Obsah (8)

§ 64§ 10§ 61§ 72§ 67§ 135§ 6§ 1531

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruaril 2011. a, Tallinnas Haldusasja number 3-10-3398 Haldusasi O.V.

) §-le 10 ja § 61 lg-le

1. Korralduse kohaselt kontrollib PMTK Puhdas Investeeringute OÜ käibemaksu arvestuse ja maksuhaldurile deklareeritud andmete õigsust maksustamisperioodil
2. a augustikuu. Puhdas 1 Investeeringute OÜ juhatuse liikme Krista Vainola sõnul tegeles Puhdas Investeeringute OÜ
3. a augustikuus Direct Transcapital OÜ-lt soetatud tekstiilide tellimisega O.V..
4. O.V. ei täitnud PMTK 13.11.2010 korraldust nr 12.2-3/6904-4 ja esitas selle kehtetuks tunnistamiseks vaide.
5. Maksu- ja Tolliameti
6. novembri
7. a vaideotsusega nr 6-1/603-2 jäeti O.V. vaie rahuldamata.
9. detsembril
10. a esitas O.V. Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK
11. oktoobri
12. a korralduse nr 12.2-3/6904-4 tühistamise nõudes.
13. jaanuari
14. a määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ning
15. jaanuari
16. a määrusega otsustas lahendada asi kirjalikus menetluses.
17. veebruari
18. a määrusega uuendas kohus asjas menetluse ning tegi kaebuse esitajale ettepaneku esitada kohtule ka alternatiivne taotlus.
19. veebruari
20. a määrusega ennistas kohus kaebuse esitaja alternatiivse taotluse esitamise tähtaja ning võttis alternatiivse taotluse menetlusse. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
21. Kaebuse esitaja keeldus korralduse täitmisest

§ 64

lg 1 p 5 alusel, kuna ta on Puhdas Investeeringute OÜ juhatuse liikme Krista Vainola poeg. 30.09.2010 saatis PMTK kontrolliosakonna revident Annemari Aun Puhdas Investeeringute OÜ-le e-kirja, milles maksuhaldur tuvastab, et Puhdas Investeeringute OÜ näol ei ole tegemist tavapärase majandustegevusega tegeleva äriühinguga, vaid äriühinguga, kes teadlikult ja tahtlikult osaleb maksupettustes (mis seisneb fiktiivsete müügiarvete väljastamises teistele äriühingutele ja samuti fiktiivsete ostuarvete alusel käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu suurendamises) omades “arvevabrikule” omaseid tunnuseid. Seega seadis maksuhaldur kahtluse alla Krista Vainolaga seotud äriühingute tegevuse seaduslikkuse. PMTK 11.11.2010 otsuse nr 12.2-3/6904-8 resolutiivosaga peatati Puhdas Investeeringute OÜ esitatud käibemaksu tagastusnõude täitmine kuni otsuse jõustumiseni väärteoasjas. Sellega teavitas maksuhaldur osaühingut, et käesoleval ajal toimub väärteoasi kas Puhdas Investeeringute OÜ või Krista Vainola isiku suhtes. Kaebuse esitajal puudub alus maksuhalduri informatsioonis kahelda. 7. Maksuhalduri seisukoht, et

§ 64

lg 1 p-le 5 tuginemine eeldab selle õiguse põhjendatuse kontrollimise võimalust maksuhalduri enda poolt, on ekslik. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) Suurkoja 14.09.2010 otsuses Sanoma Uitgevers B.V. vs. Holland, avaldus nr 38224/03, andis Suurkoda suunise, mille kohaselt isikule, kes soovib panna maksma oma põhiõiguse, peab olema kättesaadav menetluslik võimalus saavutada kohtu või sõltumatu ametniku hinnang sellele, kas kavandatav põhiõiguse riive on proportsionaalne ametivõimude poolt soovitava legitiimse eesmärgiga (vt kohtuotsuse p 100). Juhul, kui selline menetluskord puudub, on tegemist seadusel mittepõhineva vahelesegamisega isiku põhiõigustesse. EIK iseloomustas sellist olukorda kui seadusandluse puudulikkust. EIK-i hinnangul ei saa sellist sõltumatut hinnangut anda menetlusosaline (kohtuotsuse p-i 93 kohaselt asja menetlev prokurör). Niisugust hinnangut peab isikul olema võimalik reaalselt saavutada enne kavandatavat põhiõiguste riivet. Eesti menetlusseadused ei sätesta analoogilist võimalust. Maksuhalduri käsitlus, et kui isik soovib panna maksma

§ 64

lg-s 1 tagatud õigust mitte esitada dokumente ja anda teavet, peab maksuhaldurile jääma sellise õiguse kasutamise põhjenduste põhimõtteline kontroll, on vastuolus EIK õiguskäsitlusega. 2

1. Kaebuse esitaja teavitas maksuhaldurit, et nõustuks esitama oma põhjendused vaikimisõiguse kasutamisest kohtule, juhul kui maksuhaldur nõustuks pöörduma halduskohtu poole eelhinnangu saamiseks. Kuivõrd selline menetluskord Eestis puudub, pidas kaebuse esitaja sellist võimalust siiski pigem teoreetiliseks ning kahtleb selles, kas maksuhaldur nõustuks väljapakutud lahendusviisiga. Kui see nii on, siis on kaebuse esitaja valmis sellist menetlusvõimalust kasutama. EIK järjekindel seisukoht on selline, et kohtutel ja riigi täitevvõimu esindajatel on kohustus vastata menetlusosalise põhiargumendile isegi siis, kui see on spetsiifilise iseloomuga, kuid isik peab seda määravaks oma kohtuasja lahendamisel (EIK-i otsus Bogatova vs. Ukraina, kohtuotsus 07.10.2010, avaldus nr 5231/04). Käesolevas asjas esitatud põhiargument ei ole spetsiifilise iseloomuga, kuid sellele vaatamata seob kaebuse esitaja sellega asja otsustamise suuna. EIK Suurkoda on kõrgeim kohtuinstants Euroopas, kellel on absoluutne õiguspädevus põhiõiguste kaitseala määratlemisel lepinguosalistele riikidele siduvalt. Lepinguosalise riigi täitevvõimu osal peaksid olema väga kaalukad argumendid vaidlemaks EIK Suurkojaga.
2. Kaebuse esitaja arvates rikub sunniraha kohaldamine tema põhiõigusi Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg 1 ning põhiseaduse § 22 kolmanda lause tähenduses. Euroopa Inimõiguste Kohus on kohtuasjas J. B. vs. Shveits (EIK kohtuotsus 03.05.2001, Reports of Judgements and Decisions 2001-III) asunud seisukohale, et maksukohustuslase suhtes sellise trahvi kohaldamine (analoogiline tähendus käesolevas asjas sunnirahale, mille määramise õiguspärasus on vaidluse objektiks), mis on määratud seoses maksukohustuslase poolt dokumentide mitteesitamisega, rikub maksukohustuslase põhiõigust enese mittesüüstamisele konventsiooni artikli 6 lg 1 tähenduses (p-d 63-71). Seisukohta, et ka ühe rahatrahvi määramine toob isikule kaasa konventsiooni kaitseala, on EIK järjekindlalt rõhutanud ka hilisemates lahendites – Jussila vs Soome, EIK Suurkoja otsus 23.11.2006, avaldus nr. 73053/01, p-d 29-
3. EIK kohtulahendi õiguskäsitlus on Eesti õigussüsteemis otsekohaldatav. VASTUSTAJA SEISUKOHT
4. Teabe andmise ja dokumentide esitamisest keeldumise õigus tuleneb Eesti Vabariigi Põhiseadusest. Põhiseaduse § 22 kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu (nemo tenetur se ipsum accusare põhimõte). Selle põhimõtte esemeline kaitseala piiritlemine eeldab selle täpsustamist, keda pidada lähedaseks. See selgub

§-s 64 konkreetselt sätestatust, mitte aga maksuhalduri hinnangust nagu on ekslikult järeldanud kaebaja.

§ 64

lõike 1 punkt 5 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise puhul peab olema täidetud kaks eeldust. Esiteks, isik, kellelt maksuhaldur teavet nõuab, peab olema maksukohustuslase otsejoones sugulane. Teiseks, isik, kelle kohta maksuhaldur teavet nõuab, peab olema konkreetses maksumenetluses maksukohustuslase staatuses. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et punkti 5 alusel on omavahel seotud isikuteks ainult füüsilised isikud ja seaduses sätestatud isikute loetelu on ammendav. 11. Perekonnaseaduse § 80 lõige 1 sätestab, et: “…kui üks isik põlvneb teisest on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased. Alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased”. Järelikult on

§ 64

lõike 1 punkti 5 alusel teabe andmisest ja tõenditest esitamisest seadusliku keeldumise üks kohustuslik eeltingimus täidetud, kuna kaebaja väite kohaselt on ta Krista Vainola poeg, mis tähendab, et need isikud on faktiliselt omavahel otsejoones sugulased. PMTK 13.10.2010 korraldusega kohustatakse O.V.t, kui kolmandat isikut, andma maksuhaldurile teavet ja esitama dokumente Puhdas Investeeringute OÜ ja Direct Transcapital OÜ vaheliste tehingute kohta. Vaidlustatud korralduse aluseks olevas maksumenetluses on maksukohustuslase staatuses juriidiline isik Puhdas Investeeringute OÜ, mitte aga kaebaja ema, Krista Vainola. Maksumenetlust ei viida läbi 3 ja teavet ei küsita füüsilise isiku Krista Vainola maksustamise küsimuses. See fakt, et Krista Vainola on Puhdas Investeeringute OÜ juhatuse liige ei tähenda, et tema füüsilise isikuna on maksukohustuslane

§ 64lõike 1 punkti 5 tähenduses.

Seega ei ole täidetud

§ 64

lõike 1 punkti 5 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest seadusliku keeldumise teine kohustuslik eeltingimus.

1. Kaebaja väited on ekslikud ja apelleerimine otsejoones sugulusele ei ole asjassepuutuv. PMTK 13.10.2010 korraldus ei riiva kaebaja põhiõigusi, kuna teavet ei nõuta kaebaja otsejoones sugulase kohta. Vastustaja peab kaebaja Sanoma Uitgevers B.V vs Holland lahendi refereeringut ebaõigeks ning oma sisult kohut eksitavaks, sest EIK Suurkoda kaebaja poolt esitletud positsiooni pole võtnud. Vastupidiselt kaebaja tõlgendusele kinnitas EIK Sanoma Uitgevers B.V vs Holland kaasuses hoopis, et ajakirjandusvabaduse ja allika kaitse õiguse tarbeks peavad olema loodud menetlusõiguslikud tagatised võimaliku sekkumise eest, mis kujutavad endast samaväärseid abinõusid kaalul oleva õiguse tähtsusega. EIK selgitas, et enne ajakirjandusliku allika avaldamise nõudmist avaliku võimu kandja poolt, peab selleks olema kohtu või täidesaatvast võimust sõltumatu organi heakskiit, kes kaalub ühelt poolt avalikku huvi allika kaitsele ja teiselt poolt materjali avaldamise tähtsust (proportsionaalsuse test), mis võib potentsiaalselt viia informatsiooni jagajani.
2. O.V. omistab oma kaebuses EIK-le tegelikkusele mittevastavaid järeldusi. PMTK korralduses ei leidu vastuolu EIK praktikaga. Olenemata asjaolude moonutamisest ei muudaks isegi kaebaja väidete paikapidavus kohtpraktika osas maksuhalduri korraldust õigusvastasteks. Olukorras, kus kaebajal eksisteeriks õigus mistahes

§ 64

lõike 1 punkti 1 kuni 6 alusel teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keelduda, siis ei tooks sellise õiguse olemasolu iseenesest kaasa vaidlusaluse korralduse õigusvastasust. Õigus andmete avaldamisest keelduda ei tähenda, et haldusakt muutuks seetõttu õigusvastaseks, vaikimisõiguse põhjendatud kasutamine kujutab endast pelgalt õiguspärast haldusakti täitmata jätmist, mille korral ei ole haldusorganil voli rakendada haldussundi.

1. Põhjendamatu on taotlus keelata maksuhalduril sunnivahendi rakendamist. Haldussunni mõte on isikute tegude ja tegematajätmiste kahjulike tagajärgede ärahoidmine või kõrvaldamine. Karistuslik eesmärk haldussunnil puudub. PMTK korralduses on hoiatatud kaebajat, et korralduse täitmata jätmise korral on maksuhalduril õigus nõuda sunniraha suuruses 2000 Eesti krooni (127,83 eurot). Vastustaja hinnangul on nimetatud sunniraha suurus proportsionaalselt õige arvestades korralduses nõutud teabe mahuga. Maksuhaldur on uskunud käesoleva ajani O.V. õiguskuulekusse ja oodanud kaebajalt 13.10.2010 korralduse täitmist sunnivahendit rakendamata. Kahjuks tuleb aga tõdeda, et kaebaja ei ole talle esitatud korraldust täitnud. Kui maksuhalduril puuduks menetlustes sunnivahendi rakendamise võimalus, satume me olukorda, kus riik ei saa täita talle seadusega pandud kohustusi. KOHTU PÕHJENDUSED I PMTK 13.10.2010 korralduse nr. 12.2-3/6904-4 tühistamise nõue
2. Vaidlustatud korraldusega kohustas PMTK kaebuse esitajat andma kirjalikku teavet Puhdas Investeeringute OÜ ja Direct Transcapital OÜ vaheliste,
3. aasta augustikuus toimunud tehingute majandusliku sisu ja toimumise asjaolude kontrollimise eesmärgil, tuginedes korralduse andmisel

§-le 10 ja § 61 lõikele 1.

§ 10

sätestab maksuhalduri ülesanded, milleks lg 2 järgi on: 1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras; 2) 4 arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad; 3) nõuda sisse maksuvõlad; 4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi.

§ 61

lg 1 järgi on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. 14. Käesoleva haldusasja materjalidest ilmneb, et kaebuse esitaja on korralduse täitmisest

§ 64

lg 1 p 5 alusel keeldunud põhjendusega, et ta on Puhdas Investeeringute OÜ juhatuse liikme Krista Vainola poeg. Kaebusest võib järeldada, et samal põhjusel on ta pidanud ka korraldust teabe andmiseks enda õigusi rikkuvaks ja õigusvastaseks ning taotleb selle tühistamist.

§ 64

lg 1 p 5 järgi on

§-de 60-63 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest õigus keelduda maksukohustuslase abikaasal, otsejoones sugulasel, õel või vennal, õe või venna alanejal sugulasel, abikaasa otsejoones sugulasel, abikaasa õel või vennal, välja arvatud juhul, kui ta peab antud asjas teavet andma ja dokumente esitama seoses enda maksukohustusega. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et

§ 64

lõike 1 p 5 alusel teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keeldumise õiguse olemasolu ei too iseenesest kaasa vaidlusaluse korralduse õigusvastasust. Vaikimisõiguse põhjendatud kasutamine kujutab endast pelgalt õiguspärast haldusakti täitmata jätmist, mille korral ei ole maksuhalduril õigust korralduses märgitud sunnivahendit rakendada.

§ 61

lg 1 alusel kolmandalt isikult teabe nõudmiseks ei pea maksuhaldur eelnevalt välja selgitama, kas kolmandal isikul on õigus andmete ja tõendite esitamisest

§ 64alusel keelduda või mitte.

Viidatud sättest ei nähtu, et seadusandja oleks soovinud panna maksuhaldurile selliste andmete väljaselgitamise kohustust; samuti ei ole paljudel juhtudel selliste andmete väljaselgitamine ka objektiivselt võimalik. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et

§ 61

lg 1 ei sea maksuhalduri poolt soovitud teabe küsimise õiguse realiseerimist sõltuvusse kolmanda isiku õigusest teabe andmisest keelduda, mistõttu ei saa kaebuse esitaja põhistada teabe küsimise õigusvastasust enda õigusega soovitud teabe andmisest keelduda. 15.

§ 61

lg 2 sätestab, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning

§ 72lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul.

Vaidlustatud korraldusest ilmneb, et enne kaebuse esitaja poole pöördumist on maksuhaldur pöördunud teabe saamiseks Puhdas Investeeringute OÜ juhatuse liikme Krista Vainola poole. Seega on täidetud kolmandalt isikult teabe küsimiseks nõutav eeltingimus.

§ 61

lg 3 kohaselt kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur

§-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka maksukohustuslase nimi, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt

§-s 50 sätestatule. Ka

§ 61lg-st 3 tulenevad nõuded on korralduses täidetud.

Seega ei nähtu kohtule, et vaidlustatud korraldus oleks ka muudel põhjustel õigusvastane. Eeltoodust lähtudes jätab kohus rahuldamata O.V. kaebuse PMTK 13.10.2010 korralduse tühistamise nõudes. 5 II PMTK 13.10.2010 korralduse nr. 12.2-3/6904-4 täitmiseks sunnivahendi rakendamise keelamise nõue 16. Kaebuse esitaja väidetest võib järeldada, et kaebuse esitaja peab Euroopa Kohtu praktikaga vastuolus olevaks olukorda, kus vaikimisõiguse kasutamise põhjendatust kontrollib maksuhaldur, mitte eelkontrolli korras kohus (st. kaebuse esitaja arvates vastav menetluskord Eestis puudub). Kohus kaebuse esitaja eeltoodud seisukohaga nõustuda ei saa. Kuigi kolmandalt isikult teabe nõudmise õigusvastasus ei sõltu kolmanda isiku õigusest teabe andmisest keelduda, mistõttu vastav korraldus ei ole sel alusel vaidlustatav, oli kaebuse esitajal siiski ka käesolevas kohtumenetluses võimalik oma õigusi kaitsta, esitades kohtule PMTK 13.10.2010 korralduse täitmiseks sunnivahendi rakendamise keelamise nõude. Sellise nõude rahuldamine ei sõltu korralduse õigusvastasusest, kuid on sunnivahendi rakendamist ennetav abinõu. Lisaks eeltoodule on kaebuse esitajal võimalik vaidlustada ka sunniraha tasumise korraldust.

§ 67

lg 1 esimese lause kohaselt võib maksuhaldur

§-des 60-62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha.

§ 67

lg 2 sätestab, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt

§-dele 128-132. Kaebuse esitajal on võimalik vältida enda suhtes sunniraha rakendamist ka eeltoodud sunniraha tasumise korralduse vaidlustamise kaudu, tuginedes

§ 64lg 1 p-le 5.

Nimetatud juhul tuleb kohtul hinnata kaebuse esitaja poolt

§ 64lg 1 p-s 5 märgitud õiguse kasutamise põhjendatust.

Lisaks sätestab

§ 135

lg 2, et sunnivahendi rakendamise võib peatada halduskohtunik halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või haldusakti andnud maksuhaldur põhjendatud taotluse alusel. Eeltoodust tulenevalt on Eesti Vabariigi kohtumenetluses kaebuse esitajal piisavad õiguskaitsevahendid enda õiguste kaitseks maksuhalduri poolt sunnivahendi õigusvastase rakendamise vastu, mistõttu kaebuse esitaja viidet EIK 14.09.2010 otsusele Sanoma Uitgevers B.V vs. Holland, ei saa pidada asjakohaseks. 17. Järgnevalt annab kohus hinnangu kaebuse esitaja õigusele keelduda vaidlusaluse korralduse alusel maksuhaldurile teabe andmisest. Õigus keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 22 sätestatud nemo tenetur se ipsum accusare printsiibist, mille järgi ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu.

§ 6

lg 1 kohaselt on maksukohustuslane: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Seega on maksukohustuslaseks isik, kelle maksude arvestamise ja tasumise õigsust on maksuhalduril

§-st 10 tulenevalt õigus kontrollida. Vaidlustatud korraldusest nähtub selgelt, et käesoleval juhul on maksukohustuslaseks, kelle poolt käibemaksu arvestamise õigsust kontrollitakse, juriidiline isik Puhdas Investeeringute OÜ. Kuna maksukohustuslase näol on tegemist juriidilise isikuga, kellel sugulasi olla ei saa, ei anna

§ 64lg 1 p 5 kaebuse esitajale õigust korralduse täitmisest keelduda.

Põhiseaduse § 22 kommentaaride kohaselt hõlmab nemo tenetur se ipsum accusare põhimõte nii kriminaalmenetluse kui ka väärteomenetluse tunnistajaid, keelates neid sundida andma tunnistusi enese ja oma lähedaste vastu (Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2008, lk. 236). Kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud PMTK 11.11.2010 otsusest nr. 12.2-3/6904-8 ilmneb, et Puhdas Investeeringute OÜ 2010. a. augustikuu käibedeklaratsioonil valeandmete esitamise kahtluse tõttu on 10.11.2010 alustatud väärteomenetlust

§ 1531

lg-s 1 esinevate tunnuste alusel.

§ 1531

lg 1 sätestab: „Maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise või kinnipidamiskohustuse rikkumise eest, kui selle tulemusel tasumisele kuuluv 6 maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast või tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse kohaselt tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluvast summast, - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“

§ 1531

lg 2 sätestab: „Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 krooni.“ KMS § 3 lg 1 järgi on käibemaksukohustuslane ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalikõiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. KMS § 27 lg 2 p 1 sätestab maksukohustuslase poolt käibedeklaratsiooni esitamise kohustuse. Seega sai maksuhaldur Puhdas Investeeringute OÜ poolt käibedeklaratsioonil valeandmete esitamise kahtluse tõttu

§ 1531

alusel väärteomenetlust alustada vaid maksukohustuslasest äriühingu, mitte selle juhatuse liikme suhtes. Kohtu järeldust kinnitab eeltoodud väärteomenetluses 07.02.2011 telefoni teel menetlust läbiviiva isiku asetäitja poolt kohtule antud selgitus, mille kohaselt on

1. aasta novembris väärteomenetlust alustatud juriidilisest isikust äriühingu Puhdas Investeeringute OÜ, mitte füüsilise isiku Krista Vainola suhtes.
2. Kuigi kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et maksu- ja kriminaalmenetluses esineb võimalus vastastikuseks tõendusteabe vahetuseks (vt Riigikohtu üldkogu on
3. veebruari
4. a otsus kriminaalasjas nr. 3-1-1-120-03, p 17; Riigikohtu halduskolleegiumi
5. jaanuari
6. a määrus haldusasjas nr. 3-3-1-2-03, p 10; Riigikohtu halduskolleegiumi
7. novembri
8. a otsus haldusasjas nr. 3-3-1-54-01, p 1), ei saa kaebuse esitaja poolt maksumenetluses Puhdas Investeeringute OÜ kohta antav teave kohtu arvates siiski ohustada Krista Vainola positsiooni kaebuse esitaja poolt viidatud väärteomenetluses, kuna nimetatud menetluses on menetlusaluseks isikuks Puhdas Investeeringute OÜ ja mitte kaebuse esitaja ema Krista Vainola. Samal põhjusel ei saa asjakohaseks pidada ka kaebuse esitaja viidet Euroopa Inimõiguste Kohtu
9. mai
10. a otsusele (J.B. vs Šveits, avaldus nr. 31827/96). Nimetatud kohtuasjas ei esitanud isik maksuhaldurile enda maksustamise seisukohast tähtsust omavaid dokumente ning teda trahviti seetõttu korduvalt. EIK uuris, kas selline trahvi määramine on EIÕK artikliga 6 kooskõlas ning tuvastas Konventsiooni rikkumise põhjusel, et isik ei saanud välistada, et nõutavate dokumentide esitamisel võidakse teda maksude vältimise eest vastutusele võtta (otsuse p 66). Käesoleval juhul ei ole tegemist analoogilise olukorraga, kuna kaebuse esitajalt ei nõuta tema isiku ega ka tema ema maksustamist puudutavat teavet. Kaebuse esitajalt nõutakse teavet seoses Puhdas Investeeringute OÜ ja Direct Transcapital OÜ vaheliste tehingutega ning puuduvad tõendid järeldamaks, et eeltoodud tehingute kontroll võib suure tõenäosusega üle kasvada kriminaal- või väärteomenetluseks kaebuse esitaja või tema ema, Krista Vainola suhtes. Seega ei saa kohus järeldada, et ka korralduse täimiseks võimaliku sunnivahendi rakendamine on õigusvastane ning kaebuse esitaja taotlus sunnivahendi rakendamise keelamiseks tuleb jätta rahuldamata. III Kaebuse rahuldamata jätmine
11. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 7