← Eesti

3-10-2896/53

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Virkus, Lauri Madise ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-1

) §-de 34, 37-38 ja 41 ning osaliselt

§ 48(lubati kauplusest osta esmaseid hügieenitarbeid) kohaldamist.

Distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et V. Ahas suitsetas

  1. augustil
  2. a kell 19.20 selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas – WC-s -, rikkudes justiitsministri
  3. novembri
  4. a määruse nr 72 Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 82 lg-t 2, mille kohaselt võib kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Eluosakonnas 1-2 on suitsetamiseks ettenähtud ajad 06:55-07:25 ja 19:50-20:50 (Murru Vangla direktori
  5. juuli
  6. a käskkiri nr 76). Käskkirja põhjenduste kohaselt tuvastas rikkumise valvur osakonnas ringkäiku tehes. Selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas suitsetamine on tõsine distsipliinirikkumine. Osakonna tualettruum on üldkasutatav ruum, kus viibivad ka kinnipeetavad, kes ei suitseta. Oma käitumisega andis kinnipeetav halba eeskuju kaaskinnipeetavatele, samuti seadis ohtu vangla julgeoleku, sest suitsetamine selleks mitte ettenähtud kohas võib esile kutsuda tulekahju ja teiste kinnipeetavate terviserikked. Kinnipeetaval on kuusteist kehtivat distsiplinaarkaristust. Kõiki menetluse käigus selgunud asjaolusid arvestades on mõjusaim karistada V. Ahast kartserikaristusega, kuid motiveerimaks kinnipeetavat käituma õiguskuulekalt, on eesmärgipärane määrata mitte maksimaalset karistust, vaid kümme ööpäeva kartserit. Leebema karistuse kohaldamine ei oleks rikkumise tõsidust arvestades eesmärgipärane.
  7. V. Ahase vaie jäeti Murru Vangla direktori
  8. novembri
  9. a vaideotsusega (tl 8) rahuldamata.
  10. V. Ahas esitas
  11. novembril
  12. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Murru Vangla
  13. septembri
  14. a käskkirja nr 479-dm tühistada. Kaebuse põhjendused: Karistuse määramisega on rikutud põhiseadust tulenevat diskrimineerimise ja väärikust alandava kohtlemise keeldu. Kaebaja ei ole
  15. augustil
  16. a kell 19.20 suitsetanud. Karistuse määramisel on tõeseks peetud valvuri ettekannet, kuigi karistuse määraja ise ei näinud, kas kaebaja pani rikkumise toime või mitte. Karistatakse olenemata sellest, kas rikkumine on kinnitust leidnud või mitte, sest usutakse vanglaametnikke, kes on eelnevalt asja kokku leppinud. Ettekande koostanud valvur M. K ei uuritud, kas ta nägi, mis marki suitsu kinnipeetav tegi või milline suits välja nägi. Vale on valvuri väide, et kui ta sisenes, siis liikus kaebaja akna juurde ja viskas midagi välja. Usutakse valvuri tahtlikku valet, kinnipeetava ütlused aga seatakse ebaõiglaselt kahtluse alla. Vanglale pole mõtet seletusi anda. Enamik distsiplinaarkaristusi on kaebajale määratud põhjuseta.
  17. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited: Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsipliinirikkumine on

§ 64nõuete kohaselt läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud.

Käskkirja tühistamiseks pole alust. Väidetavalt kaebaja WC-s ei suitsetanud, kuid vanglateenistusel pole vanglaametniku ettekande õigsuses kahtlust. Kinnipeetavate rikkumiste kohta ettekannete koostamine on osa vanglaametnike igapäevasest tööst ja neil pole põhjust koostada alusetuid ettekandeid. Pole põhjust arvata, et vanglaametnik oli kaebaja suhtes erapoolik. Kaebaja 2

(6)3-10-2896 selgitustest nähtuvalt peab ta ennast kannatanuks, keda vanglaametnikud taga kiusavad. Distsiplinaarrikkumise toimepanemise hetkeks kaebajal olnud kehtivate karistuste hulk annab pigem tunnistust kaebaja tahtmatusest järgida vangistusega seotud õigusakte. 5. Tallinna Halduskohtu 14. veebruari 2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1)

§ 67sätestab kinnipeetava kohustused.

Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav muu hulgas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju. Kaebajale on süüks pandud VSKE § 82 lg 2 nõuete rikkumine. Murru Vangla direktori

  1. mai
  2. a käskkirja nr 63 „Murru Vangla territooriumil suitsetamise korra kehtestamine ja suitsetamiseks ettenähtud kohtade määramine“ p 1.1 kohaselt võib Murru Vangla territooriumil suitsetada vaid selleks ettenähtud kohtades. Suitsetamiseks ettenähtud kohad on vastavalt märgistatud. Kohas, mis suitsetamist lubava märgiga tähistatud ei ole, on suitsetamine keelatud. Murru Vangla direktori
  3. juuli
  4. a käskkirjaga nr 76 kinnitatud osakonna 1-2 kinnipeetavate päevakava kohaselt on selle osakonna kinnipeetavatel lubatud suitsetada jalutuskäikude ajal 06:55-07:25 ja 19:50-20:
  5. Kaebaja pole väitnud, et talle ei olnud eeltoodud õigusaktide nõuded teada; 2)

§ 64reguleerib distsiplinaarmenetlust.

VSKE § 97 sätestab distsiplinaarmenetluse protokollis esitatavad andmed. Distsiplinaarmenetluse protokolli näol on tegemist menetlusdokumendiga, mis sisaldab rikkumise lühikirjeldust ja kvalifikatsiooni, samuti märgitakse selles tõendid. VSKE § 98 kohaselt lisatakse protokollile tunnistajate seletused, distsipliinirikkumise avastanud ametniku ettekanne, kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta. Käesoleval juhul on koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 21), sellele on lisatud valvur M. K ettekanne ning akt selgituste andmisest keeldumise kohta; 3) isikul on õigus õiglasele menetlusele distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamisel ja karistuse määramisel ning tal peab olema reaalne võimalus selles menetluses oma õigusi kaitsta. Õiguste reaalse kaitse tagamiseks tuleb isikut teavitada, millistes rikkumistes teda süüdistatakse.

§ 64

lg 2 sätestab, et kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Rikkumisest kohese teavitamise mõte on anda kinnipeetavale võimalus oma õigusi reaalselt kaitsta, sh asuda kohe koguma tema kasuks rääkivaid võimalikke tõendeid. Hilisem informeerimine loob kahtluse süüdistuse otsituses ja raskendab süüdistataval enda kaitsmist. Kaebajat informeeriti kohe. Distsiplinaarasja materjalide hulgas on valvur M. K ettekanne (tl 22) ja akt selgituste andmisest keeldumise kohta (tl 22 pöördel). Akti on allkirjastanud teavitaja M. K ja tunnistajana valvur R. J. Seega oli kaebaja teadlik talle süüks pandava rikkumise asjaoludest ning tal oli võimalus esitada asjakohaseid seletusi ja vastuväiteid, mida kaebaja ei teinud; 4) kaebaja väidab distsiplinaarmenetluse ühekülgsust, kuid distsiplinaarmenetluse käigus ei ole ta esitanud vastuväiteid või tõendeid, mille arvestamata jätmine oleks põhjendamatu ning vastuolus teiste tõenditega. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et distsiplinaarsüüteo toimepanemine on tõendatud ettekande ja protokolliga. Kaebaja seletused distsiplinaarmenetluse järeldusi ümber ei lükka. Väide, nagu oleks distsiplinaarmenetluse dokumendid koostatud kaebaja tagakiusamiseks, on paljasõnaline. Asja arutamisel kaebaja kinnitas, et ta nägi ettekande koostanud vanglaametnik M. K 29. augustil 2010. a esmakordselt. Kaebaja ei toonud esile ühtki konkreetset asjaolu, mis seaks ettekande tõele vastavuse kahtluse alla. Väidetavalt on kaebajal olnud probleeme vanglaametnik R. J, kes ei saanud kaebaja sõnul olla rikkumise tunnistajaks, sest kohal viibis vaid M. K. Dokumentides ei ole R. J märgitud rikkumise tunnistajaks. Valvur R. J on tunnistajana allkirjastanud akti selgituste andmisest keeldumise kohta ja kaebaja kinnituse kohaselt viibis R. J 3

(6)3-10-2896 distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitamise, seega ka nimetatud akti koostamise juures. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka väited R. J erapoolikuse ja tema poolt kaebaja tagakiusamise kohta jäävad paljasõnaliseks; 5) kaebajale määratud distsiplinaarkaristus ei ole ebaproportsionaalne ega vastuolus vabadusekaotuse täideviimise eesmärgiga. Karistuse määramisel on arvestatud kaebaja varasema käitumisega. Väide distsiplinaarkaristuse määramisega kaebaja inimväärikuse alandamisest on põhjendamatu. Ka ei ole kaebajat talle õiguspäraselt distsiplinaarkaristuse määramisega diskrimineeritud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. Veljo Ahase apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Kaebaja keeldus seletustest, kuna ta ei saanud tunnistada seda, mida ta ei teinud. Ta ei suitsetanud, tal ei olnud midagi suitsetada ja ta ei oleks seda nagunii pool tundi enne õiget aega teinud. Pealegi ei oleks ta jõudnud suitsu põlemagi panna, sest valvur M. K järgnes kaebajale peaaegu kohe. Asjaolu, et kaebaja kannab konkreetse teo eest karistust, ei anna alust võtta temalt õigust suitsetada ja otsida võimalust karistamiseks, nagu oleks ta korrarikkuja. Ka karistuse kandja on inimene, tema väärikust ei või alandada ja teda piinata. Menetlus viidi läbi ühekülgselt, kaebajaga ei arvestatud. Pole selge, mille põhjal vastustaja leiab, et distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane ja süütegu tõendatud. Normaalselt suhtuvate valvurite kõrval töötavad Murru Vanglas ka valvurid, kes tahtlikult otsivad konflikte ja põhjusi kinnipeetavate karistamiseks. Mõttekas oleks leida lahendus, kus tagataks rohkem aegu suitsetamiseks, või siis tuleks kaebaja viia sellisesse kinnipidamisasutusse, kus oleks lubatud suitsetada ja oma raha eest ostetud tubakatooteid omada, mitte aga võtta kõik ära, nimetada seda hoiustamiseks ja anda kord päevas kasutada. Kui leitakse kaasa toodud tubakat, võetakse see lihtsalt ära. Vanglaametniku ettekande vastu ei ole kaebajal võimalik end reaalselt kaitsta, sest teda ei usu keegi. Kaebajat karistatakse hoolimata sellest, et ta pole tunnistanud oma süüd. Lisaks tuuakse ettekäändeks varasemad karistused, mis on enamjaolt valesüüdistused. Neil põhjustel ei lepi kaebaja süüdistuse ja määratud karistusega.
  2. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: Vastustaja jääb halduskohtus antud selgituste juurde ja nõustub halduskohtu seisukohtadega. Kaebaja avaldab apellatsioonkaebuses rahulolematust vanglas kehtestatud suitsetamiskorra suhtes ja leiab selliste piirangute kohaldamise põhjendamatu olevat. Ta soovib teistsugust suitsetamise korraldust või ümberpaigutamist vanglasse, kus suitsetamine ja tubakatoodete omamine on lubatud. Sellekohased pöördumised väljuvad algse kaebuse piiridest ja tuleks jätta tähelepanuta. Ka ei saa selliseid taotlusi esitada kohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus ei ole ebaõigesti hinnanud tõendeid, ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud ka kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa 4
(6)3-10-2896 tuua kohtuotsuse tühistamise. Halduskohtu otsus on ka piisavalt põhjendatud. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata.
  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et distsiplinaarmenetlus on asjas läbi viidud korrektselt. M. K
  2. augusti
  3. a ettekandes nr 810 märgitu kohaselt sisenes ta järelevalvet teostades
  4. augustil
  5. a kell 19.20 kinnipeetavate tualettruumi ning nägi, kuidas kinnipeetav Veljo Ahas suitsetas tualettruumis; M. K märgates liikus ta akna juurde ja viskas sealt midagi välja; kinnipeetav keeldus seletuskirja kirjutamast (tl 22). Samal päeval koostatud aktist selgituse andmisest keeldumise kohta ilmneb, et V. Ahas keeldus andmast selgitusi ettekandes nr 810 kirjutatud fakti kohta ja teda on teavitatud sama fakti alusel distsiplinaarmenetluse algatamisest (tl 22 pöördel). Ka distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumise kohta on kaebaja keeldunud
  6. septembril
  7. a allkirja andmast (tl 21 pöördel), märge allakirjutamisest keeldumise kohta on ka vaidlustatud käskkirjal (tl 9). Eelnevale vaatamata on distsiplinaarmenetluse käigus toimunud kaebaja ärakuulamine. Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtuvalt viis protokolli koostanud inspektor-kontaktisik kaebajaga
  8. septembril
  9. a läbi vestluse, võimaldamaks anda selgitusi, ning kaebaja selgitas, et ta pole sel päeval ja ajal WC-s suitsu teinud, vaid ootas valvuri sisenemise hetkel järjekorras. Et talle süüks pandava rikkumise eitamine kaebaja poolt ei olnud vastustaja ega ole ka kohtu hinnangul veenev, ei tähenda, et kaebajal pole olnud võimalust oma menetlusõigusi realiseerida.
  10. Kaebaja süütegu tõendab valvur M. K ettekanne, mille õigsuses ei ole ka ringkonnakohtul alust kahelda. Olukorras, kus miski ei viita valvur M. K, keda kaebaja nägi vaadeldava sündmuse ajal esmakordselt, erapoolikusele, on tema ettekanne usaldusväärsem kaebaja väidetest, kes on huvitatud distsipliinirikkumisega kaasnevate sanktsioonide vältimisest. Kaebaja üldsõnalised väited konflikte ja karistamise võimalusi otsivate valvurite olemasolust vanglas M. K ettekandes kajastatu tõele vastavust kahtluse alla ei sea. Süü tunnistamist ja siirast kahetsemist saaks distsiplinaarkaristuse määramisel arvestada kergendava asjaoluna, kuid süü tunnistamata jätmine ei tähenda, et muudele asjaoludele tuginedes ei saaks lugeda distsiplinaarsüütegu tõendatuks.
  11. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on vastavuses süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ja kaebaja varasema käitumisega. Pelgalt kaebaja arusaamale tuginedes, et tema varasemad karistused on enamjaolt määratud alusetult, ei saa kohus eirata distsiplinaarmenetluse protokollis, vaidlustatud käskkirjas ja vaideotsuses fikseeritud asjaolu, et vaadeldava distsiplinaarsüüteo toimepanemise ajal oli kaebajal ohtralt kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ja asuda seisukohale, et muude asjaolude hulgas on vastustaja karistuse valikul õigusvastaselt arvestanud sellega, et kaebaja on varem süstemaatiliselt eiranud vangistusega seotud õigusakte.
  12. Apellatsioonkaebusest järelduvalt pole kaebaja rahul suitsetamise korraldusega ning peab väheseid suitsetamisvõimalusi piinavaks ja väärikust alandavaks. Ringkonnakohus selgitab, et suitsetamise ajad on sätestatud vangla direktori kinnitatud päevakavaga. Tegemist on üldkorraldusega ja kuni see kehtib, tuleb kinnipeetaval suitsetamiseks ettenähtud kellaaegadest kinni pidada või suitsetamisest loobuda. VSKE § 82 lg 1 näeb ette, et kui kinnipeetav soovib suitsetamisest loobuda, tagatakse talle vanglasisene nõustamine. Suitsetamine ajal, mil see pole ette nähtud, on distsiplinaarsüütegu. Karistamise õiguspärasuse kontrollimisel tuleb ka 5
(6)3-10-2896 kohtul lähtuda kehtivast haldusaktist. Kuna kaebaja esimese astme kohtus vanglas kehtiva suitsetamise korralduse õiguspärasust kahtluse alla ei seadnud, ei saanud halduskohus juhtida ka tema tähelepanu vajadusele vaidlustada lisaks Murru Vangla direktori
  1. mai
  2. a käskkirja nr 63 või
  3. juuli
  4. a käskkirja nr 76 asjassepuutuvas osas. Kaebuse muutmine oli halduskohtumenetluse seadustiku § 19 lg 8 kohaselt võimalik kuni kohtuvaidluseni halduskohtus. Apellatsioonimenetluses selliseid uusi nõudeid enam esitada ei saa. Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Virkus 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.