3-10-1538/23

3-10-1538 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 18.02.2011; Tallinn Haldusasja number 3-10-1538 Haldusasi R.O.i kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 19.05.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/550-6 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 01.02.2011 Menetlusosalised RESOLUTSIOON Kaebuse esitaja - R.O., volitatud esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind; Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, volitatud esindaja Merle Maks Rahuldada kaebus ja tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 19.05.2010 maksuotsus nr 12.2-3/550-6 (HKMS § 26 lg 1 p 1); Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt R.O.i kasuks välja menetluskulud summas 1490 eurot ja 70 senti Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse teatavakstegemise aeg on 18.02.

1. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. R.O. (avaldaja) soetas ajavahemikul 1997-2004 kokku 3200 Hansapanga aktsiat soetusmaksumusega kokku 140 429 krooni ja 74 senti (Vaidlustatud maksuotsuse p 1, tl 13-14).
3. 01.04.2005 asutas R.O. A&R Investeeringud OÜ. Osaühingu asutamisel oli mitterahalise sissemakse esemeks ainuosaniku R.O.i poolt üle antavad 3200 Hansapanga aktsiat väärtusega 2 675 933 krooni. R.O.ile kuulunud 3200 aktsiat kanti makseta väärtpaberiülekandega 04.04.2005 A&R Investeeringud OÜ väärtpaberikontole (tl 15).
4. A&R Investeeringud OÜ võõrandas 20.04.2005 kõik 3200 Hansapanga aktsiat Tallinna Börsi vahendusel koguhinnaga 675 933 krooni (tl 14).
5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus tuvastas, et R.O. jättis
6. aasta maksustamisperioodil deklareerimata kasu väärtpaberite võõrandamisest summas 535 503 (müügihind 675 933 – soetushind 140 430) krooni.
7. 19.05.2010 tegi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus R.O.ile maksuotsuse nr 12.23/550-6, mille alusel kohustas R.O.i tasuma täiendavalt tulumaksu summas 128 116 krooni (tl 25). Saadud tulust arvati eelnevalt maha ka 1690 krooni teenustasu.
8. R.O. esitas 14.06.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 19.05.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/550-6 tühistamiseks (tl 3-6).
9. Tallinna Halduskohtu 13.07.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse ja tunnistati vastustajaks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (tl 35).
10. Tallinna Halduskohtu 27.12.2010 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 123). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
11. Kaebuse esitaja palub tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 19.05.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/550-
13. Kaebuse esitaja on seisukohal, et A&R Investeeringud OÜ asutamisel oli iseseisev majanduslik sisu. Kaebaja on maksumenetluse käigus ja esitatud eriarvamuses selgitanud, et soov teostada investeerimistegevust äriühingu kaudu, mis arvestades kehtivaid seadusi, on efektiivsem ja soodsam kui investeerimine füüsilise isikuna, tekkis juba
14. aastal. Maksustamise seisukohalt loetakse kõik väärtpaberitehingutega ja väärtpaberite haldamisega seotud kulud äriühingu ettevõtluskuluks ning investeeringutelt saadud kasult kuulub tulumaks tasumisele alles kasumi jaotamisel. Oluline on ka asjaolu, et erinevalt füüsilisest isikust on äriühingu vastutus piiratud üksnes osakapitaliga. Seega on äriühingu asutamisel investeerimistegevuseks iseseisev majanduslik sisu. Kaebaja hinnangul tõendab tehingu majandusliku sisu olemasolu muuhulgas ka asjaolu, et nii kaebaja füüsilise isikuna, kui ka tema abikaasa on A&R Investeeringud OÜ-le laenu andnud (tl 4).
15. Kaebuse esitaja peab vajalikuks rõhutada, et faktilistest asjaoludest ei tulene, et kaebaja oli mitterahalise sissemakse tegemise hetkel teadlik, et AS Hansapank aktsiate ülevõtmine on paratamatus. A&R Investeeringud OÜ soovi aktsiaid säilitada tõendab ka asjaolu, et äriühing ei võtnud vastu Swedbanki ülevõtmispakkumist, vaid säilitas aktsiad. Aktsiad võõrandati alles 20.04.
16. Kui A&R Investeeringud OÜ-l või kaebajal oleks olnud soov aktsiad koheselt pangale võõrandada, võinuks seda teha ilma 15 päeva ootamata. Äriühing riskis ka aktsiate hinna langemisega. Kaebaja ei teinud tehinguid maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil (tl 5-6).
17. Lisaks eelnevale on kaebuse esitaja seisukohal, et täiendav tulumaksusumma määramine on MKS § 98 lg 1 alusel aegunud (tl 5). 3 VASTUSTAJA SEISUKOHT
18. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
19. Maksuhaldur on seisukohal, et antud juhul on maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil tehtud tehinguks 04.04.2005 Hansapanga aktsiate kandmine või võõrandamine R.O.i poolt A&R Investeeringud OÜ-le (mitterehaline sissemakse) ja viimase poolt 20.04.2005 Hansapanga aktsiate müügiks Swedbankiga sõlmitud müügileping (tl 42).
20. Maksuhaldur on subjektiivsete kaalutluste väljaselgitamiseks võtnud R.O.ilt seletusi. Maksuhaldur on analüüsinud asjas sisalduvate tehingute ja toimingute põhjendusi ning tuvastanud, et R.O.i poolt antud seletused ei ühti asjas tuvastatud faktiliste asjaoludega (tl 42-43).
21. Vastustaja on seisukohal, et maksudest kõrvalehoidumise eesmärki kinnitab asjaolu, et mitterahalise sissemakse hetkel oli R.O. teadlik Swedbank väljaostupakkumisest. Maksuhaldur ei ole tuvastanud R.O.i poolt tehtud tehingutel ja toimingutel ühtegi arvestatavat majanduslikku või muud põhjendust. A&R Investeeringud OÜ oli R.O.i faktilise kontrolli all (tl 43).
22. Vastustaja on seisukohal, et R.O. on saanud 3200 Hansapanga aktsia võõrandamisest Swedbankile TuMS § 15 lg 1 alusel maksustatavat tulu. Asjas sisalduvad tehingud R.O.i ja A&R Investeeringud OÜ ning A&R Investeeringud OÜ ja Swedbanki vahel jätab vastustaja MKS § 84 alusel kõrvale, sest vastavalt tehingute majanduslikule sisule tehti Hansapanga aktsiate müügitehing hoopis R.O.i ja Swedbanki vahel (tl 44).
23. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on seisukohal, et tulumaksusumma määramine ei ole aegunud, kuna antud juhul ja tahtliku tegevuse puhul kohaldatakse MKS § 98 lg 1 järgi kuueaastast aegumistähtaega (tl 45). KOHTU PÕHJENDUSED
24. Arvestades asjaolu, et avaldaja on tõstatanud ka maksu määramise aegumise küsimuse, tuleb kohtul kontrollida paralleelselt maksuotsuse sisulise põhjendatusega ka aegumisega seonduvat.
25. Maksukorralduse seaduse § 98 lg 1 sätestab, et maksusumma määramise aegumise tähtaeg on kolm aastat. Sama paragrahvi ja lõike teise lausega on sätestatud, et maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise tähtaeg kuus aastat.
26. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et maksu määramise kolme aastane aegumistähtaeg oli maksuotsuse koostamise ajaks möödas, sest aktsiate võõrandamine toimus
27. aastal. Maksuotsus on koostatud 19.05.
28. Küll aga leiab vastustaja, et tegemist on tahtlusega ja sellisel juhul oleks aegumistähtaeg mitte kolm, vaid kuus aastat.
29. Kuue aastast aegumistähtaega arvesse võttes, on maksuotsus tähtaegne. Järelikult tuleb kontrollida, kas 6-aastane aegumistähtaeg oli
30. aasta eest täiendava tulumaksu määramisel kohaldatav ehk kas avaldaja on vastavad maksusummad tahtlikult tasumata jätnud. 4
31. Haldusasja materjalidest nähtub, et protsessiosalised tõlgendavad asjaolusid erinevalt ja on erinevatel positsioonidel. Vaidlust ei ole selles, et osaühingu asutamisel võis kaebuse esitaja teha aktsiate näol mitterehalise sissemakse. Maksuhaldur leiab, et selle eesmärgiks oli vältida füüsilise isikuna aktsiate võõrandamisel tekkivat tulumaksukohustust. Samas oli mitterehalise sissemakse tegemine seaduse kohaselt lubatav. Üldjuhul ei peaks aga seadusega lubatud tulu teenimise või üleliigsete kulutuste tegemise vältimise võimaluste kasutamine isikutele või äriühingutele etteheidetav olema. Vastustaja on põhjendanud oma positsiooni viidetega MKS §-le 84, mille kohaselt maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehingute puhul kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad selle tegelikule majanduslikule sisule. Siinkohal tuleb asuda seisukohale, et seadusega lubatud mitterehalise sissemakse tegemine vastab osaühingu asutamise eesmärgile ja tegelikule majanduslikule sisule ning arutlus sellest kui tõenäoline võis olla suuraktsionäri ülevõtmispakkumise realiseerumine ja aktsiate hilisem võõrandamine, ei ole seejuures asjakohane. See ei sõltunud kaebuse esitajast kui füüsilisest isikust ega asutatud osaühingust. Osaühingu asutamisotsus ja kandeavaldus on ka notariaalselt tõestatud (tl 77-80). Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et
32. aastal asutatud osaühing eksisteerib endiselt ning antud olukorras on see samuti kaebuse esitaja seisukohtade kasuks tõlgendatav asjaolu. Avaldaja on vaidluse käigus viidanud Riigikohtu 04.11.2009 lahendile 3-3-1-52-09, milles on selgitatud ühe suhteliselt sarnase vaidluse taustal, et MKS § 84 rakendamiseks peab objektiivsetest asjaoludest olema võimalik järeldada, et tehingute ja toimingute peamine eesmärk on maksusoodustuse saamine ning tegevusel puuduvad muud majanduslikud põhjendused (kohtuistungi protokoll, tl 134). Äriühingute asutamisel ja mitterahalise sissemakse tegemisel on majanduslik põhjendus olemas ning seega oli tegemist lubatud võimaluste kasutamise mitte aga maksude tasumisest kõrvalehoidumisega. Lähtuvalt eeltoodust tuleb vaidlustatud haldusakt tühistada, sest vastustaja juhindumine maksukorralduse seaduse paragrahvist 84 ei olnud antud juhul põhjendatud ning tulenevalt eelnevast oli maksu määramine ühtlasi ka aegunud.
33. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebuse esitaja taotleb riigilõivu ja 1081,28 euro suuruste õigusabikulude väljamõistmist (tl 137-146). Seonduvalt kohtukulude kantuse küsimusega menetlusosaliste vahel vaidlust ei tekkinud, kuid vastustaja palus kaebuse rahuldamise korral väljamõistetavat summat 1/3 võrra vähendada (kohtuistungi protokoll, tl 135). Samas ei ole taotlust sisuliselt põhjendatud ning kohus leiab, et 1081,28 euro suuruse õigusabikulu puhul ei ole tegemist põhjendamatult suure summaga. Küll aga on taotletava riigilõivu summa märgitud taotlusesse ekslikult ning seoses eelnimetatuga tuleb lähtuda vastavast maksekorraldusest, mille kohaselt on tasutud riigilõivuna 6406 krooni suurune summa (tl 7). Kokkuvõttes tuleb vastustajalt kaebuse esitaja kasuks menetluskuludena välja mõista 1490 (tuhat nelisada üheksakümmend) eurot ja 70 senti, milles sisaldub ka vastav riigilõiv eurodesse arvestatuna. Enno Loonurm Kohtunik