Obsah (6)

§ 231§ 230§ 232§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-38241 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. november 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Skuba Eesti OÜ hagi Speedtrans OÜ va

§ 231

lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Poolte vahel on vaidlus selles, kas veoauto Renault Magnum xxx turbokompressor oli vigane ja vajas väljavahetamist ning kes pidi remondi eest tasuma.

1. Vastavalt hageja koostatud ning poolte allkirjastatud tellimus-lepingu nr 965692 (tl 45) järgi tellis kostja OÜ Speedtrans Renault Magnum xxx turbo vahetuse, tööde orienteeruvaks maksumuseks on 0 (null) eesti krooni ja täitmise tähtajaks 25.01.
2. Kostja väitel lähtus kostja teadmisest, et tegemist on garantiijuhtumiga ning remondi eest tasuda ei tule. Kostja esindaja ei ole andnud nõusolekut arve eest tasumiseks ega nõudnud turbo väljavahetamist kostja kulul. Hageja seevastu väidab, et tavaliselt märgitaksegi tööde maksumus tellimuslehel 0 krooni, maksumus lepitakse hiljem kokku telefoni teel. Hageja esitas kohtule tellimus-lepingu nr 461265 (tl 49), millega soovib tõendada, et garantiitööd vormistatakse eraldi garantii tellimuselehel. Lisaks viitab hageja autohooldusteenuste osutamise tingimuste p 2.6 (tl 40). Kostja tellimus oli vormistatud tavalisel tellimuslehel, mis tähendab, et tegemist polnud garantiitööga.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab 3 oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (

§ 232lg 1) 8.

Hageja leiab, et poolte õiguste ja kohustuste määratlemisel tuleb lähtuda VÕS § 23 lg 1 p 2 ja 3 (st lähtuda lepingupooolte kutse- või tegevusalal kehtivast tavast). Kehtiv tava tähendas hageja selgituste järgi, et vormistati tellimus, tööde maksumus lepiti hiljem kokku telefoni teel, saadeti arve; kui klient arvega ei nõustunud, pidi esitama pretensiooni. Kostja pretensiooni hageja esitatud arvele saatnud ei ole. Garantiitellimus vormistati eraldi tellimusena (näide tl 49). Autohooldusteenuste osutamise tingimuste p 2.5 järgi määratakse autoteeninduse poolt osutatavate teenuste ning tööde mahud (kalkulatsioon), orienteeruv hind, avansi summa ning esialgsed tähtajad tellimuslehel. Tellimuslehel nr 965692 (tl 4) märkis hageja tööde orienteeruvaks hinnaks 0 (null) krooni. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel kehtis tegelikult muu tava, mis erines teenuste osutamise üldtingimustes märgitust. Tunnistaja Ahto Sigur sellekohaseid ütlusi andnud ei ole. Kohus märgib ka seda, et hageja esitatud tellimus-leping nr 461265 (tl 49) ei ole asjakohane, kuna vormistatud 13.06.2011 ning tellijaks teine äriühing, mitte kostja. Seega ei iseloomusta eelviidatud tõend mingil viisil hageja-kostja kui lepingupoolte vahelist tava

1. aastal.
2. Kohus leiab, et hageja ja kostja õiguste ja kohustuste määratlemisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest (TsÜS § 75 lg 1 ja VÕS § 29 lg 1). TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Sama paragrahvi
3. lõige sätestab, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. VÕS § 29 lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kohus loeb, et tellimus-lepingu nr 965692 järgi tellis kostja turbo vahetuse tööde hinnaga 0 (null) krooni.
4. Hageja väitel selgus defekteerimisel, et turbo oli töökorras. Kostja nõudis sellest hoolimata väljavahetamist ning vahetuse eest tuli seega tasuda kostjal, kuna enam polnud tegemist garantiijuhtumiga. Hageja väitel nõustus kostja esindaja Vladimir Lenskiy selle eest tasuma. Hageja tõendab väidet turbokompressori töökorras oleku kohta OÜ Karla Auto O.K 19.02.2008 aktiga, mille kohaselt turbokompressori Holset HX55, seeria nr H060507862 kontrollimisel selgus, et turbokompressori võll sirge ja labad (tiivikud) kahjustamata ning turbokompressor töökorras (tl 45). Kohus märgib, et hageja esitatud tõendilt ei nähtu, kes on selle vormistanud, OÜ Karla Auto O.K. 19.02.2008 akt on allkirjastamata. Hageja ei ole tõendanud OÜ Karla Auto O.K pädevust eksperthinnangu andmiseks. Samuti ei ole kohtu arvates nn aktis viidatu seostatav OÜ Speedtrans OÜ väidetud veoki vigadega, mille kõrvaldamiseks Skuba Eesti OÜ poole pöörduti. Kohtuistungil 24.10.2011 tunnistajana üle kuulatud V. L. selgitas, et vaidlusaluse transpordivahendiga olid probleemid, asi lahenes teisel või kolmandal pöördumisel. Õlikulu oli suur ning auto käivitamisel tuli suitsu (tl 61). 4 Kohus peab põhjendatuks kostja kahtlusi selles, kas hageja poolt väidetavalt ekspertiisi viidud ja tagasipakutav kompressor on just kostja sõidukilt maha võetud turbokompressor. Tõendid selle kohta, et tegemist oleks ühe ja sama turbokompressoriga, puuduvad. Kohus juhib tähelepanu sellele, et väidetav ekspertiis telliti turbole 19.02.
5. Seega tööde tellimisel ei saanud hageja kindel olla turbo korrasolekus.
6. Hageja ei ole vaieldamatult tõendanud, et kostja esindaja oleks nõudnud turbo vahetust teades, et see on töökorras ning nõustunud remondi eest tasuma ca 30 000 krooni. Kohus ei pea eluliselt usutavaks tunnistaja Ahto Siguri ütlusi selles, et V.L. teades turbokompressori korrasolekust, nõudis selle väljavahetamist tasu eest, sest samal ajal rikke korral laieneks samale tööle müügigarantii. Arvestades hageja esindaja selgitusi kohtuistungil, et tegemist on varuosaga, mida saab müüa ainult konkreetsele juhtumile kliendi soovil või garantiijuhtumi puhul (tl 27 pöördel), jääb kohtule selgusetuks, miks küsis hageja eksperthinnangu pärast turbo vahetamist ja sõiduki tagastamist ning esitas arve alles paari kuu möödudes.
7. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kostjal ei ole turbokompressori vahetamisega kaasnevate remonditööde eest tasumise kohustust, seega puudub hagejal alus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ning kasutada kostja suhtes õiguskaitsevahendeid, sh nõuda viiviseid.
8. Eeltoodust lähtudes jätab kohus jätab hagi rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS
9. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (

§ 173

lg 4).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab hagi rahuldamata, menetluskulud jäävad seega hageja Skuba Eesti OÜ kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (

§ 174lg 1).

Helgi Vinni Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5