Obsah (12)

§ 18§ 21§ 29§ 30§ 24§ 26§ 10§ 28§ 39§ 44§ 11§ 19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2011. a Tallinn Kentmanni 13 Tsiviilasja number 2-10-55059 Tsiviilas

§ 18lg 5 järgi.

1. Jätta menetluskulud täies ulatuses osaühing BKkanda.
2. Toimetada määrus kätte avaldajale, asjast puudutatud isikule ja saneerimisnõustajale. Saata määrus täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib ettevõtja või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv 25,56 eurot. Asjaolud ja menetluse senine käik 04.11.2010.a. esitas osaühing BKHarju Maakohtule saneerimisavalduse, mille kohaselt ähvardab ettevõtjat maksejõuetus. Majanduslike raskuste põhjuseks on ülemaailmne majanduskriis ning sellest tulenev Eesti kinnisvaraturu oluline kukkumine. Kinnisvara müük sisuliselt lakkas, samuti vähenesid üüritulud. Peamised majandusraskused tekkisid ettevõtjal
3. aasta lõpus, kui ettevõtja teostas Tallinnas XXXkinnisasjal kaubanduskeskuse ehitustöid. Krediidiasutused keeldusid XXXkaubanduskeskuse ehitustööde teostamiseks laenu andmisest. Ettevõtja finantseeris ehitustööde teostamist omavahenditest, lühiajalistest laenudest, kaubanduskeskuse üürnike ettemaksudest. Saneerimismeetmete abil oleks võimalik ettevõtte jätkusuutlik majandamine. Osaühingul on võimalik nimetatud kaubanduskekusest teenida tulu üle 1,2 miljoni krooni kuus. Osaühingul on piisavalt vara ning igakuine kindel käive. 17.11.
4. algatas kohus saneerimismenetluse ja määras saneerimisnõustajaks Sirje Taela. 17.01.
5. a esitas ettevõtja avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks. 17.01.
6. a esitas saneerimisnõustaja oma arvamuse saneerimiskava kohta. Saneerimiskavale esitas vastuväite AS Swedbank. Ettevõtja avaldus 17.01.
7. a esitas ettevõtja avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks. Ettevõtja kinnitab, et saneerimisteated, saneerimiskava ja üleskutse hääletamiseks on võlausaldajatele kätte toimetatud. Saneerimiskava vastab

§ 21nõuetele.

Ettevõtja on seisukohal, et esineb

§ 29

lg 1 p 2 sätestatud alus võlausaldajate poolt vastuvõtmata jäänud saneerimiskava kinnitamiseks kohtu poolt. Saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtte saneerimine kasulik ettevõtja võlausaldajatele ja annab neile nõuete rahuldamisel parima tulemuse. Võlausaldaja vastuväited Võlausaldaja AS Swedbank leiab, et saneerimiskava vastuvõtmine rikuks oluliselt tema õigusi. Saneerimiskava paneb võlausaldaja halvemasse olukorda võrrelduna pankrotimenetlusega. Ettevõte on püsivalt maksejõuetu ja võlausaldajal puudub usk ettevõtja võimesse iseseisvalt tagatisvara müüa. Saneerimiskava põhineb eksiarvamustel ja ei ole täidetav. Ettevõtjal ei ole ka saneerimiskavas korduvalt viidatud 1-1,2 miljoni krooni suurust igakuist üüritulu rahavoogu, kuna nii ettevõtja kui ka ettevõtjale kuuluva vara üürnikud on oma üüritulu pantinud pangale. Saneerimiskavas on viidatud, kuid reaalselt mitte arvesse võetud, ettevõtja poolt tütarettevõtte OÜ OKkohustuste katteks panga kasuks antud garantii summas 15 miljonit krooni on muutunud sissenõutavaks. Lisaks ei ole täidetud

§ 30lg 1 p 5 nõue.

Panga hinnangul ei ole ettevõtja puhul kindlasti tegemist olulise tööandjaga, sest ettevõtja 2009. majandusaasta aruande järgi on ettevõtjal keskmiselt 7 töötajat. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ettevõtja avaldusega, saneerimiskavaga ja võlausaldaja vastuväidetega leiab, et ettevõtja avaldus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks tuleb jätta menetlusse võtmata ning saneerimismenetlus lõpetada.

§ 29

lg 1 p 2 kohaselt kui võlausaldajad ei ole saneerimiskava vastu võtnud, võib ettevõtja teha kohtule avalduse selle kinnitamiseks, kui saneerimiskava poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest või rühmas vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest. OÜ BK saneerimiskava vastuvõtmine toimus kirjalikus menetluses ning võlausaldajatel tuli hääletada hiljemalt 07.01.

1. a. Laekunud hääletustulemuste põhjal ei kinnitanud OÜ BK võlausaldajad esitatud saneerimiskava. OÜ BK saneerimiskava poolt hääletas I rühmas 4 võlausaldajat, kokku 2 41 310 533,36 häält ja vastu hääletas üks võlausaldaja (AS Swedbank), kokku 97 080 185,26 häält, kelle suhe rühma koguhäältesse on 70,
2. Eeltoodust tulenevalt jäi esimeses rühmas saneerimiskava vastu võtmata. Võlausaldajate II rühmas oli kokku 49 võlausaldajat, kelle nõuded moodustasid kokku 12 629 925,34 häält. Saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääletas 27 võlausaldajat, kokku 10 463 671,49 häält, kelle häälte summa rühma häältesse on 82,
3. Eeltoodust tulenevalt võeti teises rühmas saneerimiskava vastu.

§ 24lg 4 alusel jäi OÜ BK saneerimiskava võlasusaldajate poolt vastu võtmata.

Ettevõtja on seisukohal, et esineb

§ 29

lg 1 p 2 sätestatud alus võlausaldajate poolt vastuvõtmata jäänud saneerimiskava kinnitamiseks kohtu poolt (II kd tl 17). Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse rahuldamise eeldused on

§ 30

lg 1 kohaselt: 1) saneerimisteade on võlausaldajale, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada, kätte toimetatud; 2) käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud teade või üleskutse on võlausaldajale kätte toimetatud; 3) saneerimiskava vastab käesoleva seaduse § 21 nõuetele; 4) saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoline; 5) tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga; 6) on täidetud käesoleva seaduse §-s 29 esitatud tingimused. Juhul kui on täitmata kasvõi üks viidatud eeldustest, tuleb avaldus jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on täitmata

§ 30lg 1 p 5 sätestatud eeldus.

Ettevõtja avalduse kohaselt töötab OÜ-s BK8 töötajat. 2009. majandusaasta aruande kohaselt oli töötajate arv 7 (I kd tl 84). Kohtu hinnangul on seadusandja tahe

§ 30

lg 1 p 5 kehtestamisel olnud suunatud sellele, et juhul kui tegemist ei ole olulise tööandjaga, peavad vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esinema muud väga olulised asjaolud, mis õigustaksid võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kohtulikku kinnitamist. Ettevõtja käesoleval juhul selliseid asjaolusid esile ei ole toonud. Kohus ei jaga audiitor Ljubov H ’i seisukohta (II kd tl 474), et ettevõtja on oluline ettevõtja ning oluline tööandja. Kohtu hinnangul ei ole 8 töötajaga ettevõtja oluline tööandja, saneerimiskavast ei nähtu ettevõtja ja selle töötajate unikaalsus kinnisvaraturul. Seega ei ole

§ 30lg 1 p 5 eeldus täidetud.

Vastavalt

§ 30

lg 5 peab kohus andma hinnangu võlausaldaja avaldusele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Võlausaldaja AS Swedbank vastuväite kohaselt rikub saneerimiskava oluliselt tema majanduslikke huve, saneerimiskava põhineb eksiarvamustel ja ei ole täidetav. Ettevõtja hinnangul tuleks vastuväide jätta tähelepanuta, kuna see ei ole esitatud

§ 26sätestatud tähtaega järgides.

Kohtu hinnangul puudub seadusest tulenev alus jätta võlausaldaja vastuväide tähelepanuta.

§ 30

lg 5 ei sisalda viidet

§ 10

lg 2 p-le 3, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et seadusandja ei ole võlausaldaja avaldusele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks tähtajalist piirangut seadnud ning kohus peab hindama võlausaldaja avaldust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Kohus nõustub võlausaldaja vastuväitega. Saneerimiskavast nähtuvalt kujundatakse saneerimiskavaga ümber panga nõue selliselt, et arvestatakse üksnes panga intressinõudega ja nähakse ette kõikide viiviste kustutamine. Samas on laenulepingu tähtaeg saabunud juba 30.06.2010. a ning alates sellest ajast ei ole intressi arvestatud ja arvestatud on üksnes viivist. Saneerimiskavas on ettenähtud pandiga tagatud kõrvalnõuete (viiviste) vähendamine summas 20 874 192,25 krooni. Kohus nõustub, et sellise nõuete ümberkujundamise juures on pankrotimenetlus võlausaldaja jaoks soodsam lahendus ning võlausaldaja huve kahjustav ja õiglustunnet riivav on olukord, kus saneerimismenetluse lõppedes on ettevõtja bilansi varade poolel 30 miljoni kroonine rahaline kate, samas nähakse ette ligi 20 miljoni krooni ulatuses võlausaldajate nõuete vähendamist. Kohus on seisukohal, et sellise nõuete vähendamise puhul on tegemist ühe võlausaldaja oluliselt halvema kohtlemisega

§ 28lg 5 p 2 tähenduses.

Õige on ka võlausaldaja märkus selle kohta, et ettevõtja ei saa saneerimisel arvestada üürituluga, kuna vastavalt varaliste õiguste pandilepingule (I kd tl 174) on nii ettevõtja kui ka ettevõtja kuuluva vara üürnikud üüritulu pangale pantinud. Kohtul puudub eeltoodu põhjal veendumus saneerimise 3 edukuses. Kohus jätab vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmata ning lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt

§ 30

lg 6 ja

§ 39

lg 2 p 4 alusel.

§ 44

lg 1 järgi kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt, langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. Saneerimismenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel teatab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse lõppemisest

§ 11

lõike 1 punkti 1 alusel peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtunikule.

§ 19lg 1 p 2 alusel vabastab kohus saneerimisnõustaja nende kohustustest.

Saneerimisseadus § 18 lg 2 järgi saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel on saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Justiitsministri

1. jaanuari
2. a määruse nr 1 Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad § 4 lg 4 kohaselt tasu suuruse määramisel arvestab kohus saneerimisnõustaja ja eksperdi töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi ning § 6 lg 1 kohaselt saneerimismenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel määrab kohus saneerimisnõustaja tasu lähtudes ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel sõlmitud kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta ning lg 2 kohaselt kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel sõlmitud kokkuleppest tulenev tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustajatele õiglase tasu käesoleva määruse § 4 alusel. Käesolevas menetluses on ettevõtja tasunud kohtu tagatiste kontole saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks 60 000 krooni. Ettevõtja ja saneerimisnõustaja on kokku leppinud tasu suuruse 377 500 krooni ka juhuks kui saneerimiskava ei kinnitata. Arvestades täidetud ülesannete mahtu ning nõustaja kvalifikatsiooni, peab kohus tasu summas 377 500 krooni mõistlikuks ja põhjendatuks, tasu ei kahjusta võlausaldajate huve. Kuivõrd saneerimismenetlusele kohaldatakse saneerimisseadusega reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut ja saneerimisseadus menetluskulude jaotusega seonduvat ei reguleeri, kuulub menetluskulude jaotuse küsimus lahendamisele TsMS § 168 lg 2 alusel. TsMS § 168 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud OÜ BK kanda. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele
3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Karin Sonntak Kohtunik 4