alusel tulevikus lisanduva viivise- 0,05% päevas, kuni võlanõude kohase täitmiseni, väljamõistmist. Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud – 05.juunil 2010.a.on need vastu võtnud tema elukohas M. V. elukaaslane P. .18).
Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu põhjendused
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Hageja on 23.09.2010 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kuna kostja on jätnud hagile kohtu poolt määratud tähtajaks vastamata (tl.19).
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tulenevalt VÕS § 396 lg kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen) , laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus-või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivitusintressi (viivist). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud laenulepingu ja hageja kontoväljavõttega (tl 10-14) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale 15.03.2007 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevusena kokku 39 557,49 krooni , sealhulgas põhiosa 25 954,45 krooni ja viivis perioodi 31.05.2007 kuni 12.04.2010 eest 13 603,04 krooni. Lisaks võlale on põhjendatud
kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 alusel lepingus kokkulepitud määras. s.o. 0,05 % päevas. M. V. olnud viivituses laenulepingust tuleneva põhinõude 25 954,45 krooni tagastamisega ajavahemikul 13.04.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni 26.11.2010.a. 228 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista lepingujärgse viivisena kohustuse täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivisele veel 2958,80 krooni (25 954,45 x 0,05% x 228=2958,80). Menetluskulude jaotus
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 4
Hageja on kohtule esitatud avalduses (tl.19 pöördel) märkinud, et tulenevalt osutatud riigipoolsest menetlusabist – riigilõivu summas 6000 krooni tasumisest, vabastamise näol, puuduvad tal menetluskulud, mille hüvitamist kostjalt tuleks nõuda. Tulenevalt
lg 3 mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt
lg 1 mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Osundatud paragrahvi 5.lõike järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kohus on 31.mai 2010 määrusega andnud hagejale riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks, vabastades ta riigilõivu, summas 6000 krooni tasumisest täies ulatuses. Kohus leiab, et seoses hagi rahuldamisega tuleb nimetatud menetluskulu kostjalt sisse nõuda riigituludesse. Vastavalt
lg 9 tuleb kohtulahendi alusel riigi kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.