← Eesti

2-08-50449/13

Obsah (5)§ 65§ 66§ 158§ 165§ 130

2-08-50449 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 06.juulil 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-50449 Tsiviilasi GO

) § 2 sätestab, et pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja 4

(7)2-08-50449 halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu Panr

S § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.

§ 66

lg 3 alusel võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 165

lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. ÄS § 58 lg 1 p 5 sätestab, et äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse lõpetamine koos ettevõtja registrist kustutamise või tegevuse jätkamisega - kui kohus kinnitas pankrotihalduri lõpparuande. Kustutamise korral, kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana. Tegevuse jätkamise korral kustutatakse märge, mille kohaselt ettevõtjat esindab pankrotihaldur. ÄS § 59 lg 1 sätestab, et äriühingu lõppemisel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt on pankrotimenetluses tehtud pankrotihalduri poolt kõik võimalikud toimingud, mille käigus on selgunud, et G OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse jätkamiseks. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgniku pangaarvetel raha 11 886 krooni (759.65 eurot). Võlgnik on vandega kinnitanud, et tal kassaraha puudub. Pankrotivarasse ei ole raha laekunud. G OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega, ei ole makstud elatist võlgnikule ega võlgniku ülalpeetavatele. Massikohustustest on välja makstud üür 4 000 krooni (255.65 eurot), vara müügikuulutuste tasud 476 krooni (30.42 eurot), riigilõiv 100 krooni (6.39 eurot) ja pangateenus 16 krooni (1.02 eurot). Pankrotimenetluse kuludest on välja makstud ajutise halduri kulud 6 764.45 krooni (432.33 eurot) ja raamatupidamise teenus 500 krooni (31.96 eurot). Pankrotihalduri tasu ei ole Katrin Prükk vahendite puudumise tõttu taotlenud. Nõuete kaitsmise koosolekut ei ole läbi viidud. Jaotusettepanekut ei ole G OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud juhtimisvea ja kuriteo tunnustega tegusid. Kohus leiab, et G OÜ (pankrotis) pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Pankrotihalduri aruanne vastab

§ 158lg 3 ja 163 lg 2 ja 3 esitatud nõuetele, mistõttu see tuleb kinnitada.

Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku vahendeid masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Kohus leiab, et pankrotihaldur on 5

(7)2-08-50449 rikkunud

§ 158

tulenevat kohustust ega ole kohut viivitamatult pärast pankrotimenetluse kulude ja massikohustuste katteks vajalike väljamaksete vahendite puudumist pankrotivaras teavitanud ega ole asunud tegema ettevalmistusi pankrotimenetluse lõpetamiseks. G OÜ pankrot on välja kuulutatud Harju Maakohtu 25.09.2008 otsusega ja

§ 158lg 3 nimetatud aruande on pankrotihaldur esitanud kohtule alles 19.10.2010.

Aruandest selgub, et pankrotihaldur on võlgniku vara liisingandjale üle andnud juba 31.03.2009, kuna muu olulist väärtust omav vara võlgnikul puudus, siis pidanuks pankrotihaldur juba

  1. a esimesel poolel teavitama kohut asjaolust, et pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks. Nimetatut pankrotihaldur teinud ei ole. Pankrotihaldur on aruandes väitnud, et G OÜ (pankrotis) maksejõuetus tekkis
  2. aastal. Maksejõuetuse põhjuseks võis olla lühikese realiseerimistähtajaga ja vähese nõudlusega kauba ulatuslik soetamine, mis tingis kauba realiseerimistähtaja möödumise enne, kui võlgnik suutis selle tegelikkuses ära müüa või teenustööna ära kasutada. Maksejõuetuse tekkimise täpse aja ja põhjuste täiendavaks kontrolliks, mis eeldab raamatupidamise revisjoni korraldamist, halduri hinnangul käesolevas menetluses vahendeid ei olnud. Ükski võlausaldaja ei ole haldurit ega kohut informeerinud soovist edasist pankrotimenetlust finantseerida. Eeltoodu viitab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võivad olla võlgniku juhatuse liikme juhtimisvead, kes ei planeerinud nõuetekohaselt äriühingu majandustegevust ja ei kontrollinud äriplaani realiseerumist. Samuti viitavad pankrotihalduri kogutud andmed, et võlgniku juhatuse liige ei täitnud nõuetekohaselt hoolsuskohustust, kuna ei olnud kauba soetamisel piisavalt hoolas, mistõttu selle realiseerimistähtaeg möödus enne kauba müüki või ära kasutamist. Samuti viitab võlgniku raamatupidamise korraldamatus, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud ÄS § 183 tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust. 07.02.2011 on Katrin Prükk kohtule täiendavalt selgitanud, et pankroti väljakuulutamise ajal oli pankrotivaraks raha 11 866.39 krooni, rendipinnal asuv laovaru, mille väärtuseks võlgnik hindas 22 500 krooni ja debitoorne võlgnevus bilansilise jääkväärtusega 9 459 krooni. Lisaks oli võlgniku kasutuses kaks liisinguautot, mille väljaostmiseks võlgnikul vahendid puudusid. Kokkuleppel liisinguandjaga ja ajutise halduri nõusolekul ning korraldusel pandi liisinguautod ja laovaru enampakkumise korras müüki esimest korda 18.09.2008, s.o enne pankroti väljakuulutamist. Enampakkumine nurjus. Katrin Prükk’i selgituste kohaselt otsustasid võlausaldajad 15.10.2008 üldkoosolekul võlgniku tegevuse lõpetada ja võlgnik likvideerida ning andsid haldurile loa müüa vara suurimat kasu andval viisil ilma enampakkumist läbi viimata. Kuna haldur ei ole G OÜ (pankrotis) lõpetamise otsust kohtule kinnitamiseks esitanud, leiab kohus, et haldur on jätnud täitmata

§-ist 130 lg 2 tuleneva kohustuse. Halduri selgituste kohaselt ebaõnnestus ka 17.10.2008 alandatud hindadega korraldatud teine enampakkumine. Halduri väide, et paralleelselt pakuti autosid müüa ka portaalide Auto24 ja Kuldne Börs vahendusel, on jäänud paljasõnaliseks, kuna 07.02.2011 vastuse lisad, s.h väidetavad väljavõtted portaalidest Kuldne Börs ja Auto24 on kohtule saatmata. Kohtul puuduvad igasugused tõendid, et pankrotihaldur on pärast 17.10.2008 püüdnud pankrotivara müüa. Sellele vaatamata võttis haldur täitmisele AS M sõlmitud üürilepingu, mida põhjendas vajadusega jätkata üüripinnal asunud vara – liisinguautode ja ehitusmaterjalide – hoiustamist. Üürileping on lõpetatud alles 2009.a jaanuari lõpus seoses üürileandja nõudega vabastada üüripind. Kohtule jääb arusaamatuks, miks üldse oli vaja hoida liisinguautosid üüripinnal ja jätkata üürilepingut pärast 17.10.2008 enampakkumise nurjumist. Liisinguautod on liisinguandjale tagastatud alles 30.03.2009, üüripind aga vabastatud 02.02.2009 – järelikult 6

(7)2-08-50449 autode hoiustamiseks ei olnud üürilepingu täitmisele võtmine vajalik. Kohtul puuduvad andmed, kus hoiti liisinguautosid pärast üürilepingu lõpetamist ja autode liisinguandjale tagastamist veebruaris-märtsis 2009. a. Katrin Prükk on aruandes väitnud, et kuna pankrotivara hulka kuuluvad nõuded olid väikesed, vastavalt 6 490 krooni (414.79 eurot) ja 1 936.40 krooni (123.76 eurot), ei pidanud ta otstarbekaks pöörduda võla sissenõudmiseks kohtusse. Kohus leiab, et sellise otsusega on haldur rikkunud võlausaldajate õigusi, kuna tulenevalt

§-idest 108 lg 1 ja 2 ning 77 p 5 on pankrotivaraga seonduv võlausaldajate, mitte pankrotihalduri otsustada. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine G OÜ (pankrotis) pankrotihaldur ei ole taotlenud pankrotimenetluse kulude kinnitamist. Pankrotihalduri tasu määramine G OÜ (pankrotis) pankrotihaldur ei ole taotlenud pankrotihalduri tasu väljamõistmist. Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest Kohus leiab, et pankrotihaldur Katrin Prükk tuleb vabastada tema kohustustest G (pankrotis) pankrotimenetluses pärast G OÜ (pankrotis) kustutamist registrist. OÜ Võlgniku registrist kustutamine ja võlgniku dokumentide hoiuleandmine G OÜ (pankrotis) registrist kustutamiseks vajalikud toimingud tuleb läbi viia Katrin Prükk’il. Kuna pankrotivaras puuduvad vahendid dokumentide säilitamiseks

§ 130lg 5 sätestatud korras, tuleb võlgniku dokumendid anda hoiule G OÜ (pankrotis) juhatuse liikmele RT’le (isikukood XXX). Merike Varusk Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.