõivud sümboolses summas. Seega on kaebaja väited, et talle on jäetud õigusvastaselt tagamata kohtuliku eelkontrolli võimalus teabe andmise kohustusele, põhjendamatud ega too kaasa vaidlustatud haldusakti õigusvastasust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. PHD Investments OÜ apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks või rahuldada uue otsusega kaebus. Põhjendused: Kohus ei süvenenud kaebuse teksti ega asjaoludesse, sest kohtuotsuses on ilmselged vead. Kohus ei kahtle selles, et K Vga seotud äriühingu suhtes toimub väärteomenetlus, kuid märgib otsuses, et kumbki kaebaja ei ole väitnud, et väärteomenetlus toimuks PHD Investments OÜ-ga või nimetatud äriühingu tehingupartneritega. Kaebuses on selgelt väidetud, et väärteomenetlus toimub just kaebaja enda (Puhdas Investreeringute OÜ, mis on kaebaja eelnev ärinimi) suhtes. Seega eksib kohus kaebajate väite ja ühe peamise faktilise asjaolu suhtes. Vastupidiselt kohtuotsuses märgitule ei tuginenud EIK lahendile Weh vs Austria mitte kaebaja, vaid vastustaja ja kaebaja lükkas kaebuses vastava õiguskäsitluse ümber. Viidatud kohtulahend ei ole kohaldatav vaikimisõiguse kaitseala määratlemisel siis, kui isikul on alust arvata, et temalt soovitav informatsioon on potentsiaalselt inkrimineeriv. Kohtu põhiväide on selles, et kaebaja ei põhjendanud, kuidas tema suhtes toimuv süüteomenetlus ja temalt küsitav teave on omavahel seotud. Kaebaja selgitab, et juhul, kui kaebaja suhtes juba toimub väärteomenetlus analoogilises asjas, siis on seos süüteomenetlusega alati lähedane ja reaalne ning mitte hüpoteetiline ja kauge. Kohus leidis õigesti, et EIK kohtulahendid on otsekohaldatavad siis, kui mingi teise lepinguosalise riigi suhtes tehtud kohtulahendi asjaolud kattuvad siseriikliku kohtu laual oleva asja faktidega. Määravaks on siinkohal see, et isiku enda suhtes juba toimub süüteomenetlus. Sellises olukorras ei ole isikul kohustust maksuhalduriga suhtlemiseks samas ega ka teistes asjades, juhul, kui isikul on alust arvata, et soovitav infor4
(6)3-11-323 matsioon võib viia tema süüditunnistamiseni õigusrikkumises. Kohus märkis õigesti, et isik ei pea põhjendama, miks selline informatsioon võib teda süüstada. Seetõttu tuleb antud juhul otse kohaldada EIK lahendit Shannon vs Ühendkuningriik. Määravaks on see, kas isiku suhtes toimub või võib eeldada süüteomenetlust. Vaikimisõigus ei laiene ainult süüteomenetlusele, vaid isikule tervikuna tema suhetes riigivõimuga analoogilistes asjades (p 36). Viidatud lahendi p-st 41 nähtub, et maksumenetluses kehtib vaikimisprivileeg, sest EIK järelduse kohaselt puudus individuaalkaebuse esitanud isikul kohustus finantsinspektoritega suhtlemiseks. See erineb kohtu õiguskäsitlusest otsuse p-s
  1. Kohus oli seisukohal, et kaebaja oleks pidanud eelnevalt maksuhaldurit teavitama vaikimisprivileegist. Samas leidis kohus, et seda õigust võib kasutada ka vaidemenetluses. See on loogiline, sest maksuhalduril on endal võimalus uue informatsiooni kontekstis korraldus tühistada.
  2. PMTK palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja jääb oma seisukohtade juurde. Täiendavalt märgitakse, et kuigi otsuses on kajastatud ekslikult kaebaja väide tema suhtes toimuva väärteomenetluse kohta, ei ole tegemist sellise eksimusega, mis võiks viia kohtuotsuse tühistamiseni. Kohus on otsuses hinnanud kõiki kaebaja väiteid, mis võiksid mõjutada vaidlustatud korralduse kehtivust ja seaduspärasust. Kohus üksnes märkis otsuses, et kaebaja on teinud viite EIK lahendile Wes vs Austria. Kohus ei ole leidnud, et tegemist on EIK lahendiga, millele kaebaja väidete esitamisel tugineb. EIK lahend Wes vs Austria käsitles eelkõige ametiasutuse konkreetset pöördumist, mis ei olnud iseenesest süüstav ja sellest ei saanud eeldada ka ühegi süüteomenetluse alustamist. Vaidlustatud korralduse puhul on tegemist samasuguse pöördumisega. Korralduses toodud hoiatust, et dokumentide esitamata jätmisel kustutatakse isik käibemaksukohustuslaste registrist, ei saa käsitleda süüteomenetlusena. Kohus tugines õigesti EIK lahendi Wes vs Austria seisukohtadele. Kaebaja ei selgitanud ka apellatsioonkaebuses, milline seos on vaidlustatud korralduses nõutud teabe ja kaebaja suhtes alustatud väärteomenetluse vahel. Kaebaja viidatud seisukoht, et „juhul kui kaebaja enda suhtes juba toimub väärteomenetlus analoogses asjas, siis on seos süüteomenetlusega alati lähedane ja reaalne ning mitte hüpoteetiline ja kauge“, rõhutab samuti seose olemasolu üksnes siis, kui väärteomenetlus toimub analoogilises asjas. Käibedeklaratsioonil valeandmete esitamist ei saa ühelgi juhul võrdsustada ettevõtlusega tegelemise kontrollimisega. Lahendi Shannon vs Ühendkuningriik puhul oli tegemist kriminaalmenetlusega, milles puudub puutumus maksumenetlusega ning maksumenetluses tõendite ja teabe andmisest keeldumise võimalikkuse küsimusega. Nimetatud lahendi eripäraks oli, et see puudutas olukorda, kus isikule oli võimalik esitada mistahes küsimusi, s.t tegemist ei olnud konkreetse pöördumisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on lõppjäreldustes õigesti jätnud PHD Investments OÜ kaebuse PMTK 30.11.2010 korralduse nr 12.2-3/8141-1 tühistamiseks rahuldamata ning apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust.
  4. 30.11.2010 korraldusega nr 12.2-3/8141-1 otsustas maksuhaldur kontrollida kaebaja käibemaksuseaduse mõttes ettevõtlusega tegelemist Eestis ajavahemikul september kuni november 2010, osundades asjakohastele MKS sätetele (§ 10 lg 1 ja lg 2 p 1, § 46, § 60 lg 1 ja 2, § 62 lg 1) ja KMS sätetele (§ 2 lg 2 ja § 22 lg 31), millest maksuhalduri vastav õigus tuleneb, ning teatades KMS § 22 lg 31 kohaselt kaebaja maksukohustuslaste registrist kustutamise kavatsusest ja andes tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. 5
(6)3-11-323 Kaebaja taotleb korralduse tühistamist põhjusel, et see rikub äriühingu ja tema juhatuse liikme MKS § 64 lg 1 p-dest 5 ja 6 ning PS §-st 22 tulenevat õigust mitte anda ütlusi enda vastu.
  1. Ringkonnakohus leiab, et maksuhalduril on korralduses viidatud sätete alusel õigus ja kohustus kontrollida käibemaksukohustuslase registreerimise avalduses märgitud fakte ja käibemaksuseaduse mõttes ettevõtlusega tegelemist ning kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid nii suulise kui kirjaliku teabe näol. Korraldus dokumentide esitamiseks, suulise ja kirjaliku teabe nõudmiseks on antud selleks pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Seega on korraldus õiguspärane ja vastupidist ei ole väitnud ka kaebaja. Kaebaja ei ole käesolevas asjas esitanud ühtegi väidet ega põhjendust selle kohta, miks korraldus, mille tühistamist ta taotleb, rikub tema õigusi ja on tema arvates õigusvastane. Vaidlustatud haldusakti õigusvastasus on aga tühistamiskaebuse rahuldamise eelduseks ja halduskohus ei saa õiguspärast haldusakti tühistada.
  2. Kaebaja on kaebuses põhjendanud üksnes seda, miks tal on õigus vaidlustatud korralduse täitmisest keelduda. Kaebajal või tema juhatuse liikmel MKS § 64 lg 1 p 5 või p 6 või PS § 22 alusel teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keeldumise õiguse olemasolu ei mõjuta vaidlustatud korralduse õiguspärasust. Vaikimisõiguse põhjendatud kasutamine kujutab endast pelgalt õiguspärast haldusakti täitmata jätmist, mille korral ei ole maksuhalduril õigust korralduses märgitud kaebaja maksukohustuslaste registrist kustutamise kavatsust ellu viia ehk anda haldusakti kaebaja maksukohustuslaste registrist kustutamise kohta.
  3. Halduskohus märkis õigesti, et maksuhaldur ei pea teabe ja dokumentide korralduse andmisel MKS § 64 lg 1 sätestatud aluste puudumist ennetavalt kontrollima. Haldusakti õiguspärasust kontrollitakse selle andmise aja seisuga ning korraldus ei saa olla õigusvastane pelgalt seetõttu, et hiljem selgub haldusakti adressaadi tahe või õigus tugineda enese mittesüüstamise privileegile või dokumentide ja teabe esitamise võimatus mõnel muul alusel. Pärast korralduse andmist esitatud teave ei saa tagantjärele mõjutada korralduse seaduspärasust.
  4. Käesoleva vaidluse esemeks on PMTK 30.11.2010 korralduse nr 12.2-3/8141-1 tühistamise nõue, mille lahendamiseks pidi halduskohus kontrollima korralduse õiguspärasust, ja nagu eespool märgitud, korralduse täitmisest keeldumise õiguse olemasolu korralduse õiguspärasust ei mõjuta. Halduskohus oleks pidanud hindama kaebaja väiteid korralduse täitmisest keeldumise õiguse olemasolu kohta juhul, kui kaebaja oleks esitanud halduskohtule lisaks tühistamisnõudele ka keelamisnõude vastustaja haldusakti andmisest hoidumiseks kaebaja maksukohustuslaste registrist kustutamise kohta. Kuna keelamisnõuet ei ole asjas esitatud, väljuvad kaebaja korralduse täitmisest keeldumise õigust käsitlevad väited käesoleva vaidluse piiridest ja ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.
  5. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata. 15.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.