3-10-3194/33

3-10-3194 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-10-3194 Haldusasi T. S (S) kaebus tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks töötamine P-is müürsepana, kes püsivalt töötab kompleksbrigaadi müürsepalülis ajavahemikel 06.04.1976-14.09.1981; 27.09.198227.03.
2. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja T. S Arvamuse andja Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo, esindaja Silvia Azojan RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5; § 31 lg 1 ja lg 4: Rahuldada T. S kaebus. Tuvastada T. S (isikukood …, eluk …) töötamine P-is müürsepana, kes püsivalt töötab kompleksbrigaadi müürsepalülis ajavahemikel 06.04.1976-14.09.1981; 27.09.1982-27.03.
3. Kohustada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu bürood arvestama T. S töötamine eelpool tuvastatud ajavahemikul soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka avalduse esitamisest (kuid mitte varem kui pensionile õiguse tekkimise päevast). Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult 1 3-10-3194 Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest , so
4. novembrist
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses ASJAOLUD 06.12.2010 saabus kohtusse tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks töötamine P-is müürsepana, kes püsivalt töötab müürseppade brigaadis või kompleksbrigaadi müürsepalülis ajavahemikel 06.04.1976-14.09.1981; 27.09.1982-27.03.1990 (tl 5). 02.03.2011 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 6-7). 02.03.2011 kohtupäring AS P-ile (tl 8). 04.03.2011 palus kaebaja pikendada puuduste kõrvaldamise tähtaega (tl 12). 10.
6. 2011 esitas AS P vastuse koos lisadega kohtupäringule (tl 14). 24.03.2011 kaebaja täiendas kaebust (tl 17-18). 07.04.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse ning saadeti seisukohtade esitamiseks Lõuna Pensioniameti Pärnu büroole (tl 66). 18.04.2011 esitas Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo seisukohad (tl 72-74). 20.04.2011 palus kaebaja veelkord pikendada täiendavate tõendite esitamise tähtaega (tl 79). 21.04.2011 esitas kaebaja täiendavad tõendid (tl 80-113). 15.09.2011 määrusega määrati asi kohtuistungile (tl 114). 05.11.2011 esitas Sotsiaalkindlustusamet taotluse asja arutada ilma arvamuse andja esindaja osavõtuta (tl 119-120). 07.11.2011 toimus asjas kohtuistung (tl 123-127). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja töötas kaebuse kohaselt P-is K jaoskonnas kompleksbrigaadis müürsepa lülis müürsepana ajavahemikus 06.04.1976-14.09.1981 ning 27.09.1982-27.03.
7. Müürsepa lülis oli 6-10 meest. P-i vormistati kaebaja tööle
8. kategooria laudsepana ning 27.09.1982
9. järgu puusepaks, kuna laudsepana ning puusepana omas kaebaja kõrgemat kategooriat ning haigestumise korral maksti haigusraha kategooria järgi (rohkem). Suuremad objektid, kus töötati olid T Sovhoostehnikumi autoremonditöökoda, ujula, kauplussöökla ja katlamaja korsten. Tööpäev kestis kella 8.00-17.00, millise aja jooksul kaebaja ladus müüri. Segu, kivi ja tellinguid tegid kompleksbrigaadi teised liikmed. Lisaks selgitas kaebaja, et on lõpetanud
10. Kutsekeskkooli õhtuse osakonna müürsepa erialal. Kuna tööraamatus on kanded ebaõiged, taotles kaebaja müürsepana kompleksbrigaadis müürsepa lülis töötamise tuvastamist. Arvamuse andja oma seisukohtades leidis, et T. S töötamise kohta on säilinud dokumentaalsed tõendid ja nendest nähtub tema töötamine vaidlusalusel perioodil laudsepana. Samas ei vaielnud Sotsiaalkindlustusamet T. S avalduse rahuldamisele vastu peale tunnistajate ära kuulamist. T. S puhul on tegemist tööandja poolt valesti tööle vormistatud isikuga ja tema töötamist soodustingimustel vanaduspensionile õigustandval ametikohal võib asjas esitatud tõendite ning tunnistajate ütluste alusel lugeda tõendatuks. 2 3-10-3194 KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada vanaduspensionile õigust andva staaži hulka tema töötamine kaebuses märgitud töökohal ja ajavahemikul. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku õigussuhte tuvastamist. Lähtudes HKMS § 6 lg 3 p 3 on viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Kaebaja esitas nimekirja 2 alusel staaži tõestamiseks tööraamatu (tl 19-37), millest nähtuvalt töötas kaebaja perioodil 06.04.1976-14.09.1981
11. järgu laudsepana, 18.04.1977.a. omistati kaebajale taglastaja
12. järk (tl 26); perioodil 27.09.1982-27.03.1990
13. järgu puusepana (tl 26). 01.04.1988 omistatud müürsepp-raudbetoontarindite monteerija
14. järk (tl 27). Samuti on kaebuse juurde lisatud tunnistus nr 003975, millega anti T. Sle müürsepa, teras-ja raudbetoonkonstruktsioonide monteerija
15. järk (tl 65). Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt on dokumentaalselt tõendatud, et kaebaja töötas taotletud ajavahemikel puusepana ja laudsepana, kuid ei nähtu kaebaja töötamine müürsepana kompleksbrigaadi müürseppade lülis. AS P-i 10.03.2011 vastuse nr 8 kohaselt oli P ehitusorganisatsioon, mis koosnes ehitus- ja eritööde jaoskondadest ning abitootmise allüksustest. I ehitusjaoskonna koosseisus oli K jaoskond, kes tegeles ehitusega selles piirkonnas. P-i ehitusallüksustes töötasid kompleksbrigaadid, mille koosseisus olid müürseppade lülid ja monteerijad põhikutsealadena. Töötajate töölevormistamisel võis esineda erinevaid ametinimetusi, aga ehitusbrigaadis töötades tegelesid nad ikkagi otseselt müüri- või montaažitöödega. J. S töötamise kohta ehitusbrigaadis ei ole säilinud muud tõendusmaterjali kui jaoskonnasisese ehitusbrigaadide sotsialistliku võistluse premeerimise käskkirjad (tl 14). Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kinnitatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtu poole. Kaebaja pöördus kohtu poole eesmärgiga tuvastada töötamine müürsepana, kes püsivalt töötab kompleksbrigaadi müürsepalülis tulenevalt Nimekirjast nr 2, osa XVII all, kood 12680 märgitule. Kaebuse kohaselt töötas kaebaja P-is K jaoskonnas kompleksbrigaadis müürsepa lülis müürsepana ajavahemikus 06.04.1976-14.09.1981 ning 27.09.1982-27.03.
16. P-i vormistati kaebaja tööle
17. kategooria laudsepana ning 27.09.1982
18. järgu puusepaks, kuna laudsepana ning puusepana omas kaebaja kõrgemat kategooriat ning haigestumise korral maksti haigusraha kategooria järgi (rohkem). 3 3-10-3194 Müürsepa lülis oli 6-10 meest. Suuremad objektid, kus töötati olid T Sovhoostehnikumi autoremonditöökoda, ujula, kauplus-söökla ja katlamaja korsten. Tööpäev kestis kella 8.0017.00, millise aja jooksul kaebaja ladus müüri. Segu, kivi ja tellinguid tegid kompleksbrigaadi teised liikmed. Tunnistaja A. S´e (kaebaja endine töökaaslane) ütluste kohaselt olid K- i ajal kompleksbrigaadid, kus tehti sarnast tööd. Brigaad kus tunnistaja töötas brigadirina ning kus töötas ka kaebaja, ladus müüri. Suuremateks objektideks olid T ujula, alajaamad, karjalautade tulemüürid, elumajad, korstnad jne. Müüriladumise tööd tehti terve tööpäeva ulatuses. Tunnistaja töötas kaebajaga koos alates
19. aasta algusest. Kaebaja tööraamatukanded on valed, kuna kaebaja tegi müürsepa tööd. Tööraamatu vormistas kaadriosakond. Õigele vormistusele ei pööratud tähelepanu. Tööle vormistati nende dokumentide alusel, millise ameti/eriala keegi oli omandanud. Tunnistaja vormistati tööle diplomi alusel, mistõttu on kanne temal tööraamatus õige. Vale kande tõttu on tänasel päeval palju probleeme. Tööülesandeid tehti aga vastavalt sellele, millist tööülesannet vaja täita oli. Tunnistaja E. S´i (kaebaja endine töökaaslane, töödejuhataja P-i K jaoskonnas, hiljem I Ehitusvalitsuses aastatel 1974-1990 ) ütluste kohaselt töötas kaebaja tunnistaja alluvuses. T. S oli müürsepp kompleksbrigaadis, kus olid erinevad lülid. Kaebaja töötas müürsepana kogu tööpäeva ulatuses müürseppade lülis. Suuremateks objektideks, kus kaebaja müürsepana tööd tegi oli T Sovhoostehnikumi elamud, farm, T Sovhoosi korterelamud, T kuivati jne. Tööle tulles P-i oli töötajatel mingi kvalifikatsioon. Kaebaja tööle tulles puuseppi ei vajatud, kuid kuna eelnevalt teati, et kaebaja oli enne müürsepa tööd teinud ning oskas seda, hakkas ta seda tööd tegema. Kannet tööraamatusse aga ümber ei vormistatud, kuna selleks ei olnud vajadust. Arvamuse andja ei vaielnud T. S avalduse rahuldamisele vastu. Sotsiaalkindlustusamet leidis, et T. S puhul saab olla tegemist tööandja poolt valesti tööle vormistatud isikuga ja tema töötamist soodustingimustel vanaduspensionile õigustandval ametikohal võib asjas esitatud tõendite ning tunnistajate ütluste alusel lugeda tõendatuks. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis, sealhulgas asjaolu, et kaebaja seletus ja tunnistajate ütlused on kooskõlas asjas kogutud kirjalike tõenditega, tuleb lugeda tõendatuks kaebaja töötamine kaebuses kirjeldatud tööl ja märgitud ajavahemikul. Seega on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Annika Vendik Kohtunik 4