2-11-46193/9

2-11-46193 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-46193 Tsiviilasi I. A. hagi J. A. vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1251 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I. A. (isikukood *, elukoht *, e-post: *) Hageja lepinguline esindaja: R. A. (isikukood *, elukoht *) Kostja: J. A. (isikukood *, elukoht *) Hageja lepinguline esindaja: Andrus Post, e-post:* Kohtuistungi aeg Kohtuistungi sekretär
3. oktoober 2011.a. Kristi Serva RESOLUTSIOON
4. Hagi rahuldada osaliselt.
5. Välja mõista kostjalt J. A. (isikukood *) hageja I. A. (isikukood *) ülalpidamiseks elatis 107,40 eurot kuus alates hagi esitamisest so 27.09.2011 kuni õpingute lõpuni * so *.
6. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. Menetluskulude jaotus
7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. 1 Menetluse käik 27.09.2011 esitas hageja I. A. kohtule hagiavalduse J. A. vastu elatise nõudes. 29.09.2011 esitas hageja täpsustatud nõude.
8. 09.2011.a tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagiavalduse menetlusse ja alustas tsiviilasjas menetlust. 12.10.2011 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. 25.10.2011 vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil. Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud, hageja poolt esitatud tõendid ja hageja seisukoht kohtus Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatis hageja ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni hageja õpingute lõpuni * 139 eurot kuus. Hageja lõpetab kooli *. Hagi kohaselt õpib hageja * * eriala *. kursusel. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 lg 2 järgi on hageja õigustatud isikuks, kellel on õigus kostjalt elatist nõuda. Kostjal on piisavalt varalisi võimalusi, et hagejale elatist anda. Hageja tuleb teha igakuiselt kulutusi toidule 60 eurot, ühistranspordi kuukaart 8,50 eurot, kõneajakaart 5 eurot, igapäevased tarbeesemed 7 eurot, õpilaskodu maksumus 68 eurot. Tegemist on minimaalsete kulutustega. Hageja esitas tõendina Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse /tl 7-14/, sünnitunnistuse /tl 16/, * arve /tl 17/, * tõend /tl 18/, Eesti Töötukassa tõend /tl 19/, käskkiri teenistusse võtmise kohta /tl 21/, korteriühistu arvete saldo /tl 22/, Lääne Maakohtu kohtuotsuse /tl 24-26/. Kohtuistungil 25.10..2011 jäi hageja esitatud hagi juurde. Hageja täiendas istungil kulutusi selles osas, et lisaks söögile, mis kulub * tuleb arvestada toiduraha kodus * 30 eurot. Transpordikulu marsruudil * seoses kodus käimisega igakuiselt 30 eurot. Riietele kulub 30 eurot ja jalanõudele 20 eurot kuus. Juuksurile 10 eurot kuus. Ootamatutele kuludele, näiteks ravimid 10-15 eurot kuus. Vabaaja veetmise kulud 40 eurot kuus /tl 61/. Hageja on nõus, et kostja kanda on 40 % tema kulutustest ja tema enda kanda on 60 % kulutustest, kuna kostjal on veel üks alaealine ülalpeetav. Kostja kirjalikud vastuväited hagile ja kostja seisukoht kohtus ning esitatud tõendid Kostja tunnistas esitatud hagi osaliselt. Tulenevalt hagiavalduses esitatust on kostja nõus andma elatist igakuiselt 88 eurot nii, et talvekuudel maksab 73 eurot ja suvekuudel 35 eurot kuus /tl 41-42/. Kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Sellest tulenevalt peaks kostja kandma 40 % hageja kulutustest. Kostja esitas kirjaliku tõendina palgatõendi /tl 43, * tõendi /tl 44/, 2010 aasta tuludeklaratsiooni /tl 56-59/. 25.10.2011 kohtuistungil oli kostja nõus, et transpordikulud marsruudil * on põhjendatud, hageja kasutab juuksuriteenust. Vabaaja kulutusi aktsepteerib kostja summas 10 eurot kuus, Ravimitele ja muudele ootamatutele kuludele 5 eurot kuus. Piisav kulu toidule on 60 eurot kuus. Kostja on nõus kandma nendest kulutustest, mida ta on aktsepteerinud 40 %. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas 2 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning kuulanud ära hageja lepingulise esindaja ja kostja, ning kostja esindaja, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 2 sätetel laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. PKS § 99 lg 1 ja 100 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Pooled ei vaidle selle üle, kostja kanda jääb elatis 40 % hageja ülalpidamiseks vajalikest kulutustest, kuna kostjal on veel üks alaealine ülalpeetav – *. Pooled ei vaidle alljärgnevate igakuiste kulude üle, mis on vajalikud hageja ülalpidamiseks: 1) õpilaskodu igakuine kulu summas 68 eurot; 2) pesumasina ja kuivati kasutamine 2 eurot; 3) ühistranspordi kuukaart 8,50 eurot; 4) kõneajakaart 5 eurot; 5) igapäevased tarbeesemed 7 eurot; 6) transpordikulu * 30 eurot; 7) juuksur 10 eurot; 8) riided 30 eurot; 9) jalanõud 20 eurot Kokku on nimetatud kulud 153,50 eurot. Hageja leiab, et söögikulu on 90 eurot kuus, millest 60 eurot kulub * ja kodus nädalavahetustel 30 eurot. Kostja on seisukohal, et hagejal on koolis tasuta toit ja seetõttu piisab toidukuludeks 60 eurot kuus /tl 61/. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendit, mis tõendaks, et hageja saab koolis tasuta toitu, seega pole kostja nimetatud väidet tõendanud. Kostja möönab, et õhtul ühiselamus tuleb siiski toidule teha kulutusi. Kohus leiab, et hageja poolt märgitud kulutused toidule koolipäevadel * ja nädalavahetustel * kokku 90 eurot kuus on mõistlik suurus, mis teeb toidurahaks 3 eurot päevas. Pooled vaidlevad vaba aja kulutuste üle. Hageja leiab, et põhjendatud on 40 eurot kuus. Kostja leiab, et piisab 10 eurost kuus. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja kulutusi kannavad nii kostja kui hageja teine vanem * * ja tsiviilasja materjalidest nähtub, et mõlemal vanemal ei jätku piisavalt varalisi võimalusi kõikide kulutuste kandmiseks, ei ole põhjendatud teha vabaaja kulutusi igakuiselt summas 40 eurot. Olukorras, kus raha ei ole, ei saa sellist kulu endale lihtsalt lubada. Põhjendatud, arvestades reaalset olukorda on vabaaja kulu 15 eurot kuus. Selle raha eest on hagejal võimalik lubada endale kord kuus kino, teatri või kontserdi külastus, korduvalt külastada muuseume jne. Soovi korral minna kohvikusse, baari. Ootamatuteks kuludeks, milleks on näiteks ravimid leiab hageja põhjendatud 10-15 eurot kuus. Kostja leiab, et piisab 5 eurost. Kohus on seisukohal, et ettenägematuteks kulutusteks on põhjendatud igakuised kulud summas 10 eurot. Kohtu seisukoht põhineb selle, et isegi kui ravida tavapärast viirust, kulub ravimitele ühekordse haiguse ajal rohkem kui 10 eurot. 3 Loomulikult ei ole ettenägematud kulud ainult ravimi kulud. 10 eurot ei ole nii suur summa, mis annaks aluse arvata, et tegemist on põhjendamatult suure summaga. Kokku on hageja vajadused igakuiselt 268,50 eurot. 40% sellest on 107,40 eurot, mis tuleb kostjal kanda. Kohus ei nõustu kostjaga selle, et suvekuudel tuleb maksta elatist vähem ja talvekuudel rohkem. Kostja esialgne arvestus, kus ta tunnistab, et on nõus maksma igakuiselt elatist 88 eurot kuu, nii, et talvekuudel 73 ja suvekuudel 35 eurot, tähendab sisuliselt seda, et kostja tasub tegelikult elatist 63,50 eurot kuus, mis ei ole kooskõlas hageja vajadustega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuiselt elatise summas 107,40 eurot. Kohus ei arvesta tõendina hageja poolt esitatud Tallinna Ringkonnakohtu ja Lääne Maakohtu kohtuotsus, sest nimetatud tõendid ei oma käesolevas asjas tähtsust. Hageja nõuab elatist alates hagi esitamisest so alates 27.09.
9. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab kulud poolte endi kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS §
10. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4