) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.
lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja ja OÜ LF(pankrotis, endine OÜ KF) vahel on sõlmitud 09.06.2008.a liisinguleping , mille järgi liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale lepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel liisingumakseid. Liisingueseme kiletaja Elho PAK 1010 maksumuseks oli 10 481,51 eurot ilma käibemaksuta. Lepingu tagatisena sõlmisid hageja ja kostja 09.06.2008.a käenduslepingu , mille kohaselt kostja käendab liisinguvõtja ja hageja vahel 09.06.2008.a sõlmitud liisingulepingust tulenevaid liisinguvõtja kohustusi solidaarselt liisinguvõtjaga. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 14 009,16 eurot.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostja ja hageja vahel sõlmitud käenduslepingu p 1 kohaselt käendaja vastutab liisinguvõtja poolt lepingu rikkumise ja selle tagajärgede eest solidaarselt liisinguvõtjaga.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et liisingumaksete võlgnevust kostja hagejale tasunud ei ole. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tasumata liisingumaksed moodustavad 457,98 eurot (sh 2 tähtajaks tasumata osamaksed 387,86 eurot, tähtajaks tasumata intressimaksed summas 58,54 eurot ja tähtajaks tasumata osamaksetelt perioodil 28.06.2009 – 31.07.2009 arvestatud viivis 11,58 eurot). Kostja on seisukohal, et ta ei ole kätte saanud liisingulepingu ülesütlemisavaldust.
lg 1 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).
lg 5 kohaselt
§-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel võib kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-5-10 märkinud, et
lg-st 5 järelduvalt võib juba täitmiseks täiendava tähtaja andmise avalduses ette näha, et kohustuse täiendava tähtaja jooksul täitmata jätmise tagajärjeks on lepingu lõpetamine. Kostjale on 14.08.2009.a kätte toimetatud teatis, milles hageja on teatanud, et ütleb liisingulepingu erakorraliselt üles juhul, kui võlgnevust ei tasuta 14 päeva jooksul teatise kättesaamisest. Seega hageja poolt saadetud teatis on käsitatav ülesütlemisavaldusena ja pärast täitmiseks antud tähtaja möödumist ei pidanud hageja saatma kostjale eraldi ülesütlemisavaldust. Hageja on võõrandanud liisingulepingu eseme kiletaja Elho PAK 1010 hinnaga 3 595,03 eurot (56 250 krooni, ilma käibemaksuta).
lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb
lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kostja on lisanud vastusele mitmeid müügikuulutusi analoogsete seadmete müügiks ning esitanud KEAS-i müügiesindaja arvamuse seadme väärtuse kohta. Kostja on seisukohal, et kui hageja oleks müünud liisingueseme tegeliku hinnaga, oleks müügist saadud summa katnud kõik nõuded, mis hagejal liisinguvõtja vastu olid. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud internetiportaalide väljatrükid ei tõenda müügikuulutustes näidatud esemete tegelikku müügihinda, vaid üksnes pakkumishinda. KEAS-i müügiesindaja arvamuse kohaselt võis antud masina maksumus olla 2009.a lõpus 2010.a alguses kuskil 9 000 eurot ilma käibemaksuta. BROÜ poolt müüki pandud liisingueseme hinnaks algselt oli 7669,40 eurot, so 120 000 krooni, koos käibemaksuga (t. lk 159). Müügiprotsessi käigus on mitmel korral langetanud liisingueseme hinda ning liisinguese on müüdud 04.03.2010.a hinnaga 3 595,03 eurot (56 250 krooni, ilma käibemaksuta). Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-08 ja otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-56-08 rõhutanud, et liisingueseme väärtus tuleb kindlaks teha selle liisinguandjale tagastamise aja seisuga. Kui hageja väidab, et liisingueseme tegelik väärtus oli tagastamise ajal madalam tema enda initsiatiivil müüki pandud kiletaja Elho müügihinnast 6 391,16 eurot, peab ta seda tõendama. Igal juhul ei saa lugeda liisingueseme väärtuseks realiseerimisest saadud poole väiksemat hinda 3 595,03 eurot. Hageja ei ole põhjendanud, miks kevadel, kui põllumajandusmasinate müügiturg ilmselt sügisega võrreldes elavnes, hinnati liisinguese jätkuvalt alla. 3 Riigikohus on lahendis 3-2-1-77-08 märkinud, et määratud hinnast ja selle alandamisest tuleb teavitada ka liisinguvõtjat (ja käendajaid), et need teaksid määratud hinnaga arvestada ja saaksid soovi korral liisingueseme müümisel aktiivselt osaleda. Hageja ei ole käesolevas asjas esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kostjat teavitanud liisinguesemele määratud hinnast ja selle alandamisest. Liisinguandja on seotud müügiprotsessis hoolsuskohustusega ning ta on kohustatud käituma heas usus. Kohus leiab, et hageja ei käitunud heas usus ega täitnud oma hoolsuskohustust, langetades liisingueseme müügihinda 3 595,03 euroni ilma, et sellest oleks teavitatud liisinguvõtjat ja käendajat.
lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja palub kostjalt välja mõista liisingueseme tagastus- ja müügiprotsessis kantud kulud summas 818,07 eurot, millest 434,60 eurot on hageja tasunud konsultatsiooni teenuse eest vara valduse taastamisel ja transpordil AGOÜ-le ning 383,47 eurot müügiteenuse eest BROÜ-le. Lisakuludeks
lg 4 mõistes saab lugeda müügiga seotud kulu, mis moodustab 383,47 eurot ehk 6 000 krooni (t. lk 44). Kostja esitas põhjendatud vastuväite AGOÜ poolt osutatud konsultatsiooni teenuse vara valduse tagastamisel ja transpordil kohta. Hageja ei ole nimetatud kulu mõistlikult põhjendanud, mistõttu ei saa lugeda konsultatsiooniteenust lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakuluks
Seega on leidnud tõendamist, et liisingueseme tagastamisel liisinguandjale oli selle väärtus 6 391,16 eurot, põhjendatud müügikuluks oli 383,47 eurot, liisingueseme jääkmaksumus oli 5 748,40 eurot ning tasumata liisingumaksed summas 457,98 eurot. Tulenevalt eeltoodust võlgneb kostja hagejale 198,69 eurot.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates 16.03.2010 määraga 0,25% päevas, hageja on vähendanud viivisenõuet põhinõudega võrdse osani. Liisingulepingus on lepingupooled kokku leppinud viivise määras 0,25 %. Lisaks füüsilise isikuna käenduslepingu sõlmimisele on kostja allkirjastanud liisinguvõtja esindajana ka liisingulepingu. Seega olid kostjale käenduslepingu sõlmimisel liisingulepingu tingimused teada. Kohus arvestab viiviseid võlgnevuselt summas 198,69 eurot alates 16.03.2010 määraga 0,25% päevas. Kohus leiab, et viivistesumma, mis ületab põhivõlgnevust on ülemäärane ning hea usu põhimõtte vastane ning loeb põhjendatuks kostjalt välja mõista viivised summas 198,69 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis, mis ei ole hagiavalduse esitamise hetkeks veel sissenõutavaks muutunud määras 0,25% päevas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõlalt 198,69 eurolt viivised määraga 0,25% päevas alates 28.10.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud 4 Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.