2-10-58577 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-58577 Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi A. G.`i hagi Andomark OÜ vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. G. (IK xxx, e-post xxx ) Hageja esindaja: Vandeadvokaadi vanemabi Küünemäe (määratud korras, argo.kuunemae@hotmail.com ) Kostja: Andomark OÜ (RK 11099941, asukoht Narva mnt. 7d, Tallinn, juhatuse liige Tõnu Radik, e-post tony@ubs.ee ) Kostja esindaja: Vandeadvokaat Ants Laretei ants.laretei@palmiste.ee ) Argo e-post (e-post RESOLUTSIOON
- Lõpetada tsiviilasja nr 2-10-58577, A. G.`i hagis Andomark OÜ vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses, menetlus.
- Jätta kostja OÜ Andomark poolt kantud menetluskulud summas 320,00 eurot (kolmsada kakskümmend eurot) hageja A. G.`i kanda vastavalt TsMS § 168 lg
- Ülejäänud osas, so, summas 320,00 eurot (kolmsada kakskümmend eurot) jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda.
- Jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda. Riigi õigusabi kulud ja riigi menetlusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
- Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK A. G. esitas Viru Maakohtule Andomark OÜ vastu nõude tunnustamiseks. Koos hagiga esitas hageja Viru Maakohtule riigi menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused. Hageja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest, kuna Viru Maakohtu 14.06.2006 pankrotiotsusega on välja kuulutatud tema enda pankrot. Viru Maakohtu 25.02.2011 määrustega rahuldati hageja riigi menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused. Kohtu 04.04.2011 määrusega võeti hagi menetlusse. Kostja esindaja, juhatuse liige K. R. kinnitas hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide kättesaamist 18.07.2011 elektrooniliselt. Kohus andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks. Hageja esindaja esitas 25.07.2011 avalduse hagist loobumiseks ja tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Kohus saatis kostjale hagist loobumise avalduse ja andis talle tähtaja avaldusele vastamiseks, hoiatusel, et kohtu määratud ajaks vastamata jätmisel, asub kohus seisukohale, et kostja on nõus menetluse lõpetamisega.
- augustil 2011 esitas kostja esindaja vastuse hagist loobumise avaldusele. Kostja esindaja nõustus menetluse lõpetamisega. Kostja esindaja palus hagejalt välja mõista kostja menetluskulud summas 640 eurot (8 tundi x 80 euroga). Kostja esindaja väitel tutvus ta hagiga, samuti alustas ta hagile vastamist, milleks kulus 6,5 tundi, tunni hinnaga 80 eurot ja 1,5 tundi kulus 03.08.2011 vastuse koostamisele. 11.08.2011 esitas hageja esindaja vastuse kostja 04.08.2011 vastusele ning palus jätta kostja menetluskulude taotlus rahuldamata, kuna antud nõue on põhjendamatu. Hageja esindaja arvamuse kohaselt ei vasta taotluses esitatud andmed tegelikule töömahule. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Hageja loobus oma hagiavaldusest. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Kostja esindaja taotles kostja menetluskulude väljamõistmist hagejalt TsMS § 168 lg 4 alusel. Kohus leiab, et kostja esindaja taotlus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus lähtub kostja lepingulise esindaja menetluskulu rahuldamisel Vabariigi Valitsuse 01.01.2011 määrusest „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mille § 1 kohaselt, tsiviilasja hinna puhul kuni 640 eurot moodustab maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot, tsiviilasja hinna puhul kuni 3 200 eurot moodustab sissenõutav kulu maksimaalselt 1 600 eurot, jne. Antud määrusest lähtuvalt ei ületa sissenõudmisele kuuluv maksimaalne kulu 50% tsiviilasja hinnast (mida suurem on tsiviilasja hind, seda väiksem on sissenõudmisele kuuluva summa %). Hagihind käesolevas nõudes moodustab 13 500 krooni ehk 862,81 eurot, seega maksimaalne, sissenõudmisele kuuluv summa võiks moodustada 431,41 eurot. Kohus, tutvudes kostja lepingulise esindaja poolt kohtule esitatud vastusega, rahuldab kostja esindaja menetluskulu taotluse 4 tunni, st 320 euro ulatuses. Kostja esindaja väitel kulus 03.08.2011 vastuse koostamiseks 1,5 tundi, kohus nõustub asjaoluga, et hagiga tutvumiseks ja dokumentide analüüsimiseks võis kuluda veel 2,5 tundi, st, kokku on kostja esindaja menetluskulu põhjendatud 4 töötunni ehk 320 euro ulatuses (mis moodustab 50% kostja esindaja poolt nõutud summast). Samuti arvestab kohus asjaoluga, et kostja esindaja kinnitas hagimaterjalide kättesaamist 18.07.2011, hagist loobumise avaldus esitati 25.07.2011, seega nõustub kohus hageja esindaja väitega, et kostja esindaja poolt esitatud menetluskulude suurus ei ole põhjendatud. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja menetluskulud jätab kohus hageja enda kanda. menetlusabi kulud jätab kohus Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi kulud ja riigi Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 168 lg 4, § 428 lg 1 p 3, § 429, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse. Johannes Külaots Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.