Obsah (7)

§ 1§ 29§ 3§ 10§ 2§ 28§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 17.11.2011, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-52842 Tsiviilasi OÜLI avaldus ROÜ pa

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396.25 eurot. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. 26.10.2010 esitas võlausaldaja OÜLI Harju Maakohtule avalduse võlgniku ROÜ pankroti väljakuulutamiseks. 3 2-10-52842 Pankrotiavalduse kohaselt võlgneb ROÜvõlausaldajale OÜ LI, kellele nõude on loovutanud OÜAE, 131 670 krooni (8 415.25 eurot), millest põhivõlgnevus on 126 000 krooni (8 052.87 eurot) ja viivised 5 670 krooni (362.38 eurot). Nõue on tekkinud OÜ AE ja OÜ R vahelisest lepingust. Võlgnik jättis tasumata nimetatud lepingust tulenevad kohustused. 12.10.2010 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, mis on võlgnikule kätte toimetatud 12.10.2010. Kuna võlg on tasumata, leiab võlausaldaja, et tal on tekkinud alus pankrotiavalduse esitamiseks. Võlgnik ei ole võlausaldajale laenu tagastanud. Võlgnik tunnistab võlausaldaja nõuet ja enda maksejõuetust.

§ 3lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Ts

MS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 475 lg 122 kohaselt on hagita asjad muu hulgas pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatut. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja on esitanud oma nõuet tõendavad dokumendid, võlgnik on nõude õigeks võtnud ning ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub võlausaldaja pankrotiavalduses toodud nõude olemasolu, siis on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge. Võlausaldaja on võlgniku maksejõuetust põhistanud

§ 10

lg 2 p 1 tuleneva asjaoluga, s.t võlgnik ei ole pärast pankrotihoiatuse saamist võlausaldaja nõuet rahuldanud. Võlgnik on tunnistanud pankrotihoiatuse kättesaamist. Lisaks nimetatule põhistab võlausaldaja võlgniku maksejõuetust asjaoluga, et võlgnik ei vasta võlausaldaja kõnedele ja kirjadele ning ei ole tasunud võlgnevust vaatamata võlausaldaja antud täiendavatele tähtaegadele. Võlgniku vara koosneb pangaarvel olevast rahas summas 159.82 eurot. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 500 594.98 eurot. Võlgniku põhitegevusalaks on olnud toitlustamine Tallinna restoranides R ja P. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku

1. a majandustegevus oli kahjumlik 1 059 276 krooni (67 700.08 eurot). Võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 nõuetele juba
2. a oktoobris: seisuga 31.10.2010 oli võlgniku omakapital -654 188 krooni (-41 810.23 eurot), seisuga 02.12.2010 oli võlgniku omakapital 498 093 krooni (-31 833.94 eurot). Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Võlgnikul puuduvad ilma arvestatavate investeeringuteta tegevuse jätkamise võimalused, kuid võlgnik ei ole teinud pingutusi leidmaks täiendavaid finantseerimisvõimalusi. Võlgniku tulevikus prognoositavad rahavood ei kata isegi jooksvaid püsikulusid ning ei võimalda olemasolevaid kohustusi pikemas perspektiivis täita. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustusi vähemalt 500 594.98 eurot ja vara praktiliselt puudub, siis on võlgnik

§ 1lg 3 kohaselt maksejõuetu.

Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja tema eelnev tegevus oli kahjumlik ning puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Tulenevalt

§ 2

selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused.

§ 28

lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 28

lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või 4 2-10-52842 raske hooletuse tõttu. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kohus leiab, et kuigi

§-de 28 lg 2 ja 163 lg 5 mõttest tuleneb, et juhtorgani liikme vastu, kes on toime pannud raske juhtimisvea, tuleb esitada kahju hüvitamise nõue, kui ta on oma kohustusi rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu, on nimetatud sätted vastuolud VÕS § 103 sätestatud põhimõttega, et isik vastutab oma kohustuste rikkumise eest ainult siis, kui rikkumine on vabandatav. Ka Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-112-08 leidnud, et juhtorgani liikmel, kelle suhtes esitati kahju hüvitamise nõue, on võimalus tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või seda, et rikkumine oli vabandatav. Võlgniku seletuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et restorani- ja toitlustusäris on raske olukord ja kõrged rendihinnad, samuti toimus järsk tooraine hinnatõus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oli tekkisid võlgnikul makseraskused

1. a suve lõpus, kui tekkisid esimesed maksmata arved ja enam ei suudetud jooksvalt kõiki kohustusi kanda. 31.01.2011 on Maksu- ja Tolliamet teinud võlgnikule kontrollakti nr 12.2-3/5888-46, mille kohaselt tuli võlgnikul maksustamisperioodi 01.01.2010 – 30.06.2010 eest tasuda riiklikke makse kokku 15 764.45 eurot. Kontrollakti kohaselt on võlgniku juhatus jätnud osaliselt või täielikult osadele töötajatele arvestatud ja väljamakstud töötasud deklareerimata. Maksu- ja Tolliamet on asunud seisukohale, et töötajatele välja makstud jootraha on palgalisa ehk lisatasu, mis kuulub maksustamisele. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku juhatuse liige rikkunud hoolsuskohustust, kui leiavad kinnitamist 31.01.2011 tuvastatud asjaolud ning maksuotsusega selline maks määramisele kuulub. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Tulenevalt ÄS § 187 lg 1 peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 sätestab, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Eeltoodust tuleneb, et kuna võlgniku juhatuse liikmed on kohustatud tagama maksude maksmise, siis oleks võlgniku juhatuse liikmed pidanud ilmutama piisavalt hoolt, et välja selgitama, millistelt toimingutelt tuleb äriühingul makse maksta. Seejärel oleksid pidanud võlgniku juhatuse liikmed tagama seaduses ettenähtud maksude maksmise või otsustama maksustamisele kuuluva lisatasu maksmata jätta olukorras, kus ettevõttel ei oleks olnud võimalik sellelt makse tasuda. Kuna võlgniku juhatuse liikmed ei ole taganud võlgniku seadusest tuleneva maksukohustuse täitmist või ei ole maksustamisele kuuluvatest toimingutest hoidunud ning nimetatu tagajärjel on suurenenud võlgniku kohustused 15 764.45 euro ulatuses, mis on oluliselt mõjutanud võlgniku maksevõimet, siis on võlgniku juhatuse liikmed toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku selgituse kohaselt tekkis võlgniku maksejõuetus
2. a oktoobris, kui võlgniku juhatus otsustas teha parandustöid restoranide sisekujunduses. Tööde maht suurenes tööde teostamise ajal ootamatult selgunud probleemide tõttu ja seetõttu läks remont planeeritust kallimaks. Samuti jäi tulemata võlgniku juhatuse loodetud suurem käibetõus
3. a sügises. Võlgniku juhatuse liikmete hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks väga raske olukord restorani- ja toitlustusäris, kõrged rendihinnad ja tooraine järsk hinnatõus. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikmete hoolsus- ja planeerimiskohustuse rikkumine ja muud kohtu poolt välja toodud juhtimisvead. Võlgniku juhatuse liikmed on tulenevalt TsÜS § 35, ÄS § 187 lg 1 ja VÕS 620 kohustatud täitma oma 5 2-10-52842 kohustusi juhatuse liikmetelt oodatava hoolega, s.t olema hoolsad, informeeritud ja hindama riske. Võlgniku juhatuse liikmed asusid teostama restoraniremonti, mille maksumus osutus arvatust suuremaks. Kohus leiab, et nimetatu näitab, et võlgniku juhatuse liikmed ei kogunud piisavalt informatsiooni remonttööde võimaliku maksumuse kohta. remonttööde maksumuse teadasaamiseks oleks võlgniku juhatuse liikmetel olnud võimalik võtta hinnapakkumisi erinevatelt remonttöid teostavatelt ettevõtetelt, kes oleksid spetsialistidena osanud reaalselt hinnata tehtavate remonttööde maksumust. Samuti ei ole võlgniku juhatuse liikmed olnud piisavalt hoolsad võlgniku majandustegevuse planeerimisel. Üldtteada asjaolu on, et majandustõusule järgneb majanduslangus ja seetõttu tuleb nimetatud asjaolu majandustegevuse planeerimisel arvestada. Võlgniku juhatuse liikmed on pidanud maksejõuetuse põhjuseks väga rasket olukorda restorani- ja toitlustusäris, kõrgeid rendihindu ja tooraine järsku hinnatõusu. Nimetatud olukorda oleksid võlgniku juhatuse liikmed pidanud äriühingu majandustegevuse planeerimisel arvestama. Asjaolu, et võlgniku juhatuse liikmed planeerisid mahuka remonttöö ja ei arvestanud või ei näinud ette rasket olukorda restorani- ja toitlustusäris, näitab, et nad ei olnud oma planeerimiskohustuse täitmisel piisavalt hoolsad. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt põhjustas võlgniku maksejõuetuse ebapiisav rahavoogude prognoos ja võlgniku varade müük suure kahjumiga. Võlgniku varade müügist saadud rahalised vahendid ei olnud piisavad kõigi võlgniku kohustuste täitmiseks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liikmed ei ole täitnud hoolsuskohustust. Võlgniku põhitegevusalaks oli toitlustamine restoranis P . Käesoleval ajal teostab toitlustamist restoranis P OÜH, mis on asutatud 05.08.2010 ning mille esimeseks juhatuse liikmeks on olnud PS(isikukood XXX), kes oli kuni 14.04.2009 võlgniku juhatuse liikmeks. OÜ H on asutatud samal ajal kui võlgniku ettevõttes teostati maksukontrolli ning võlgnikul tekkisid makseraskused. Võlgniku laojääk on võõrandatud
4. a novembris OÜ H . Võlgniku kogu põhivara on võõrandatud OÜ P , mille juhatuse liikmeteks on ML ja AK, kes on olnud võlgniku juhatuse liikmed kuni 17.06.
5. VÕS § 182 lg 2 kohaselt lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS 35 tulenevalt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed olema juriidilisele isikule lojaalsed. Eeltoodust tulenevalt on tegemist võlgniku ettevõtte ülemineku tunnustel tehtud tehinguga. Samuti nähtub eelnimetatud tehingust, et võlgniku juhatuse liikmed ei ole olnud võlgniku suhtes lojaalsed, kuna on võõrandanud võlgniku vara turuhinnast oluliselt madalama hinnaga ja pidades silmas iseenda, mitte äriühingu huve.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Võlgnik on 25.10.2010 tagastanud OÜ AG laenu summas 116 240 krooni (7 429.10 eurot). OÜ AG juhatuse liikmeteks on võlgniku endised juhatuse liikmed ML ja AK. Võlgnik tasus laenukohustuse rahalistest vahenditest, mille võlgnik sai põhivara müügist OÜ P, mille juhatuse liikmeteks on ML ja AK, siis võib olla tegemist teiste võlausaldajate huve kahjustava laenukohustuse täitmisega võlgniku poolt. Võlgniku pankroti väljakuulutamise korral pidanuks pankrotihaldur selgitama välja võimalused tagasivõitmishagi esitamiseks ja vajadusel esitama hagi. 6 2-10-52842 04.03.2011 määrusega tegi Harju Maakohus võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta ROÜpankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2 500 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna võlgnik Rosaühingul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb ROÜpankrotimenetlus lõpetada

§ 29lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on esitanud taotluse ROÜ äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Taotluse kohaselt on nimetatu vajalik seetõttu, et Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on alustanud menetlust ROÜ maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks maksukorralduse seaduse § 40 ja § 96 alusel, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Kuna maksuvõla kolmandalt isikult sissenõudmiseks vajaliku vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu, siis palub maksuhaldur

§ 29lg 8 alusel pikendada ROÜ äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni.

Riigikohtu halduskolleegium on oma 04.12.2009 otsuses asjas nr 3-3-1-75-09 asunud seisukohale, et juriidilise isiku äriregistrist kustutamisega lõpeb juriidilise isiku õigusvõime lõppemise tõttu ka tema maksukohustus ning juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest. Riigikohus on nimetatud lahendis asunud seisukohale, et kui maksuhaldur soovib rakendada maksukorralduse seaduse § 40 lg 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, siis tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille suhtes soovitakse vastutusotsust teha.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud taotlus tuleb rahuldada. Põhjendatud on taotluses esitatud seisukoht, et ROÜ maksuvõlgade eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks on vajalik ROÜ õigusvõime olemasolu, nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus eelviidatud lahendis. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb ROÜ äriregistrist kustutamine edasi lükata kuni kuueks kuuks. Kohus kohustab Eesti Vabariiki Maksu- aj Tolliameti kaudu teavitama kohust ja ROÜ ajutist pankrotihaldurit ROÜ maksuvõla eest vastutavatele isikutele vastutusotsuse esitamisest.

§ 29

lg 8 kohaselt määrab kohus tähtaja pikendamisel kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396.25 eurot. Ajutine pankrotihaldur I. Leppsoo on vastuseks kohtu järelpärimisele selgitanud, et OÜ R puudub vara ajutise pankrotimenetluse kulude katteks, s.h edasise likvideerimiskulude katteks. Ajutine pankrotihaldur on selgitanud, et tal on võimalik esitada kohtule taotlus tasu ja kulude katteks alles likvideerimismenetluse lõpuks. Kohus leiab, et kuna eelnevalt ei ole võimalik prognoosida ROÜ likvideerimismenetluse kulusid, siis tuleb Eesti vabariigil Maksu- ja Tolliameti kaudu tasuda likvideerimiskulude katteks kohtu deposiiti 396.25 eurot. Pärast ajutise pankrotihalduri poolt tasu ja kulude aruande esitamist määrab kohus kindlaks likvideerimismenetluse kulud. Juhul, kui likvideerimismenetluse kulud osutuvad väiksemaks deposiiti makstud rahast, siis on võimalik Eesti Vabariigile tagastada enammakstud summa. 7 2-10-52842 Eeltoodust tulenevalt määrab kohus likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks makstavaks summaks 396.25 eurot. Merike Varusk Kohtunik 8