← Eesti

3-11-2043/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 26. augustil 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-2043 Haldusasi AS Muuga CT kaebus Majandus-

§ 11lg 31 p 5).

3. Saata käesolev kohtumäärus menetlusosalistele e-posti teel. Käesolevale määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 Edasikaebamise kord kalendripäeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 121lg 3 p 1, § 471 lg-d 2 ja 3).

Kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlus

  1. 22.08.2011 saabus Tallinna Halduskohtule AS Muuga CT kaebus Majandus- ja Kommunikatsiooniministri (edaspidi MKM) 22.07.2011 käskkirja nr. 11-0227 tühistamise nõudes. Ühtlasi taotles kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluse käskkirja täitmise peatamist (sh. peatada Hoidla tee 5a (24504:004:1163), Muuga sadam 301 (24504:004:1162) ja Muuga sadam 302 (24504:004:1161) katastriüksuste kinnistamismenetlused kuni käesolevas haldusasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Jõelähtme katastriüksuste riigi omandisse jätmiseks puudub õiguslik alus ning käskkiri on materiaalselt õigusvastane. Samas on ilmne, et hoolimata õigusliku aluse selgest puudumisest kavatseb vastustaja Jõelähtme katastriüksuse riigi omandisse jätmise protsessi lõpule viia. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kujuneks olukord, kus kinnistusraamatusse kantakse omanikuna isik, kes ei saa tegelikkuses õigusliku aluse puudumise tõttu omanikuks olla. Kuna kinnistute käsutamine toimub läbi kinnistusraamatu, on riigil kohtumenetluse ajal võimalik Jõelähtme katastriüksusi ka käsutada. Jõelähtme katastriüksuste õigusvastane kinnistamine vastustaja nimele kohtuvaidluste kestel muudab võimatuks kohtuvaidluse tulemusena kaebaja poolt omandatavate õiguste realiseerimise, kuivõrd AS Tallinna 1 Sadam ei ole kohtuvaidluse tulemusena kaebajale soodsa kohtulahendi jõustumise ajal enam Jõelähtme katastriüksuste kui Terminali territooriumi alade omanik (ega saa seega anda kaebajale ka hoonestusõigust). Omandiõiguse muutumine kohtuvaidluse ajal kahjustab lisaks iseseisvalt kaebaja võimalusi kasutada oma menetlusõigusi AS-ga Tallinna Sadam peetava kohtuvaidluse menetluses, mh tingib ilmselt õigusabikulude märkimisväärse suurenemise. Ka käskkirja alusel tehtud toimingute tagasitäitmine pärast kaebuse rahuldamist käesolevas kohtumenetluses ei pruugi olla võimalik kaebaja õiguste kaitsel ebasoodsat olukorda kõrvaldada, kuna õiguste kaitse kohtuvaidluses AS-ga Tallinna Sadam võib omandiõiguse ülemineku tõttu riigile saada kahjustatud juba enne käskkirja alusel tehtud toimingute tagasitäitmist. Kaebus on selgelt perspektiivikas ning taotluse rahuldamata jätmine saaksid kaebaja subjektiivsed õigused kahjustada pöördumatult. Riigi omandiõiguse registreerimise viibimine kinnistusraamatus ei saa ülemääraselt kahjustada vastustaja ega kolmandate isikute õigusi, sest asjaolust, kas Jõelähtme katastriüksused on õiguslikult AS-i Tallinna Sadam või riigi omandis, ei tohiks mõistlikult sõltuda Muuga sadama opereerimise ega kaebajale teadaolevalt ühegi kolmanda isiku seisukohalt midagi sisulist. Avalikes huvides on see, et ilmselgelt õigusvastase haldusakti alusel ei kantaks kinnistusraamatusse õigusvastast omanikku. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele
  2. 25.08.2011 kohtule saabunud seisukohas palub MKM jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu. Kaebuses nimetatud, Tallinna Halduskohtu menetluses olevas haldusasjas nr. 3-11-941 (millele on liidetud Tallinna Halduskohtu 20.07.2011 määrustega ka haldusasjad nr. 3-11-1346 ja 3-11-1603, kõik kolm kaebust on esitatud kaebuse esitaja poolt ebasoodsate Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuste peale) tehtav võimalik lahend ei mõjuta mingil viisil kaebuse esitaja poolt omandatavate õiguste realiseerimist. Eelnimetatud haldusasjas nõuab kaebuse esitaja AS-i Tallinna Sadam poolt läbiviidud konkursi tulemusena sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingu ja koostöölepingu tühisuse tuvastamist, Riigihangete vaidlustuskomisjoni 07.04.2011 ja 22.06.2011 tehtud otsuste tühistamist ning AS-i Tallinna Sadam 08.03.2011 tehtud otsuse tühistamist. Kõikides liidetud haldusasjades on kaebaja taotlenud kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist. Tallinna Halduskohus jättis 15.04.2011 määrusega haldusasjas nr. 3-11-941 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.06.2011 määrusega kaebaja määruskaebuse eelviidatud asjas rahuldamata asudes seisukohale, et kuna kaebaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, puudub vajadus tagada kaebajale soodsa kohtulahendi täitmise võimalikkust. Tallinna Halduskohus jättis 03.06.2011 määrusega haldusasjas nr. 3-11-1346 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, leides, et kuivõrd hankelepingu tühiseks tunnistamise menetluses on teiseks pooleks lepingu sõlminud hankija ning vastavalt RHS § 127 lg 5 on vaidlustuse rahuldamisel vaidlustuskomisjoni otsus hankijale täitmiseks kohustuslik, peab hankija tagama otsuse täitmise. Kaebaja ei saa aga ühelgi juhul nõuda, et tehingu tühisuse tulemusena sõlmitaks leping temaga, mistõttu puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajale on tagatud tema õiguste realiseerimine Harju Maakohtusse AS-i Tallinna Sadam vastu esitatud kahju hüvitamise nõude (tsiviilasja nr. 2-11-10102) läbi, juhul kui asja läbivaatamise käigus peaks kinnitust leidma AS-i Tallinna Sadam poolne lepingu rikkumine. Samas jättis ka Harju Maakohus 11.03.2011 kohtumäärusega hagi tagamise taotluse rahuldamata ja keeldus hoonestusõiguse seadmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõude menetlusse võtmisest, kuna kohtu hinnangul ei olnud nimetatud nõudega hagis toodud eesmärki võimalik saavutada. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.05.2011 määrusega Harju Maakohtu määruse muutmata. Tallinna Ringkonnakohus asus kokkuvõtvalt seisukohale, et Harju Maakohus on õigesti hageja nõude hoonestusõiguse seadmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks jätnud TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata, samuti on Harju Maakohus õigesti järeldanud, et lepingueelsete 2 läbirääkimiste võlasuhte rikkumise tulemusena ei ole võimalik esitada täitmise nõuet. AÕS § 241 lg 1 järgi on hoonestusõiguse seadmine kinnisasja koormamine ja § 242 lg-te 1 ja 2 järgi peab hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing ja asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Hageja ei ole hagiavalduses toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et poolte vahel on sõlmitud hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav notariaalselt tõestatud tehing ja seega on hageja väidete õigsust eeldades hagi rahuldamine võimatu. Kaebaja poolt Riigikohtule esitatud määruskaebuse jättis Riigikohus 24.08.2011 menetlusse võtmata.
  3. Hoonestusõiguse saamine maale on võimalik vaid pärast selle kinnistamist ja Eesti Vabariigi ning AS Tallinna Sadam vahel sõlmitud lepingu alusel AS-le Tallinna Sadam üle andmist. AS Tallinna Sadam ja Eesti Vabariik sõlmisid 09.03.2007 kinnistute mitterahalise sissemaksena üleandmise eellepingu. Vastavalt lepingu punktidele 3.2.1 ja 3.2.2 kohustus AS Tallinna Sadam lepingu objekti (kaasa arvatud maa kui ehitise) välja ehitama, taotledes selleks kõik vajalikud load ja kooskõlastused. Käesolevaks ajaks on lepingu objekti rajamise tulemusena hõivatud merelt ja jäetud riigi omandisse Jõelähtme vallas 215 679 m² maad. Vastavalt lepingu punktile 3.2.3 oli AS-i Tallinna Sadam kohustuseks korraldada merelt hõivatud maaga seotud maakorraldustoimingud, sealhulgas maa riigi omandisse jätmise toimikute koostamine, ning vajalike materjalide esitamine Eesti Vabariigile maa riigi omandisse jätmiseks ja kinnistamiseks. Lepingus sisaldub ka kokkulepe, et AS Tallinna Sadam ja Eesti Vabariik sõlmivad riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu maade omandi üleandmiseks AS-ile Tallinna Sadam mõistliku aja jooksul peale maade kinnistamist, milline kohustus lasub Eesti Vabariigil. Vaidlusaluse käskkirjaga ongi maaüksused jäetud riigi omandisse, mis omakorda aitab kaasa igati kaebuse esitaja soovitud eesmärgile.
  4. Vastustaja arvates on vaidlustatud käskkiri õiguspärane ja vaidlustatud haldusakti peatamata jätmine ei too endaga kaasa kohtuotsuse täitmise võimatust. AS Tallinna Sadam ei rajanud mere põhja ehitisi mere põhja omaniku (Eesti Vabariigi) nõusolekuta, vaid AS-le Tallinna Sadam anti lepinguga volitus rajada võõrale maale ehitised. Nimetatud ehitised muutusid nende rajamisel maaomaniku (Eesti Vabariigi) omandiks. Tulenevalt eeltoodust on lepingu punktis 2.
  5. lepitud kokku, et Eesti Vabariik annab üle ja AS Tallinna Sadam võtab vastu mitterahalise sissemaksena lepingu esemeks olevad tekkivad kinnistud koos nende oluliste osade ja päraldistega. Juhul kui kohus vaidlustatud käskkirja täitmise peataks leides, et see ei ole lõpuni täidetud) või kohtumenetluse tulemusena vaidlustatud haldusakti tühistaks, siis tekiks olukord, kus kaebaja õiguste realiseerimine oleks raskendatud, kuna AS-i Tallinna Sadam ja Eesti Vabariigi vahel on kehtiv leping maaüksuste üle andmiseks AS-le Tallinna Sadam ning selle tõttu tuleks kõigepealt lõpetada nimetatud leping ning seejärel peaks kaebaja väite kohaselt AS Tallinna Sadam alustama omalt poolt toiminguid maa kaldakinnisasjaga liitmiseks, mis lükkaksid kaebaja soovitud tulemuse saavutamise määramata ajaks edasi. Ehitisregistri andmed ei saa olla ehitise omandiõiguse tuvastamise aluseks. Riigi omand maale tekib riigi omandisse jäetud maa registreerimisel maakatastris. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määrusega nr. 226 kinnitatud “ Maa riigi omandisse jätmise korra” punktile 19 kinnistakse riigimaa vastavalt vajadusele st riigimaa kinnistamine sõltub vajadusest ja riigi kui maaomaniku tahtest. Seega riigi omandis oleva maa kinnistamine või mitte kinnistamine Eesti Vabariigi nimele ei muuda maa omandisuhet ega saa kuidagi rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Lisaks eeltoodule ei näe ükski seadus ette kinnistamisavalduse lahendamise peatamist halduskohtus esialgse õiguskaitse abinõuna. Käskkiri on lõplikult täidetud: maaüksused jäetud riigi omandisse, registreeritud maakatastris, arvele võetud riigi kinnisvararegistris, samuti on vastavasisuline teade avaldatud „Ametlikes Teadaannetes“. Täidetud haldusakti täitmist peatada ei ole võimalik. Pooleliolevad kohtuvaidlused ei saa kaebaja õigusi mingilgi viisil rikkuda. Lisaks, ei saa isik kaebust esitades taotleda kaitset õigustele, mida tal ei ole kunagi olnud. Sellest, et Jõelähtme katastriüksused on kuni nende omandi üleandmiseni 3 AS-le Tallinna Sadam riigi omandis, ei sõltu ka kaebaja seisukohalt midagi sisulist, rääkimata tema õiguste väidetavast rikkumisest.

§ 7

lg 1 järgi eeldab halduskohtusse pöördumine isiku õiguste rikkumist, kuid kõnealusel juhul ei saa tegelikult rääkida ka kaebaja hüpoteetilisest õiguste rikkumisest, mistõttu tuleks kaebus tagastada

§ 11lg 3¹ p 5 alusel.

Kohtu seisukoht 5. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lõikest 2 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Riigikohus on pidanud kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all silmas olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt juba kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik (Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. detsembri
  2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-67-01, p 1). Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus (Riigikohtu halduskolleegiumi
  3. juuni
  4. a määrus haldusasjas nr. 3-3-1-54-06, p 12).
  5. Kaebuse esitaja on vaidlustanud majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirja ning taotlenud esialgse õiguskaitse korras käskkirja täitmise peatamist põhjusel, et on pidanud käskkirja täitmisel Jõelähtme katastriüksuste kinnistamist Eesti Vabariigi nimele oma õigusi rikkuvaks, kuna selle tulemusena ei ole AS Tallinna Sadam enam Terminali territooriumi alade omanik ega saa seada kaebuse esitaja kasuks nimetatud alale hoonestusõigust. Kaebuse esitajaga hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimine sõltub kaebuse esitaja arvates AS Tallinna Sadam poolt Terminali operaatori leidmiseks väljakuulutatud riigihanke üle peetava kohtuvaidluse tulemusest. Kaebusest nähtuvalt sõlmiti riigihanke tulemusena hoonestusõiguse seadmise leping
  6. aprillil
  7. a. OÜ-ga Rail Garant Estonia. Kaebuse esitaja on esitanud halduskohtule kaebuse eeltoodud lepingu tühisuse tuvastamiseks ning taotlenud esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamist (haldusasi nr. 3-11-941). Kohtute infosüsteemi andmebaasist ilmneb, et nii Tallinna Halduskohus 15.04.2011 määruses kui ka Tallinna Ringkonnakohus 06.06.2011 määruses on pidanud kaebust perspektiivituks. Viidatud määruses leidis Tallinna Ringkonnakohus, et kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ei ole lubatav kaebus AS Tallinna Sadam nõukogu 08.03.2011 otsuse vaidlustamiseks. Seetõttu puudub ka vajadus tagada kaebajatele soodsa kohtulahendi täitmise võimalikkust

§ 121lg 2 tähenduses.

  1. Olukorras, kus kaebuse esitaja õiguste võimalik riive käesolevas haldusasjas on sõltuvuses teise haldusasja lahendamise tulemustest ning teises haldusasjas on kohtud jõustunud määrustes pidanud kaebust perspektiivituks, tuleb ka käesolevat kaebust pidada kaebuse esitaja kaebeõiguse puudumise tõttu perspektiivituks. Kohus nõustub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohaga ka selles, et hankelepingu tühisuse tuvastamine iseenesest ei anna kaebuse esitajale õigust nõuda AS-lt Tallinna Sadam endaga uue hankelepingu sõlmimist, mistõttu puuduks kaebuse esitajal käesolevas vaidluses kaebeõigus ka haldusasjas nr. 3-11-941 kaebuse rahuldamise korral. Ühtlasi märgib kohus, et käesolevas haldusasjas esitatud kaebuse läbivaatamisel peaks kohus andma hinnangu ka AS Tallinna Sadam ja Eesti Vabariigi vahelistele õigustele ja kohustustele 09.03.2007 notariaalselt sõlmitud kinnistute mitterahalise sissemaksena üleandmise eellepingu järgi ning vastava eellepingu sätete kooskõlale maakatastriseaduse §-ga
  2. Kuivõrd aga just eellepinguga annab Eesti Vabariik AS-le Tallinna Sadam üle lepingu esemeks olevad tekkivad kinnistud koos nende oluliste osade ja päraldistega, võib taotletav kohtuotsus lepingupoolte jaoks 4 kaasa tuua ka seniste lepingujärgsete õiguste ja kohustuste ümbervaatamise vajaduse. Kohus eeldab, et AS Tallinna Sadam lubadus hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks hankekonkursi võitjaga tugines aga just viidatud lepingust tulenevatele Eesti Vabariigi kohustustele AS Tallinna Sadam ees, mitte maakatastriseaduse §-le
  3. Seega on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja saab oma õigusi kaitsta kahjunõude esitamisega AS Tallinna Sadam vastu juhul, kui ta osutub riigihanke korras valituks ning AS Tallinna Sadam seejärel lubatud hoonestusõiguse seadmise kohustust ei täida. Küsimus sellest, kuidas AS Tallinna Sadam ning Eesti Vabariik omavahelisi õigussuhteid korraldavad, kaebuse esitaja õigusi iseseisvalt ei riku.
  4. Eeltoodust tulenevalt ei riku vaidlustatud käskkiri ilmselgelt kaebuse esitaja õigusi, mistõttu kaebuse esitajal puudub ka esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata. Kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei puuduta avalikke huve ega kolmandate isikute õigusi. Ühtlasi tagastab kohus kaebuse esitajale kaebuse

§ 11

lg 31 p 5 alusel põhjusel, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Tiina Pappel kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.