3 Õigusrikkumist ei ole toimunud. Kostja ei kasuta tähist „Peremuna", vaid „Peremunad". Registreeritud kaubamärk on PEREMUNA. Hageja ise ka ei kasuta oma registreeritud kaubamärki. Hagiavaldusele lisatud fotolt nähtub, et hageja kasutab tähist kujul „Peremunad". Tähise kasutamist kujul „Peremunad" ei saa lugeda erinevuseks üksnes ebaoluliste elementide poolest. Kaubamärk „Peremuna" on sõnaline tähis, mitte element. Element oma olemuselt on kujunduslik detail, mille muutmine ei pruugi muuta kaubamärki (
Tähisel „Peremuna" eristuv iseloom puudub. Kostja ei kasuta tähist „Peremuna", vaid kombineeritud tähist „Rannamõisa Peremunad". Registreeritud kaubamärk on „Peremuna", tegemist on erinevate tähistega. Kostja ei ole ühelgi tootel kasutanud hagejale kuuluvat registreeritud kaubamärki „Peremuna". Vaatamata sellele on kostja oma 7.01.2009 kirjas õnnitlenud hagejat kaubamärgi registreerimise puhul ning kinnitanud, et lõpetab Rannamõisa Peremunad kaubamärgi kasutamise hiljemalt 15.02.
On teada, et 2005.a kuni käesoleva ajani kasutab hageja suurte kanamunade tähistamiseks kombineeritud kaubamärki "TALLEGG Suured munad+kuju", keskmise suurusega kanamunade tähistamiseks "TALLEGG Peremunad+kuju" ja väikese suurusega kanamunade tähistamiseks "TALLEGG Pesamunad+kuju". Eriti suurte munade tähistamiseks kasutab hageja kombineeritud kaubamärki "TALLEGG Hiidmunad+kuju." Nimetatud asjaolu tõendab hageja koduleht. Tähist "Peremunad" kombineeritud kaubamärgi koosseisus tuleb lugeda kaubamärgi mittekaitstavaks osaks, sest see on üksnes kauba omadusi, nimelt kauba suurust, näitav või kirjeldav tähis. Registreeritud kaubamärk, sõnaline tähis "Peremuna" on tähise "Peremunad" ainsus. Kumbki tähis ei ole
4 Kostja tähistab alates 2005.a suuri kanamune kombineeritud kaubamärgiga "RANNAMÕISA Suured munad + kuju" ja keskmise suurusega mune kaubamärgiga "RANNAMÕISA Peremunad + kuju". Tähistus "keskmine muna" keskmise suurusega munade kohta pole sobiv, sest selles puudub informatsioon muna suuruse kohta. "Keskmise suurusega munad" oleks olnud täpne, kuid see tähistus on liialt pikk, lohisev ja keelekasutuse seisukohalt ebamugav. Seetõttu võtsid munatootjad keskmise suurusega munade tähistamiseks kasutusele "peremunad". Tegelikult oli sõna "peremunad" kasutusel tavapärases keelekasutuses oma pere või mõne teise pere keskmise suurusega munade kohta juba varem. Munatootjad ei mõelnud välja uut sõna keskmise suurusega munade tähistamisel, vaid hakkasid kasutama juba tuntud tähistust. Tähis „Peremuna" ei oma eristusvõimet, munatoodete osas on „peremuna" tooteliik, mida on aastaid mitmed Eesti tootjad kasutanud ühesuguste põhiomadustega - keskmise suurusega munade tähistamisel. Kaubamärk peab olema üheselt individualiseeritav, seega peaks tähis „Peremuna" eristama hageja tooteid teiste munatootjate, sh kostja toodangust. Kaubamärgina ei saa registreerida ka üldises kasutuses olevat märki (
lg 1 p 4), st märki, mis koosneb ainult tähistest, mis on muutunud tavapäraseks igapäevases keelekasutuses või kindlakskujunenud kaubandustavades. Kaubamärk omandab registreerimiseks piisava eristusvõime ainult siis, kui selle eripära võimaldab kauba identifitseerimist ühe (ja mitte teise) konkreetse ettevõtte tootena. Käesoleval juhul puudub tähisel „Peremuna" eristusvõime. Sõnalist tähist "peremuna" võib lugeda eesti keele kasutuses tavapäraseks tähiseks just kanamunade tähistamisel. Seda tähist on kasutanud alates 2005.a oma kanamunade tähistamiseks määratud kombineeritud kaubamärkides nii kostja kui hageja. „Peremuna" on oma olemuselt kahest sõnast koosnev liitsõna, mis on tavakeeles laialdaselt kasutuses. Tegemist on levinud sõnaühendiga, mis ei oma sellist eristusvõimet, et seostuks isikul konkreetse tootega (kindla tootja teatud sorti munadega, pakendiga), vaid tegemist on üldist laadi terminiga, millega tähistatakse igapäevaselt ostetavaid tavalisi kanamune (tavaline, enimlevinud M suurus). Oma olemuselt on „peremuna" analoogne järgmiste sõnaühenditega: „puhkekeskus", „suusabaas", „pesamuna", „lasteaed", „lastevorst", „pereleib" jne. Seega on tegemist üldise iseloomustava terminiga, mis on laialdaselt levinud tavapärases keelekasutuses ning seega ei saa nimetatud termin ehk tähis õiguskaitset tulenevalt
Tähis „Peremuna" on tavapärane heauskses äripraktikas. Kanamuna tootmises võib tähist "PEREMUNA" lugeda M-suurusega kanamunade sümboliks, mida on seni kasutanud erinevad tootjad. Nii hageja kui ka kostja esitasid 2005.a patendiametile taotlused vastavalt kaubamärkide „Peremuna" ja „Rannamõisa peremunad" registreerimiseks. Hageja kaubamärk registreeriti alles 11.12.2008. Selle ajani kasutasid pooled nimetatud kaubamärki heauskselt ja kostjal oli põhjendatud eeldus, et „peremuna" kui iseseisev tähis õiguskaitset tulenevalt
Kombineeritud kaubamärgi koosseisus on tähis "Peremuna" või "peremunad" kaubamärgi eraldi mittekaitstavaks osaks
lg 3 mõttes, kusjuures erinevate tootjate kombineeritud kaubamärkide eristatavus on tagatud kombineeritud kaubamärkide kui tervikute eristatavusega. Kuna nii kostja kui hageja on oma M-suurusega kanamunade tähistamiseks mõeldud kaubamärkide koosseisus sõna "peremuna" või "peremunad" kasutanud, on nimetatud tähiseid sisalduvad erinevate isikute kombineeritud kaubamärgid püsinud kaubaturul aastaid ilma, et need oleks tekitanud tarbijates poolte M-suurusega kanamunade tähistamiseks määratud kombineeritud kaubamärkide segiaetavust või tekitanud assotsiatsioone kaubamärkide omanike omavahelisest seotusest. Kaubamärgi esmaseks ülesandeks on tarbija kaitsmine. Kaubamärk võimaldab kindlaks teha kauba tootja ning on selliselt toote päritolu ja kvaliteedi garantiiks. Hagejale olulise eriõiguse, kaubamärgi PEREMUNA kasutamise ainuõiguse andmine, piirab oluliselt konkurentsi, mis kindlasti ei ole tarbija huvides. 5 Hageja vastuväited vastuhagile 4. Hageja vaidles vastuhagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukoht, et kaubamärk PEREMUNA on munade omadusi, nimelt munade suurust näitav tähis (
lg 1 p 3) ning PEREMUNA on munatoodete osas tooteliik ning sellega sõnaga tähistavad Eesti munatootjad keskmise suurusega mune, on paljasõnalised ja ekslikud. Ainukesed kostja esitatud tõendid on väljatrükid hageja kodulehelt (hageja munatoodete sortiment) ja fotod kostja pakenditest. Asjaolu, et hageja ise selle tähisega markeerib enda toodetavaid ja turustatavaid keskmise suurusega mune, ei anna alust väita, et tegemist on kauba omadusi (munade suurust) näitava ja kirjeldava tähisega. Teised Eesti munatootjad peale hageja ei kasuta tähist Peremuna või Peremunad. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et teised munatootjad kasutaks antud tähist enda turustatavate munade suurusele viitava tähisena või et nad oma toodetega seoses seda märki üldse kasutaks. Kostja on üksinda, hageja kaubamärgiõigusi rikkudes, kasutanud seda tähist enda turustatavate munade pakenditel. Kostja ei ole Eesti munatootja, vaid oma pakendis teiste toodangu edasimüüja. Teiste Eesti munatootjatena ei saa arvestada tootjaid, kes oma kanalate toodangut on müünud kostjale ja mida kostja on turustanud seadusevastaselt tähist Peremunad kandvates pakendites. Seega on paljasõnalised vastuhagis esitatud väited nagu munatootjad võtsid keskmise suuruse munade tähistamiseks kasutusele „peremunad“, või et peremuna on tooteliik, mida on aastaid mitmed Eesti tootjad kasutanud ühesuguste põhiomadustega – keskmise suurusega munade tähistamisel. Jääb selgusetuks, miks tähistus “keskmine muna” ei ole kostja arvates sobiv keskmise suurusega muna kohta. Kostja on ise väitnud vastuses põhihagile, et munade ostmisel on munade suurus üks tähtsamaid tegureid. Järelikult oskab tarbija pöörata tähelepanu muna suurusele ja teab munade suuruse liigitust. Inimtoiduks mõeldud ehk A-klassi munad liigitatakse suuruse (kaalu) järgi. Munade suurust näitavad tähised on S, M, L, XL või sõnad „väike“, „keskmine“, „suur“. Sõna „peremuna“ ei kasutata keskmise suurusega muna tähenduses, vaid kasutusel on täht M või sõna „keskmine“. Ebaõige on kostja järeldus, et tähise „Peremuna“ tavapärasust (
lg 1 p 4) tõendab asjaolu, et seda tähist on kasutanud kanamunade tähistamiseks pooled. Hageja on kaubamärgiomanik, kes on kasutanud seda kaubamärki juba alates 1999.a. Kaubamärgi kasutamine kaubamärgiomaniku poolt tema enda toodetel ei tõenda mingil viisil selle kaubamärgi tavapärasust. Kostja on tähist „Peremuna“ kasutanud hageja õigusi rikkudes. Kuna hageja teavitas kostjat koheselt, kui viimane alustas tähise „Peremuna“ kasutamist munade pakenditel, rikkumisest, ei saa kostja väita, nagu oleks ta tähist „Peremuna“ kasutanud heauskselt. Kostja kasutas teadlikult ära olukorda, et hageja ei olnud oma 1999.a kasutusel olevat kaubamärki varem registreerinud. See on pahatahtlik ja hageja kaubamärgi eristusvõime lahustamisele suunatud teadev tegevus. Kui tarbijate teadvuses on pika rikkumise perioodi jooksul toimunud hageja kaubamärgi Peremuna eristusvõime vähenemine, mille tulemusel osa tarbijaid täna ei suuda tähist „Peremuna“ enam tajuda kaubamärgina (s.o ühest kindlast allikast pärineva toote tähistusena), siis on see otseselt ja üksnes tingitud kostja pikaajalisest hageja õigusi rikkuvast tegevusest. Ebaõige on kaubamärgi PEREMUNA samastamine sõnaühenditega nagu „puhkekeskus“, „suusabaas“, „lasteaed“ või „lastevorst“. Tegemist ei ole võrreldavate tähistega. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et
lg 1 p-de 2-4 regulatsioon on ette nähtud välistamaks situatsioone, kus ettevõtjad on asetatud olukorda, kus nad ei saa oma kaupa või teenuseid kirjeldada või kiita seetõttu, et vastava üldkirjeldavat laadi tähise kasutamine on kellegi poolt monopoliseeritud (2-05-23329). Sõna „Peremuna“ ei ole üldkirjeldavat laadi ja seda ei kasutata keelekasutuses ega ärisektoris keskmise suurusega munade tähenduses. Üleüldiselt on kasutusel täht M (M-munad) ja sõna „keskmine“. Kostjal puudub seega igasugune vajadus kasutada 6 hageja kaubamärki PEREMUNA enda poolt turustatavate munade suuruse tähistamiseks. Kostjaga samasse kontserni kuuluv AS Maag Piimatööstus omab kaubamärki PEREJUUST, mis on registreeritud kaupadele juust ja juustutooted. Tegu on kaubamärgiga PEREMUNA analoogse ülesehitusega tähisega (sõna PERE + toote liiki näitav sõna). Seega kinnitab Maag kaubamärki PEREJUUST omades, et analoogse ülesehitusega kaubamärk PEREMUNA on eristusvõimeline tähis. Kaubamärgi PEREJUUST registreerimise vastu esitatud vaidlustusavaldust rahuldamata jättes märkis tööstusomandi apellatsioonikomisjon oma otsuses, et tähisel ”pere” puudub Eestis kauba liiki või omadust näitav iseloom. Maakohtu otsus
lg 5, kohaldas kohus Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtus asja uue menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist. Seega kuulus kohaldamisele 2008.a kehtinud
redaktsioon. Hageja juhindus hagi esitamisel
lg 1, § 5 lg 1 p 2, § 4 lg 1, § 14 lg 1 p 1, lg 2, § 57 lg 1 p 1, p 2, § 58 lg 1 VÕS § 1055 lg 3 p 1, p 2, lg 4, § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 128 lg 1, lg 2, lg 3, § 115 lg 1, § 1037 lg 1, § 1039 lg 1. Kostja juhindus vastuhagi esitamisel
lg 1 p-dest 3 ja 4.
alusel on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on kaubamärgi põhiülesandeks eristada kaubamärgi omanikule kuuluvaid tooteid või teenuseid konkurentide omadest – toote individualiseerimine. Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab seda, et tarbijal oleks võimalik eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesandeks on ka anda tarbijale teavet kauba kvaliteedi kohta ja kaubamärgi alusel võib tarbija luua endale eelistusi eri toodete vahel ning see võimaldab tal korduvas olukorras leida turult kergesti soovitud toote.
lg 1 järgi on kaubamärgi õiguskaitse kaubamärgile ainuõigust omava isiku, kaubamärgiomaniku õiguste tunnustamine ja kaitse õiguslike vahenditega. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt võib registreeritud kaubamärgi suhtes ainuõigust teostada ainult kaubamärgiomanikuna kauba- ja teenindusmärkide registrisse kantud isik. Vaidlusaluse kaubamärgi omanikuna on 7 registrisse kantud hageja, seega kuulub kaubamärgi ainuõigus hagejale. Registrisse kantud kaubamärk on kaitstav kaubamärk (
Õige on hageja väide, mille kohaselt kehtib õiguskaitse alates tähise PEREMUNA kaubamärgina registreerimise taotluse esitamisest, s.o 20.01.2005 (
Seoses vastuhagi rahuldamata jätmisega see asjaolu ei muutunud, hageja kaubamärgil PEREMUNA on õiguskaitse alates 20.01.2005. Kooskõlas
lg 1 p 1 on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud. Hageja kaubamärk on kaitstud Nizza klassifikatsiooni
Arvestades kaupa, mida kaubamärgiga tähistatakse (munad), ei ole määrava tähtsusega, kas tähistuseks on „peremunad“ või „peremuna“. Viidatud sätetest tulenevalt ja märgitud põhjendustel kuuluvad rahuldamisele hageja nõuded kostja kohustamiseks hoiduma hageja kui kaubamärgi PEREMUNA omaniku ainuõiguse rikkumisest ja hävitama kohtu hagi tagamise määruse alusel arestitud pakendid. VÕS § 127 sätestab kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse. Viidatud paragrahvi 1.lõike järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju hüvitisena taotleb hageja kostjalt 12 900 krooni väljamõistmist. Tegemist on kulutusega, mille hageja kandis taotledes kostjalt õigusrikkumise lõpetamist Patendibüroo Lasvet OÜ kaudu. Kahju suurust tõendavad nimetatud patendibüroo arved: 11.02.2005 1500 krooni, 19.12.2008 6000 krooni, 16.01.2009 5400 krooni. Põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja kostja õigusvastase tegevuse vahel on olemas (lg 4). Juhul, kui kostja ei oleks hageja kaubamärgist tulenevat ainuõigust rikkunud, ei oleks kostjal kahju, mille väljamõistmist ta taotleb, tekkinud. Kostja rikkumise korral ei pidanuks hageja pöörduma patendibüroo poole nõustamiseks ja kostja jaoks kohtueelste nõudekirjade koostamiseks. Tegemist on otsese varalise kahjuga, mis kuulub VÕS § 128 lg 1 ja lg 3 (kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks) ning § 115 alusel hüvitamisele. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-79-08 p 18 järgi on VÕS § 128 lg 3 alusel hüvitatavad ka kohtumenetluseeelsed õigusabikulud. Kohus ei pidanud põhjendatuks kostja seisukohta, mille kohaselt tuleks hagi rahuldamise korral piirduda 1770 krooniga, sest kostja jätkas hageja õiguste rikkumist ka pärast hagejalt esimese kirja saamist. Kostja tegevuse tagajärjel tekkis hagejal vajadus pöörduda patendibüroo poole ja kanda kulutusi. Arvetest nähtuvalt esitas patendibüroo hagejale tasumiseks arve igakordsel hageja pöördumisel, mille tulemusena patendibüroo pidi tegema tööd ja koostama kostjale kirjad. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et kirjade sisu on sama. Kirjade koostamiseks on hagejat esindanud patendibüroo pidanud analüüsima seadusi ja neid kostjale selgitama. Kostja esitatud vastuväidete tõttu pidi hagejat 8 esindava patendibüroo koostama korduvaid kirju. Selleks tuli kostja uute vastuväidete ilmnemisel kaaluda seni kirjas märgitut, analüüsida kostja vastuväiteid ning kujundada hageja seisukoht ja see kostjale teatavaks teha. Hageja ei saanud valida, et tasub patendibüroole, vaid 1770 krooni. Märgitud põhjendustel tuleb kostjale hageja kasuks 12 900 krooni välja mõista. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele ka rikkumisega saadud tulu. Kooskõlas VÕS § 1037 lg 1 õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 3 järgi hinnatakse lg-s 1 nimetatud harilikku väärtust rikkumise aja seisuga. VÕS § 1039 (pahauskse rikkuja vastutus) alusel võib õigustatud isik lisaks saadu harilikule väärtusele nõuda ka rikkumisega saadud tulu väljaandmist rikkujalt, kes teadis oma õigustuse puudumisest või pidi sellest teadma. Rikkuja peab õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega saadust sai. Kohus luges hageja poolt kostjale esitatud nõuetega tähise PEREMUNAD kasutamise lõpetamiseks; kostja vastustega nendele; sellega, et hageja kasutab vaidlusalust kaubamärki alates 1998.a, kostja tuli turule 2005, mistõttu ta pidi teadma hageja poolt kasutatavast tähisest; tähise „Rannamõisa peremunad“ kaubamärgina registreerimise taotluse esitamisel kostja poolt teatas Patendiamet kostjale, et vajalik on hageja nõusolek; tõendatuks asjaolu, et kostja teadis oma õigustuse puudumisest ja on seega pahauskne rikkuja. Kostja on esitanud andmed tulu kohta, mida ta rikkumisega sai. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kostja rikkus hageja loata hageja kaubamärgi kasutamisega hageja intellektuaalset omandit. Hageja valis oma kaubamärgi ainuõiguse rikkumise eest kostja rahaliseks hüvitiseks kostja tulu väljamõistmise. Nõue vastab viidatud VÕS sätetele ja ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 29.04.2004 direktiivile 2004/48 intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta, mille art 13 lg 1 p a alusel tuleb rikkujalt õiguste valdajale tekitatud kahjutasu määramisel arvesse võtta muuhulgas ka rikkuja poolt teenitud mistahes ebaõiglast tulu. Hageja taotlebki kostjalt tulu väljamõistmist. Kuivõrd hageja ei nõua kostjalt muud hüvitist (kaotatud tulu, moraalne kahju). Direktiivi art 1 kohaselt on direktiivi objektiks ka tööstusomandi õigus (sh kaubamärgiõigus). Hageja taotletud summa 410 396,14 krooni on tõendatud kostja poolt 28.05.2010 määruse alusel esitatud tõenditega. Asjaolude kohta, kuidas hageja nõude suuruse tõendite alusel arvutas, andis hageja kohtuistungil selgituse. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kostjalt tuleb välja mõista rikkumisega saadud tulu, millest on maha arvatud hind, mille kostja kauba eest tasus ja transpordikulud. Arvestades, et kostja teenis tulu hageja kaubamärgiõigust rikkudes, puudub alus muid kulutusi tulust maha arvata. Hageja selgitas, et valis kostjalt kui pahauskselt rikkujalt saadud tulu väljamõistmise nõude esitamise, juhindudes direktiivist 2004/48 EÜ ning VÕS §-dest 1043 ja 1045, sest kahju täpse suuruse tõendamine oleks tõenäoliselt võimatu või väga raske. Kooskõlas TsMS § 233 lg-ga 1 on kohtul sellisel juhul õigus siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades kahju suurust hinnata. Võttes arvesse kõiki ülalmärgitud kohtuotsuse põhjendusi oli kohtu arvates kostjalt 410 396,14 krooni väljamõistmine põhjendatud.
alusel oli kostjal õigus esitada vastuhagi hageja ainuõiguse vaidlustamiseks.
Kostja vaidlustab hageja ainuõiguse registreeritud kaubamärgile PEREMUNA selle tõttu, et munatootjad on sõna „peremuna“ kasutusele võtnud keskmise suurusega munade tähistamiseks; sõna oli kasutusel tavapärases keelekasutuses oma pere või mõne teise pere keskmise suurusega munade kohta juba 9 varem; „peremuna“ näitab munatoodete osas tooteliiki – keskmise suurusega munad; tähisel puudub eristusvõime, on eesti keele kasutuses tavapärane tähis just kanamunade tähistamisel; on liitsõnana tavakeeles laialdaselt kasutusel ja on tavapärane heauskses äripraktikas. Kohus ei nõustunud ühegi kostja seisukohaga. Tähis „Peremuna“ ei ole kasutusel keskmise suurusega munade tähistamiseks. Munade suurust tähistatakse tähtedega S, M, L ja XL nagu väidab hageja. Sõna „peremuna“ ei ole tavapärases keelekasutuses keskmise suurusega munade kohta ei praegu ega ole seda olnud ka varem. Tarbijaskond ei kasuta keskmise suuruse munade tähistamiseks sõna „peremuna“. Tähis „Peremuna“ on tuntuks saanud hageja kaubamärgi kaudu. Eesti keeles ei ole munade tähistamiseks tavapärane tähis „Peremuna“, sõna ei ole ka liitsõnana tavakeeles laialdaselt kasutusel ega ole tavapärane heauskses äripraktikas. Tegemist on kunstliku liitsõnaga, mis on eesti keelde tulnud tänu hageja kaubamärgile. Liitsõnal „peremuna“ puudub eesti keeles tähendus. Seda tõendab „Eesti keele sõnaraamat“ (Eesti Keele Instituut. Tallinn, 1999), mille leheküljel 478 on sõna „muna“ selgitamiseks toodud muuhulgas järgmised liitsõnad: pesamuna, mädamuna, linnumuna, munapuder, munakook, munapann, munatops jne. Sõna „peremuna“ loetelus puudub. Sõna „pere“ on sõnaraamatus selgitatud nt (lk 569) liitsõnade „perefilm“, „pereettevõte“ kaudu. Nende sõnade selgitustest tulenevalt võiks „peremuna“ tähendada kogu perele (igas vanuses pere liikmetele) sobivat muna.
lg 1 p 4 eesmärgiks tavakasutuses oleva sõna kaubamärgina registreerimise keelamiseks on see, et üksikud ettevõtjad ei saaks monopoliseerida tavakeelt, et kirjeldavad tähised oleksid vabalt kasutatavad kõigi poolt. Sätte eesmärgiks on tarbija kaitsmine (avalik huvi). Kuna „peremunal“ tavakasutuses tähendust ei ole, puudus alus nimetatud tähise kaubamärgina registreerimiseks keelamiseks. Tähise tavakeeles kasutamine peab olema tõendatud (T-146/02 p 31). Kohus nõustus hagejaga selles, et asjaolu, et hageja toodab ja turustab oma keskmise suurusega mune tähise „Peremuna“ all, ei muuda seda sõna munade suurust näitavaks ja kirjeldavaks tähiseks. Õige on ka see hageja väide, mille kohaselt kostja ei ole tõendanud, et teised Eesti munatootjad kasutaksid tähist „Peremuna“ keskmise suurusega munade tähistamiseks. Õige on ka hageja väide, et toiduretseptides ei kasutata keskmise suurusega muna tähistamiseks sõna „peremuna“. Nimetatud tõendid lükkavad ümber kostja poolt antud tähenduse sõnale „peremuna“. Tarbija võib küll munade puhul teha ostuotsuse munade suuruse järgi, nagu väidab kostja ja mida kostja tõendab Socio uuringukeskuselt tellitud uuringuga, see aga ei tähenda, et tarbija peaks keskmise suurusega munadeks mune, mis on tähistatud tähisega „Peremuna“. Sellist seisukohta ei ole ka uuringutegija esitanud. Hageja kodulehe väljatrükk kinnitab hageja seisukohta, mille kohaselt talle kuuluvad erinevad kaubamärgid, mitte aga kostja seisukohta, et „peremuna“ tähendaks keskmise suurusega muna. Sõna „peremuna“ ei saa võrrelda sõnadega puhkekeskus, suusabaas, joogivesi jne nagu seda on väitnud kostja. Sõnal peremuna puudub eesti keeles tähendus, sõnadel puhkekeskus, suusabaas, joogivesi on aga tähendus olemas. Seoses tavapärases äripraktikas kasutamisega on kostja vastuhagiavalduses määratlenud tähise „Peremuna“ kui M-suurusega munade sümboli. Märgitud põhjendustel ei nõustunud kohus ka kostja selle seisukohaga. Kostja seisukohast tuleneb, et tähis „Peremuna“ on muutunud tavapärases äripraktikas kasutatavaks poolte poolt selle tähise all keskmise suurusega munade müümise tagajärjel. Ülalmärgitud põhjendustel see aga nii ei ole. Kostja esitatud tõenditega ei ole tõendanud, et tähist „Peremuna“ peetakse keskmise suurusega munade tähistuseks. Kostja arutlus sõna „peremuna“ kui kombineeritud kaubamärgi koosseisus mittekaitstavaks osaks olemise kohta on asjakohatu. Hagejale kuulub sõnaline kaubamärk „PEREMUNA“, tegemist ei ole 10 kombineeritud kaubamärgiga. Hageja kombineeritud kaubamärkidena on kostja loetlenud vastuhagis "TALLEGG Suured munad+kuju", "TALLEGG Peremunad+kuju", "TALLEGG Pesamunad+kuju" ja TALLEGG Hiidmunad+kuju". Vaidlusaluseks kaubamärgiks nii hagis kui vastuhagis on hagejale kuuluv sõnamärk PEREMUNA. Vaidluse lahendamist ei mõjuta asjaolu, et kaubamärgina on registreeritud AS PERE LEIB, kusjuures sõnaosad „AS“ ja „LEIB“ ei kuulu kaitse alla; PERE SAI kusjuures sõnaosa „SAI“ kasutamise ainuõigust kaubamärk ei anna; Pere Sepik, kusjuures sõnaosa SEPIK kasutamise ainuõigust kaubamärk ei anna; Pere Peenleib, kusjuures sõnaosa PEENLEIB kasutamise ainuõigust kaubamärk ei anna; Pere Rukkileib, kusjuures sõnaosa RUKKILEIB kasutamise ainuõigust kaubamärk ei anna. Nimetatud kaubamärgid ei ole võrreldavad hageja vaidlusaluse kaubamärgiga PEREMUNA; tegemist on lahku kirjutatud sõnadega, millel on tähendus. Nagu varem märgitud on hageja kaubamärgi puhul tegemist kunstliku, tähendust mitteomava liitsõnaga. Sarnaselt hageja kaubamärgiga on registreeritud kaubamärgina PEREJUUST. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega ja vastuhagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebus 6. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada vastuhagi ja tunnistada hageja ainuõigus kaubamärgile „PEREMUNA“ tühiseks ja jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja kaubamärk „PEREMUNA“ on kauba omadust näitav tähis, esinevad
Tähis „Peremuna“ kirjeldab kauba omadust, s.o kanamuna suurust. Kuna tegemist on tähisega, mis kirjeldab toote põhiomadust, ei oma see eristusvõimet. Kohtu argumentatsioon selles osas ei ole jälgitav ning jääb selgusetuks, millele tuginevalt on kohus vastavasisulised järeldused teinud. Hageja ei kasuta kaubamärki „PEREMUNA“, vaid tähist „Värsked Peremunad“ ning kõrvalekalle on oluline. Maakohus on vääralt kohaldanud
lg 2, asudes seisukohale, et sama sõna mitmuse vormi näol on tegemist ebaolulise elemendiga. Element on kujunduslik detail.
lg 1 kohaselt on kaubamärgiomanik kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks (Riigikohtu 29.09.2010 lahend nr 3-2-177-10). Registreeritud kujul hageja kaubamärki kasutanud ei ole, mistõttu ei ole põhjendatud kaubamärgi „PEREMUNA“ kaitsmine. Kohus on kohaldanud vääralt
lg 1 p 1, kuna kostja ei kasutanud kostja poolt registreeritud kaubamärgiga identset (samast) tähist. Hagejale on registreeritud kaubamärk „PEREMUNA“, kostja tähistas kanamune tähisega „Rannamõisa peremunad“. Maakohus mõistis 8.12.2010 otsusega kostjalt välja hageja kasuks 26 229,10 eurot. Kohtuotsus on vastuoluline, kohtu argumentatsioonist ei selgu, missugusel õiguslikul alusel on kohus viidatud summa kostjalt välja mõistnud. Kohus on tuginenud nõude rahuldamisel VÕS §-le 1043 ja §-le
lg 1 kohaselt võib asjast huvitatud isik esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks
§-des 9 ja 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui see asjaolu oli olemas ka kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal. Vastus apellatsioonkaebusele
Samuti on maakohus hageja kasuks õigesti kostjalt välja mõistnud kahjuhüvitise ja kaubamärgiõiguse rikkumisega saadud tulu. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Väär ja tõendamata on apellandi väide, mille kohaselt kaubamärk PEREMUNA on kauba omadust, s.o kanamuna suurust näitav tähis. Asjaolu, et hageja toodab ja turustab oma keskmise suurusega mune tähise „Peremuna” all, ei muuda seda sõna munade suurust näitavaks ja kirjeldavaks tähiseks. Maakohus on tõendeid hinnates teinud õige järelduse, et munade suurust näitavad tähed S, M, L, XL ja munade suurust näitavateks sõnadeks on „suur“, „keskmine“, „väike“, „hiiglaslik“. Tõendamata on kostja väide, et tähist „peremunad“ kasutasid munatootjad keskmise suurusega munade tähistamiseks enne kaubamärgi PEREMUNA registreerimise taotluse esitamist 20.01.2005. Kostja ei nimetanud peale poolte ühtegi munatootjat, kes oleks kasutanud tähist PEREMUNA. Kohus on õigesti leidnud, viidates sealjuures Euroopa Kohtu praktikale, et tähise tavapärasus peab olema tõendatud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et asjaolu, kuidas hageja kaubamärki kasutab, on ebaoluline. Hageja kasutab tähist „Värsked Peremunad“, mitte kaubamärki PEREMUNA. Õige on hageja vastuses apellatsioonkaebusele esitatud väide, et
-ist ei tulene, et kaubamärgiomanik ei saa oma õigusi rikkumise eest kaitsta, kui ta kaubamärki ei kasuta, kuid kaubamärgi PEREMUNA registrisse kandmisest 11.12.2008 ei ole möödunud viis aastat. Lisaks ei ole
lg 2 p 1 alusel nõutav registrisse kantud kaubamärgi kasutamine registreeringuga identsel kujul. Õige on hageja seisukoht, et kaubamärgi eristavat iseloomu ei muuda pakendi etiketil kirjeldava ja tavapärase sõna lisamine kaubamärgile. Kirjeldava sõna „Värsked“ lisamine toote pakendile või kaubamärgiga kaitstud sõna kasutamine mitmuses „Peremunad“ (pakendis on üldjuhul 6 või 10 muna), ei muuda kaubamärgi PEREMUNA eristavat iseloomu. Maakohus kohaldas
lg 1 p 1 õigesti, sest kostja müüdav kaup, millel ta kasutab tähist „Peremunad“, on identne kaubaga, mille suhtes hagejal on registreeritud kabamärk PEREMUNA. Kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude rikkumise teel saadud tulu väljaandmises ja kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmises. Vaidlust ei ole selles, et kostja kasutas hageja kaubamärki ilma hageja nõusolekuta. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust kasutamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1039 kohaselt võib pahauskselt rikkujalt (rikkuja, kes teadis oma õigustuse puudumisest või pidi sellest teadma) õigustatud isik lisaks saadu harilikule väärtusele nõuda ka rikkumisega saadud tulu 13 väljaandmist. Selleks peab rikkuja õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega saadust sai. Maakohtu viide direktiivi 2004/48/EÜ „intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta“ art 13 p-le 1 (a), mille kohaselt rikkuja poolt teenitud mis tahes ebaõiglast tulu tuleb arvestada kahjuhüvitise väljamõistmisel ja art 13 lg-le 2 on õige ja antud võimaluse kasutamine põhjendatud. Maakohus luges tõendatuks kostja poolt hageja kaubamärgi ilma loata kasutamise, kusjuures kostja oli teadlik või pidi teadma, et tema teguviis ei ole õige. Maakohtu otsus kahju suuruse arvestamisel on seaduslik ja arvutuskäik piisavalt jälgitav. Tulu suurus perioodil 20.01.2005 - 29.01.2009 oli 410 396,14 krooni (26 229,10 eurot). Ekslik on apellandi seisukoht, et ta tähisega „Peremunad“ markeeritud munade müügist tulu ei teeninud. Tuluna saab käsitleda ka sissetulekut, millega kostja sai katta oma üldkulusid, s.o kulusid, mis otseselt ei seondu rikkuvate kaupadega ning mis oleks tekkinud hoolimata sellest, kas ta rikkuvaid kaupu müüs või mitte. Maakohus on õigesti viidanud Saksamaa Ülemkohtu 2.11.2000 otsusele, milles on esitatud põhjendus, et kui rikkujal lubatakse arvestada tuludest ilma piiranguteta maha üldkulude osa, ei võeta temalt ära kogu õigusrikkumisest saadud kasumit. Rikkujale jääb hoopis brutomarginaal oma püsikulude katmiseks. Maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et kostja on käitunud hageja suhtes pahatahtlikult VÕS § 1039 tähenduses, sest ta teadis, et kasutab hageja kaubamärki. Kostja pidi teadma, et tal puudub õigus tähise „Peremunad“ kasutamiseks. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse vastuses avaldatud seisukoht, et hageja kirju eirates võttis kostja teadliku riski, et kaubamärgi registreerimise korral loetakse tema tegevust rikkumiseks. Hageja on kostjale korduvalt selgitanud, et kaubamärgiõiguse tekke algus on taotluse esitamise kuupäev, mitte registreerimise kuupäev. Ekslik on kostja seisukoht, mille kohaselt ei ole rikkuja pahatahtlik VÕS § 1039 tähenduses kuni vastavat asjaolu tuvastava kohtuotsuse jõustumiseni, sest nii oleks võimalik kaubamärgiõiguste rikkumine registreerimismenetluse perioodil, s.o ajavahemikul taotluse esitamise kuupäevast kuni registrisse kandmise kuupäevani. Kostja seisukoht on vastuolus
lg-ga 2 ja Riigikohtu 17.12.2008 otsuses nr 3-2-1-109-08 väljendatud seisukohaga, mille kohaselt kaubamärgi õiguskaitse tekib
17 lg 1 kohaselt kaubamärgi registrisse kandmisel tagasiulatuvalt alates registreerimistaotluse saabumise kuupäevast. Kuivõrd hageja nõudis tema kaubamärgi kasutamise lõpetamist kostjalt, oli maakohtu poolt kohtumenetluse eelsete õigusabikulude väljamõistmine õige. Kostjal oleks olnud võimalik rikkumise lõpetamisel vältida nende kulude teket. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.