) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kompromissi kinnitamise määrus on kohtulahendiks, mille alusel tehakse kompromissiga ettenähtud kanded kinnistusraamatusse. Vastavalt
lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Peale kohtumääruse jõustumist tuleb kohtumäärus edastada Harju Maakohtu kinnistusosakonda kompromissi punktis 1.1 toodud kande tegemiseks. 2 2-08-3402 2) Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. Hageja eest on VBt asunud 02.04.2007.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele (viitenumbriga 2900072123, selgitusega „riigilõiv avaldus A J“) riigilõivu summas 1 000 krooni ning 30.01.2008.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele (viitenumbriga 2900072123, selgitusega „RL. Hagiavaldus/A J“) summas 13 000 krooni. Harju Maakohus 25.03.2008.a määrusega rahuldas hageja menetlusabi taotluse ning võimaldas riigilõivu 20 750 krooni tasuda osamaksetena. Hageja eest tasus VB riigilõivu summas 4 150 krooni 18.04.2008.a ja riigilõivu summas 4 150 krooni 19.05.2008.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele (viitenumbriga 2900072123, selgitusega „riigilõiv, hagiavaldus A J“). Hageja on tasunud 17.07.2008.a riigilõivu 5 000 krooni ja 18.07.2008.a riigilõivu 1 450 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele (viitenumbriga 2900072123, selgitusega „kohtu riigilõiv“). Hageja nõudelt kuulus kokku tasumisele riigilõiv 28 750 krooni, mille hageja on tasunud.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 918,73 eurot (14 375 krooni). 3) Harju Maakohus 29.03.2011.a määrusega andis kostjale menetlusabi vastuhagilt tasumisele kuuluva riigilõivu tasumisel ning määras riigilõivu summas 191,73 euro tasumise ositi. Kostja on riigilõivu tasunud kolme osamaksena summas 63,91 eurot 29.04.2011.a, 14.05.2011.a ja 14.06.2011.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele (viitenumbriga 2900072123, selgitusega „riigilõiv“).
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kostjale kuulub vastuhagi esitamise eest tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 95,87 eurot. Tulenevalt
lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Katrin Saar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.