) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul mistahes vara puudub ja võlgniku kohustuste suuruseks on kokku vähemalt 92 454,09 eurot. Võlgniku poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt võlgnikul nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole. Ajutine haldur on oma aruandes esile toonud, et võlgniku asutamisel tasuti võlgniku arvelduskontole AS SEB Pangas osakapitali sissemaksena 42 000,00 krooni, mis vastab 2 684,29 eurole, kuid osakapitali on juhatuse liige MK arvelduskontolt sularahas 18.05.2010 välja võtnud. Seetõttu märgib ajutine haldur, et võlgnikul võib olla rahaline nõue MK vastu summas 2 684,29 eurot. Antud nõude rahuldamise tõenäosus on vähetõenäoline. Olemasolevatel andmetel ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse kulusid. Seega on haldur tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud
lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus rasket juhtimisviga
Raske juhtimisviga seisneb äriplaani puudumises ning riiklike maksude maksmata jätmises, millest tekkis maksuvõlg 66 908 eurot, mis takistas võlgniku edasist majandustegevust. Sellega on võlgniku juhatus jätnud järgimata käibes vajaliku hoole, s.o tegemist on raske hooletusega. Ajutine haldur ei ole tuvastanud üheselt pankrotikuriteo tunnuseid. Vastavalt
lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
lg 8 järgi „kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse 3 jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. /…/ Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.“ Taotluse on esitanud Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu). Haldur on tuvastanud, et võlgnikul on maksuvõlad. Seega on Eesti Vabariik võlausaldaja ning pankrotimenetluse osaline (
Kohus leiab, et võlausaldaja on õigustatud isik
Võlgnik ei pea võlausaldaja taotlust põhjendatuks, kuna võlgnikul ei ole infot maksumenetluse alustamise kohta. Võlausaldaja on aga kinnitanud, et on menetlust alustanud. Sõltumata sellest, et võlgnik ei ole teadet menetluse alustamise kohta saanud peab kohus võlausaldaja kinnitust menetluse alustamise kohta piisavaks, sest kohtul puudub alus selles väites kahelda. Seetõttu ei ole võlgniku vastuväide kohane. Arvestades haldusmenetluse võimalikku kestust on likvideerimise pikendamine 6 kuu võrra kohtu arvates põhjendatud. Kohus rahuldab võlausaldaja taotluse. Ajutine haldur palub määrata töötasuks 816 eurot, millele lisandub 33% sotsiaalmaks summas 269,28 eurot. Võlgnik ei vaielnud ajutise halduri tasule vastu. Vastavalt
lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8,5 tundi. Halduri tunnitasu määr on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud haldurile välja maksta 816 eurot. Tasule lisandub sotsiaalmaks summas 269,28 eurot. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Haldur palub selleks isikuks määrata Peeter Pappel, kes on haldurile kinnitanud, et on nõus dokumentide hoidmisega. Meelis Eerik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.