Obsah (11)

§ 631§ 620§ 621§ 628§ 629§ 42§ 128§ 101§ 115§ 127§ 626

2-11-32070 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 4. november 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-32070 Tsiviila

) § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vaidlusalune käsundusleping on sõlmitud tähtaegselt.

§ 631

kohaselt kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Puudub vaidlus, et hageja ütles käsunduslepingu ühepoolselt üles, kuna leidis, et kostja ei täida käsundit nõuetekohaselt. Kuna käsundusleping lõppes enne täitmist, siis on poolte vahel vaidlus selles, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasi ette makstud tasu summas 640 eurot. Hageja leiab, et kostjal on õigus saada osutatud teenuste eest tasu 51.13 eurot. 3 2-11-32070 6. Kohtul tuleb hinnata, kas kostja poolt on toime pandud lepingurikkumine. Juriidiliste teenuste osutamise lepingu p 2 on sätestatud kostja kohustused käsundi täitmisel. Kostja leiab, et ta on lepingut täitnud nõuetekohaselt ning hagejale selgitati, et tema poolt volitatud isik SA on huvitatud enda asja ajamisest. Kostja on selgitanud, et dokumente, mille väljanõudmist hageja ja tema esindaja SA taotles, ei olnud käsundi täitmiseks vaja, kuna need ei omanud tsiviilasja nr 2-10-26005 lahendamisel tähtsust.

§ 620

lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.

§ 621lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid.

Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.

1. Käesolevas asjas osutas kostja hagejale juriidilist nõustamist, mistõttu pidi kostja käsundi täitma oma erialastele teadmistele tuginedes. Hageja on kohtu nõudel võimalikke rikkumisi täpsustanud kohtuistungil – korteriühistult dokumentide väljanõudmata jätmine, nõutavas vormis dokumentide kohtule esitamata jätmine (t lk 78). Nähtuvalt kohtu ette toodud asjaoludest ja kostja esindaja seletusest leiab kohus, et kostja tegutses käsundi täitmisel käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Hageja seletusest nähtub, et temal ja tema esindajal oli kindel veendumus, milliseid dokumentaalseid tõendeid tuleb kohtule esitada, mis aga ei tähenda seda, et kostja ei täitnud käsundit nõuetekohaselt. Kostja esindaja on seletanud istungil, et ta võttis hagejaga ühendust ning seletas hagejale telefoni teel asjaolusid (t lk 78). Kostja esindaja leiab, et dokumentide väljanõudmine sellisel viisil nagu seda taotles hageja ja tema esindaja SA, ei olnud konkreetse käsundi täitmisel vajalik (t lk 78). Kohus leiab, et hageja sai juristilt nõuda hoolsus- ja lojaalsuskohustuse täitmist, kuid jurist/lepinguline esindaja peab saama ise otsustada, milliste tõendite ja väidete esitamine kohtus on käsundiandjale kõige kasulikum. Seega ei ole kostja lepingut rikkunud.
2. Käesoleval juhul pooled ei vaidle, et leping on lõppenud 01.02.
3. Kostja ei nõustunud sellega, et rikkus lepingut, kuid samas ei jätkanud ka lepingu täitmist. Mõlema poole poolt kohtu ette toodud asjaolusid ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes leiab kohus, et hageja poolt ei saanud oodata, et ta jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni, kuna ta oli usalduse kostja suhtes kaotanud. Seega saab lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olla hagejapoolne usalduse kaotamine, mitte kostjapoolne lepingu rikkumine.
4. Käesoleval juhul on hageja teinud käsundisaajale tasu ettemaksu. See ei ole seadusega keelatud ning kajastub

§ 628lg 4 sättes.

Kui käsundusleping on

§ 631

alusel üles öeldud, otsustatakse käsundisaaja tasu maksmine ja kulutuste hüvitamine

§ 628ja § 629 alusel.

Juriidiliste teenuste osutamise lepingu p 8 kohaselt lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kliendi initsiatiivil ei kuulu kliendi poolt tasutud raha tagastamisele.

§ 629

lg 1 teises lauses on sätestatud, et käsundisaajal on õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. 4 2-11-32070 Hageja on oma 12.10.2011 menetlusdokumendis märkinud, et lepingu p 8 on „juriidiline lõks“, mida ta ei saanud ette näha. Kohtuistungil on hageja avaldanud, et tegemist on ebamõistliku tingimusega. Kostja esindaja leiab, et see tingimus ei ole ebamõistlik, kuna see on tavaline selliste lepingute puhul.

§ 42

lg 1 (lepingu sõlmimise redaktsioonis) kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohtu hinnangul on lepingu p 8 hagejat ebamõistlikult kahjustav, mistõttu kohus ei tugine vaidluse lahendamisel nimetatud lepingutingimusele. Käesolevas asjas tuleb ettemaksu tasu tagastamise osas lähtuda sellest, kas tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane ning mis on mõistlik tasu osutatud teenuste eest.

1. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei kuulu ette makstud tasu 640 eurot tagastamisele. Puudub vaidlus, et kostja töötaja poolt on koostatud hagile vastus ja vastuse täiendus (t lk 810), kostja töötaja osales 29.11.2010 eelistungil (t lk 6-7) ja andis konsultatsioone. Hageja nimetatud teenuste osutamist ei vaidlusta (t lk 78). Tulenevalt kostja hinnakirjast (t lk 66), on kostjal õigus eelpool toodud teenuste osas küsida hagejalt tasu vähemalt summas 876 eurot.
2. Hageja nõuab kostjalt kahjuna 200 eurot, mis on makstud õigusabikuluna apellatsioonkaebuse koostamise eest (t lk 25-26, tõlge 46-47, apellatsioonkaebus t lk 27-31). Tegemist on otsese varalise kahjuga võlaõigusseaduse mõttes (

§ 128lg 3).

Kohtuistungil hageja avaldas kohtule, et võttis apellatsioonkaebuse tagasi, kuna sai aru, et sealt võib tulla negatiivne lahend tema kahjuks (t lk 78). Nimetatud asjaolu ei vasta tegelikkusele. Vastavalt kohtuinfosüsteemi andmetele on Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-10-26005 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldunud 24.05.2011 määrusega TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel, mille kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

§ 101

lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja kahjuhüvitamise nõude eelduseks on kostjapoolne lepingulise kohustuse rikkumine, hagejal kahju tekkimine ja põhjuslik seos tekkinud kahju ja lepingu rikkumise vahel (

§ 127lg 3, 4).

Asjaolu, et kohus tegi otsuse hageja kahjuks, ei tõenda üheselt kostjapoolset lepingu rikkumist. 12. Hageja on asjaoluna välja toonud, et kostja tagastas dokumendid 15.02.2011, s.o vahetult enne kohtuistungit. Käsundisaajal on käsundi täitmiseks saadu väljaandmiskohustus (

§ 626

). Kostja esindaja avaldas istungil, et kostja valmistas 21.02.2011 kohtuistungiks ette, kuid hageja ütles enne seda lepingu üles (t lk 78). Kohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas dokumentide tagastamine 15.02.2011 olla põhjuslikus seoses hagejale väidetavalt tekkinud varalise kahjuga.

1. Kohtu ette toodud asjaoludel ei ole kohus tuvastanud kostjapoolset lepingu rikkumist, mistõttu tuleb hageja kahjuhüvitamise nõue jätta rahuldamata. 5 2-11-32070
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 tulenevalt ei anna maakohus luba otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 järgi käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulud
3. TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid: postikulud 3.37 eurot ja dokumentide paljundamise kulu 8.28 eurot, kokku 11.65 eurot. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja kohtu poolt määratud tähtajaks esitanud. Seega ei saa kohus hagejalt kostja menetluskulusid välja mõista ja menetluskulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Meeli Kaur kohtunik 6