← Eesti

2-09-55165/22

Obsah (10)§ 217§ 218§ 6§ 123§ 486§ 129§ 144§ 175§ 178§ 466

2-09-55165 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunikuabi Määruse tegemise aeg ja koht Nona Alas 12.10.2011 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-55165 Tsiviilasi, hageja nõue SK avaldus

§ 217

lg 1 kohaselt, menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisti. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt

§-s 218 sätestatule. SK seaduslik esindaja LB on 22.02.2010.a. volitanud esindama Irina Bušujeva. Esindaja volikiri ja esindaja

§ 218lg 1 p 2 nõuetele vastavust tõendav dokument on tsiviilasja toimikus (lk 97-98).

Samuti on kostjal S Šari olnud käesoleva tsiviilasja kohtumenetluses lepinguline esindaja, Anastasia Nezgovorova (volikiri tlk 165-166). Menetlusosalisel on õigus tasuda lepingulisele esindajale esinduse eest kokkulepitud tunnihinna alusel ja tingimustel ning teisel menetlusosalisel on võimalik ette näha kulusid Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmääras. - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad.

§ 6

kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Riigikohus on 15.10.2009.a. kohtumääruses kohtuasjas nr 3-2-1-87-09 asunud seisukohale (p 15), et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. 22.10.2009.a esitas alaealise SK seaduslik esindaja LB Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S Š elatise 3000 krooni alates 22.10.2009.a saamiseks. 21.01.2010.a esitas S Šari elatisnõudele vastuväite. 25.01.2010.a anti SKmaksekäsu kiirmenetluse avaldus üle hagimenetlusse. Nõuetele vastav põhjendatud hagiavaldus esitati 01.03.2010.a. Harju Maakohus 2 2-09-55165 võttis hagi menetlusse 09.03.2010.a. Esitatud hagi kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista elatis 2700 krooni kuus alates 01.03.2009.a, elatise palub välja mõista koos tulumaksuga s.o kokku 3 270 krooni. 19.04.2010.a kirjalikus vastuses kostja vastuväidetele vähendas hageja elatise määra summani, mida nõustus maksma kostja, so miinimummäärani 2175 kroonini. Küll aga palus hageja arvestada elatisele juurde tulumaksu ja koos tulumaksuga välja mõista elatis 2630 krooni alates 01.03.2009.a. Kohtuistungil taotles hageja kuni 30.06.2010.a kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.03.2009.a kuni hagi esitamiseni summas 3270 krooni, alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni 30.06.2010.a igakuiselt summas 3270 krooni ja alates 01.07.2010.a igakuuliselt 2700 krooni ilma tulumaksuta. Harju Maakohus tegi kohtuotsuse 30.03.2011.a., kohtuotsusega rahuldati hagi osaliselt. Kohtuotsuse kohaselt: 2. S Š mõisteti välja alates 01. märtsist 2009.a kuni 22.oktoobrini 2009.a tagasiulatuvalt enne hagi esitamist igakuine elatis 03.mail 1996.a sündinud poja SKülalpidamiseks miinimummääras 139 eurot (2175 krooni) LB kasuks. 3. S Š mõisteti välja alates 22. oktoobrist 2009.a kuni 01. juulini 2010.a igakuine elatis 03. mail 1996.a sündinud poja SKülalpidamiseks miinimummääras 139 eurot (2175 krooni) LB kasuks. 4. S Š mõisteti välja igakuiselt elatis S K alates 01. juulist 2010.a. kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni 03. maini 2014.a miinimummääras 139 eurot (2175 krooni). Kohtuotsuse kohaselt, 02.03.2011.a toimunud kohtuistungil luges kohus alates 01.07.2010.a antud tsiviilasjas hagejaks SKja tema seaduslikuks esindajaks on ema LB. Kohtule esitatud hagist ja sellele lisatud dokumentidest nähtus nii see, et hagi on esitatud esindatava (alaealise) õiguste ja huvide kaitseks, kui ka see, et hagi oma nimel esitanud isik on alaealise seaduslik esindaja.

§ 123

kohaselt, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

§ 486

lg 4 kohaselt, hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates.

§ 129

lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Lähtudes eeltoodust on tsiviilasja hind 1 251 eurot (19 573,90 krooni) (9 x 139 eurot). Vabariigi Valitsuse

  1. septembri
  2. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 50 000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 25 000 krooni. Hageja poolt taotletav lepingulise esindaja kulu hüvitamine summas 894 eurot (13 988,06 krooni) on vastavuses hagiavalduse esitamise ajal kehtinud lepingulise esindaja kulude hüvitamise piirmääraga. - Hageja taotleb koopiakulude hüvitamist summas 44,10 eurot. Avaldusele lisatud 05.05.2011.a. arve nr 11Ts/11-05 kohaselt on tehtud 147 koopiat tükihinnaga 0,3 eurot summas 44,10 eurot.

§ 144

p 2 kohaselt, kohtuvälised kulud on menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Tsiviilasja toimiku andmetel on kohtule esitatud koopiatena hagiavalduse lisad 107 lk (tlk 36-97, osaliselt kahepoolsed koopiad), samuti hagiavalduse ja lisade ärakiri kostja jaoks. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjal hagejale hüvitada koopiakulud 44,10 eurot (690,02 krooni). - Lepinguline esindaja on tsiviilasja kohtumenetluses osutanud hagejale õigusabi 6 tundi ja 45 minutit tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub tasu kohtuistungitel osalemise eest 220 eurot, kokku summas 894 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: -dokumentidega tutvumine, konsultatsioon 30 minutit 50 eurot; -hagiavalduse koostamine 2 tundi 200 eurot; 3 2-09-55165 -vastuse hagiavaldusele koos lisadega analüüs 1 tund 40 minutit 167 eurot; -kohtuistungiks ettevalmistumine 40 minutit 66 eurot; -täiendava vastuse hagiavaldusele analüüs 45 minutit 75 eurot; -teiseks kohtuistungiks ettevalmistumine 20 minutit 33 eurot; -kohtuistungitest osavõtmine 220 eurot; -konsultatsioonid 50 minutit 83 eurot. Nimetatud õigusabi osutamine on tõendatud tsiviilasja toimikus asuvate materjalidega. Tsiviilasjas toimus 3 kohtuistungit, hageja lepinguline esindaja on osalenud kahel kohtuistungil.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtunikuabi peab kohtumenetluses põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja nõupidamisi kliendiga ja õigusabi toiminguid ning menetlusdokumente, mida kohus on hagimenetluses aktsepteerinud, samuti nende kogumiseks ja ettevalmistamiseks tehtud toiminguid ja vastavat ajakulu mõistlikus ulatuses. Kohtuvaidluse asjaolusid (hagi hind, menetlusaeg, esitatud menetlusdokumendid, asja arutamine kohtuistungitel) arvestades peab kohtunikuabi põhjendatuks ja vajalikuks hagejale õigusabi osutamist 6 tunni 45 minuti ulatuses ning tasu kohtuistungitel osalemise eest kokku summas 894 eurot (13 988,06 krooni). - Kohus määrab SKmenetluskulud kindlaks summas 938,10 eurot (14 678,08 krooni), millest 44,10 eurot (690,02 krooni) on koopiakulud ja 894 eurot (13 988,06 krooni) on lepingulise esindaja kulud.

§ 178

lg 1 kohaselt, menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

§ 466

lg 3 kohaselt, määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Nona Alas kohtunikuabi 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.