Kohus on vääralt kvalifitseerinud apellandi ja vastustaja vahelise lepingu maaklerilepinguks, vaatamata sellele, et apellant esitas menetluses mitmeid asjaolusid ja tõendeid, et sõlmiti ka veovõi ekspedeerimisleping. Apellant ei sõlminud kunagi otse laevafirmaga lepingut, vaid ostis tsisterni mereveoteenuse vastustajalt. Kuna tõendatud ei ole laevafirmaga otselepingu sõlmimine, ei saanud poolte vahel olla tegemist maaklerilepinguga. Kohus on rikkunud tõendite hindamise ja asjaolude tuvastamise kohustust. Juba vastuses hagile esitas apellant mitmeid tõendeid, kus laevafirma tunnistas oma käitumisega kahju tekkimist ja selle hüvitamise kohustust. Poolte vahel puudub vaidlus, et laevafirma on kahju tekitanud ja on nõus selle hüvitama, vaidlus tekkis kahju suuruse üle. Kui nõustuda, et tõendeid polnud piisavad, oleks pidanud kohus juhtima sellele apellandi tähelepanu ja andma võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks. Selle tegemata jätmisega rikkus kohus
Kohus on tuginenud otsuse tegemisel asjas tähtsust mitteomavatele asjaoludele ning määratlenud vääralt vastuhagi nõude rahuldamise eeldused. Vastustaja on omaks võtnud kahju tekkimise fakti, põhjusliku seose kahju ja teo vahel ning tunnistanud laevafirma süüd kahju tekkimisel. Seega oli vaidluse all vaid kahju suurus. Kohus rikkus
lg 1, sest vastuhagi rahuldamata jätmine tõendamatuse tõttu ei olnud neil asjaoludel võimalik. Kohus on vääralt tuvastanud apellandil nõude puudumise vastustaja vastu, kuna kvalifitseeris lepingu maaklerilepinguks. Kuna õige oleks käsitleda seda ekspedeerimislepinguna, mille puhul oleks ekspedeerija ja tegeliku vedaja vastutus solidaarne, on apellandil õigus esitada kahju hüvitamise nõue nii vastustaja kui ka vedaja vastu. Seega on apellandi võlgnevus 67 555 krooni ulatuses 23.03.2009 esitatud tasaarvestusavaldusega lõppenud ja hagi tuleks jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada. Kirjalik vastus apellatsioonkaebusele. 6. Hageja palub kohaldada vastuhagi suhtes aegumist ja jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada
lg 1 p 5 alusel põhjusel, et maakohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Tsiviilasi tuleb saata esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks eelmenetluse staadiumist.
kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (
Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.
lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Nõustuda tuleb kostja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, mille kohaselt maakohtu otsus on puudulik ega 3
lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.
lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet või hagi ja vastuhagi, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Nõuded otsuse põhjendusele sisalduvad
Otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seega peab maakohtu otsus sisaldama järeldusi selle kohta, millised nõuded on esitatud, millised on nende nõuete alused (faktilised asjaolud, millega nõudeid põhjendatakse) ning millised nõuded ja millisel põhjendusel kohus rahuldab. Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta. Maakohtu otsus ei sisalda mingeid faktilisi asjaolusid, mille kohus oleks tuvastanud, ega mingit hinnangut tõenditele, nende analüüsist rääkimata. Otsusest ei nähtu kohtupoolset hinnangut menetlusosaliste väidetele ega põhjendust, miks kohus poolte väidetega ei nõustu, samuti seda, kuidas kohus poolte väiteid käsitleb. Maakohtu otsus on sedavõrd puudulik, et ringkonnakohtul ei ole võimalik otsuse puudusi kõrvaldada.
lg 3 kohaselt vaatab vaidluse esmalt läbi maakohus ja see eeldab vaidluse kohta lahendi tegemist, mis vastab kohtuotsusele seaduses sätestatud põhilistele nõuetele. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõigepealt eelmenetluse ülesannete täitmise käigus kooskõlas
lg-ga 1 selgitada poolte faktilised ja õiguslikud väited, aga samuti, millised on tõendid, mida pooled soovivad esitada oma väidete tõendamiseks. Maakohtul tuleb vaidlus lahendada kohtuotsusega, mis vastab seaduses kohtuotsuse kohta sätestatud nõuetele. Nimetatud puudusi ei ole apellatsioonimenetluses võimalik kõrvaldada, sest esimese astme kohtu menetluses täitmata jäänud ülesannete täitmine eelnimetatud ulatuses ei ole apellatsioonimenetluses selle menetluse eripära arvestades võimalik. Ka olulises ulatuses põhjendamata kohtuotsuse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik vaidlust uue sisulise otsusega lahendada. Vaidlusaluse nõude kohta apellatsioonimenetluses uue sisulise otsuse tegemine eeldaks vaidluse lahendamiseks olulise faktikogumi esmakordset tuvastamist, sel juhul kaotaksid aga pooled kassatsioonimenetluse eripära arvestades võimaluse kaevata kohtuotsuse peale tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise osas. Asja uuel sisulisel läbivaatamisel tuleb maakohtul esmalt täita eelmenetluse ülesanded ja lahendada seejärel vaidlus seadusliku ja põhjendatud kohtuotsusega. Menetluskulude jaotamise otsustab kohus vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.