← Eesti

2-11-37580/9

Obsah (7)§ 371§ 428§ 429§ 150§ 168§ 174§ 138

2-11-37580 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukooseis Anu Uritam Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-37580 Tsiviilasi KRM OÜ hagi

) nõuetele ja ei esine

§ 371lg 1 ja 2 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

Kooskõlas

§ 428

lg 1 punktiga 1 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 429

lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt on hagiavaldusest loobumine võimalik pärast selle menetlusse võtmist. Harju Maakohtule on esitatud KRM OÜ hagiavaldus KK vastu domeeninime XXX üleandmise kohustuse puudumise tuvastamise nõudes. Hageja on esitanud kohtule avalduse, millega ta soovib hagist loobuda. Hagist loobumise põhjust ei ole hageja avalduses märkinud. Kostjale on hageja avaldus kätte toimetatud ning kostja on hagist loobumise avaldusega nõustunud. Kostja soovis enda menetluskulude väljamõistmist hagejalt summas 660 eurot, millele lisandub viivis. Kohus leiab, et hageja hagiavaldus tuleb menetlusse võtta ning samuti tuleb hageja hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud

§ 429

lõikes 4 sätestatud asjaolusid.

§ 150

lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on käesolevas menetluses tasunud hagiavalduse esitamise eest riigilõivu summas 319,55 eurot. Kohus leiab, et pool hageja tasutud riigilõivust kuulub hagejale tagastamisele, kuivõrd kohus on pidanud võimalikuks võtta käesolevas asjas vastu hageja avalduse hagist loobumiseks. Hagejale KRM OÜ tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust ehk 159,78 eurot, milline summa tuleb kanda hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. Käesolev määrus tuleb saata teadmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

§ 168lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud.

Asja lõpetamise korral hagist loobumisega määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks (

§ 174¹).

Kostja taotles enda menetluskulude summas 660 eurot väljamõistmist hagejalt. Samas märkis hageja, et ta kandis tsiviilasjas nr 2-11-37580 raames õigusabi kulusid arve nr 48/11 alusel summas 759 eurot ning kohtueelses menetluses kokku 1 690,24 euro suuruses summas. Esmalt selgitab kohus kostjale, et kohtueelses menetluses kantud kulud ei kuulu menetluskuludena

§ 138mõttes hüvitamisele.

Samas, kuivõrd hageja taotletu ning kirjeldavas osas märgitud menetluskulude summad ei ühti ning kostja ei ole selgitanud 660 euro suuruse menetluskulu kujunemist, siis ei ole kohtul võimalik kostja menetluskulusid kindla summana hagejalt välja mõista. Muuhulgas juhib kohus kostja tähelepanu sellele, et kohus saatis kostja esindajale 27.09.2011.a hageja seisukohad kostja menetluskulude osas, milles samuti oli juhitud tähelepanu menetluskulude ebaselgusele, kuid kostja ei ole kostjapoolset täiendavat seisukohta enda menetluskulude osas kohtule esitanud. Tuginedes eeltoodule ning võttes arvesse, et kostja ei ole täpsustanud oma menetluskulusid ja selle suurust, tuleb jätta hagejalt kostja menetluskulud 660 euro suuruses summas väljamõistmata. Anu Uritam Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.