19.01.2008 sõlmisid Hansa Varakindlustus ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xx-xxxxxx-xx krediitkindlustuse poliisi nr xxxxxxxxxxxx, mille kohaselt lepiti kokku kindlustusmakse määras 0,6%. Kindlustusmakse suurus saadakse, kui korrutatakse kindlustusmakse määr kalendrikuu viimase päeva seisuga kasutatud krediidilimiidiga. Kindlustusleping on sõlmitud ja jõustub poliisi allkirjastamisel, mis loetakse hageja pakkumuseks kindlustuslepingu sõlmimiseks. Mõlemapoolselt allkirjastatud poliis on kindlustuslepingu osa. Kindlustusandjaks oli poliisi kohaselt Hansa Varakindlustuse AS, soodustatud isikuks hageja ning kindlustusvõtjaks kostja. Kindlustusmakseid kohustus kostja tasuma kindlustusandjale panga vahendusel, kohustudes tagama poliisil nimetatud kindlustusmakse osamakse jaoks vabade vahendite olemasolu oma kontol pangas. Kindlustusmakse tuli tasuda iga kuu 11.kuupäeval. Kindlustusleppe sõlmimisel tegutses hageja kindlustusagendina volituse alusel, millest tulenevalt oli hagejal õigus Hansa Varakindlustuse Asi nimel kindlustuslepinguid sõlmida ja võtta vastu kindlustusmakseid. Kostja poolt tasumata kindlustusmaksete sissenõudmise õigus tuleneb poliisi p-st 10.2, mille kohaselt kohustub kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud. Kui vastavad kulud on kandnud hageja, on kostja kohustatud hüvitama hagejale vastavad summad hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 11.11.2009 kuni 11.01.2010 kostja kindlustusmakseid summas 109,47 kr ei tasunud. Hageja on vastava makse tasunud kostja eest. 24.03.2008 sõlmisid pooled laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx summas 25 000.- kr, intressimääraga 21% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 07.10.
Kostja jäi intressi maksete tasumisega võlgnevusse alates 10.11.2009. Kostja intressi makseid 10.11.2009 kuni 10.04.2010 ei tasunud. Hageja saatis 14.01.2010 kostjale teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta ning teavitas kostjat võlgnevuste olemasolust, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel, loeb hageja lepingu ülesöelduks. 29.04.2010 ütles hageja lepingu 2 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 30.04.2010 ütles hageja lepingu 1 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr xx-xxxxxx-xx alla. 30.04.2010 sulges hageja lepingu kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr xx-xxxxxx-xx alla. 19.04.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 2123,09 eurot. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Kark palub
§-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 2123,09 eurot ja viivis protsendina (EKP intress + 7% aastas) alates 20.04.2011 kuni põhinõude ( 1809,77 eurot) täitmiseni ASi Swedbank asuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 383,46 eurot, kohtutäituri tasu ASi Swedbank kasuks. Tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 27.06.2011. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.