Obsah (5)

§ 655§ 647§ 114§ 113§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks - 30. juuni 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni tegemise aeg ja koht kohtumaja Tsiviilasja n

) § 655 alusel, tehes viite ka

§-le 647.

§ 655lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Vastavalt

§ 655

lg 2 ei kohaldata lg 1 sätestatut, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut.

§ 647

lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohus leiab, et

§ 647

lg 1 sätestatud olulise lepingurikkumisega on tegemist eelkõige siis, kui töövõtja ei parandanud valminud tööd või ei teinud ebaõnnestunud tööd uuesti. Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub, et hageja ei jõudnud kostjale tööd lõplikult üle anda. Kuni töövõtulepingu ülesütlemiseni tööprotsess käis ning poolte vahel toimus erinevate logovariantide kooskõlastamine. Selleks hetkeks ei olnud olemas veel valmis tööd, mille parandamisest või uuesti tegemisest saaks rääkida. Sellest tulenevalt ei nõustu kohus kostjaga, et hagejal on töö parandamine või uue töö tegemine ebaõnnestunud. Samuti ei nõustu kohus, et logo viimastes variantides pika ärinime puudumine annaks õiguse koheselt leping üles öelda. Hageja ei vaidlustanud kostja väidet, et kostja soovis, et logol oleks ärinimi pikalt välja kirjutatud. Samuti ei vaidlustanud hageja, et viimastes logovariantides pikk ärinimi puudus. Samas tuleneb

§ 114

lg 1, et kohustuse rikkumise 3 puhul peab võlausaldaja andma võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kostja eelnimetatud puuduse puhul täiendavat tähtaega ei andnud. Samuti märgib kohus, et täiendava tähtaja andmine oli oluline ka seetõttu, et hageja ei pruukinud aru saada, et logol pika nime kasutamine on kostja jaoks oluline tingimus. Poolte vahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et kostja ei ole seda eraldi rõhutanud. Kuna kostja puuduse kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega ei andnud, siis ei saa pika ärinime puudumine viimastest logovariantidest olla kohtu hinnangul lepingu ülesütlemise aluseks. Eeltoodust tulenevalt on lepingu ülesütlemine küll kehtiv, kuna tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Samas ei nõustu kohus sellega, et ülesülemise aluseks oli hageja poolne lepingu rikkumine. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud nõudma kostjalt

§ 655lg 1 alusel kokkulepitud tasu.

Hageja hinnangul on logo väljatöötamise maksumus 569,70 eurot (koos käibemaksuga). Kostja logo väljatöötamise hinda ei vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 569,70 eurot. Kuna kostja on viivitanud võla tasumisega, siis on hagejal õigus kostjalt nõuda ka viivist. Vastavalt

§ 113

lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seaduses sätestatud viivis 28.03.2011.a seisuga 9,75 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõla tasumata osalt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates 29.03.2011.a kuni põhivõla tasumiseni. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 4 Indrek Soots kohtunik 5