Hageja taotleb eelmainitud viiviste väljamõistmist kostjalt kuni põhivõla tasumiseni. Hageja ei pea õigeks kostja poolt taotletud metoodikat, mille kohaselt peaks ta esmajärjekorras kustutama esmajärjekorras põhivõlgnevuse ja siis alles viivised. Selliseks arveldamiseks puudub hageja arvates alus. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja vaidleb osaliselt hagile vastu. Kostja leiab, et tulenevalt
lg 6 p 3 oleks pidanud hageja arvestama kostja poolt tasutavad summad esmajoones põhivõlgnevuse kustutamiseks ning siis alles kogunenud viiviste arvestamiseks. Kostja poolt 01.03.2011.a. esitatud arvestuse alusel ei vaidlusta kostja põhivõlgnevust summas 1171,68 €. Kuna hageja ei ole arvestanud viivist vastavalt kostja poolt kohaldatava
lg 6 p 3, siis tuleks kostja arvates jätta viivised üldse välja mõistmata.
lg 8 kohaldamist antud juhul ei pea kostja põhjendatuks, kuna antud säte räägib intresside tasumise kohustusest, kuid kostjal sellist kohustust hageja ees ei ole. Hagejal oleks õigus nõuda viiviseid, kuid mitte intresse. Samuti osundab kostja sellele, et tema ja ta abikaasa on registreeritud töötutena ning kostjal puudub võimalus tasuda hagetavat summat. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimikuga, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab Tsiviilasi nr 2-10-4684 3 seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: Kostjal oli ja ka praegusel ajal on võlgnevus majandamiskulude osas hageja ees ning see kuulub hagejale hüvitamisele. Pooled ei ole vaidlustanud teineteise poolt esitatud võlgnevuse arvestust selle aritmeetilise õigsuse osas. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja on õigesti teostanud kostja võlgnevuse kustutamist. Hageja on juhindunud
Kostja arvates oleks pidanud kostja poolt maksete saamisel hageja esmalt kustutama põhivõlgnevuse ja siis alles kogunenud viivised. Oma seisukoha põhjenduses kostja tugineb
Samuti kostja leiab, et hageja on segi ajanud viivise ning intressi mõiste. Arvestades esitatud väiteid kohus peab vajalikuks esmalt kontrollida hageja poolt teostatud ning kostja poolt vaidlustatud võlgnevuse arvestuse põhjendatust põhi ja kõrvalkohustuste kustutamise osas.
lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.
lg 9 sätestab, et Võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda.
lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni./…/
lg 6 p 3 alusel kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus. Kohus leiab, et hageja on õigesti teostanud kostja võlgnevuse kustutamist, kustutades esmalt viivisintressid ja siis põhivõlgnevuse. Sellise korra kehtestab
Kostja viited sellele, et antud paragrahv reguleerib intresside, mitte viiviste (viivisintresside) korral arvestamise korda, on ekslik. Kostja esindaja ise eksib alates
-i kehtestamisega 2002.aastast väljakujunenud juriidilise terminoloogia vastu, mille järgi intresside üheks liigiks peetakse ka viivisintresse. Seetõttu
Selles osas ei ole kohtupraktikas vaidlusi ning ka
kommenteeritud väljaanne (Võlaõigusseadus I, Üldosa , Juura 2006) § 113 kommentaar 7.2 otseselt osundab sellele. Kostja poolt osundatud
lg 6 reguleerib aga olukorda, kus võlgnikul on mitu samaväärset (põhi-) kohustust, mille täitmiste järjekorda ei ole kindlaks määratud. Antud juhul seda aga pooltevahelistes suhetes ei esine. Lähtudes eeltoodust tuleb lugeda hageja poolt esitatud kostja võlgnevuse arvestus õigeks. Seega on kohus loeb tuvastatuks, et kostjal põhivõlgnevus hageja ees oli 35 178,56 kr (2248,32€) ja viiviste osas seisuga 09.02.2011.a. 14,16 €. 4 Tsiviilasi nr 2-10-4684 Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused /…/. KÜS § 5 lg 1 alusel on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud/…/. KÜS § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, /…/. Pooltel ei ole esitatud vaidlust selles osas, et hageja poolt taotletav on majandamiskulud KÜSi tähenduses. Seetõttu võlgnevus hagejale põhinõude osas kuulub väljamõistmiseke kostjalt KOS § 13 lg 1 ja KÜS alusel. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuna kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt viiviste arvestamise aritmeetilist osa ning kohus eelnevas on asunud seisukohale, et võlgnevuse kustutamine oli hageja poolt tehtud õigesti, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele KÜS § 7 lg 4 alusel viivised seisuga 09.02.2011.a. summas 14,16 €. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud kohtult välja mõista kostjalt viivis KÜS § 7 lg 4 suuruses alates 10.02.2011.a. kuni põhinõude 35 178,56 kr (2248,32€) täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 367 kuulub hageja antud taotlus samuti rahuldamisele ja seda KÜS § 7 lg 4 kehtestatud määras, kuna kostja põhivõlgnevuse aluseks on majanduskulude võlg. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Hageja taotles kohtult kuulutada kohtuotsuses kostja poolt omaksvõetud põhinõude võlgnevus summas 1171,68 € viivitamatult täidetavaks. Kostja esindaja vastuväiteid ei esitanud ning nõustus selle taotlusega. Seega tuleb antud asjas tehtud otsus põhinõudes 1171,68 € osas kuulutada viivitamatult täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus käesolevaga hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilasi nr 2-10-4684 5 TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.