← Eesti

2-10-52228/16

Obsah (5)§ 113§ 76§ 8§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2011.a. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas Tsiviilasja number 2-10-52228 Tsiviilasi AS E hagi

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastus Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Kostja lähtudes TsMS § 230 lg 1 sätestatule leiab, et hageja poolt esitatud arved ei tõenda teenuse tegelikku tarbimist. Kui hageja soovib teenuse osutamise eest tasu, siis peab hageja tõendama, et tema on oma lepingulised kohustused nõutud ulatuses täitnud. Antud juhul hageja seda teinud ei ole. Arvete lisades olevat infot ei ole võimalik kontrollida. Kostja on nõudnud teenuse osutamise tõendamist, kuid hageja ei ole seda teinud, vaid pelgalt kinnitanud, et hageja on arvetel näidatud mahus teenust osutanud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole osutanud teenust arvetel näidatud mahus. Kostja sellekohane seisukoht põhineb sellel, et vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 3.1.1. on kostjal õigus kasutada ja tellida teenuseid vastavalt osapoolte vahel sõlmitud lepingule, kehtivatele hinnakirjadele, teenusekirjeldusele ja kvaliteedinõuetele. Vastavalt punktile 4.2.6. kohustus hageja võimaldama kostjal kasutada teenuseid võrgu tööpiirkonnas. Kostja leiab, et vastavalt

§ 76

lg 1, § 77 lg 1, ESS § 87 lg 1 p 7 ja liitumislepingus nr 9102303 sätestatule, hageja ei taganud teenuste osutamist, esines hulgaliselt katkestusi, mis põhjustas kostjale tarbetut ebamugavust. Samuti piiras hageja korduvalt teenuse osutamist vastuolus ESS § 98 lg 1 sätestatuga. Puudusega teenuse tõttu tegi kostja hagejale pakkumise, et tasub teenuse eest 319,56 eurot (5000,00 krooni). Hageja keeldus kompromisspakkumisest. Kostja ei pea võimalikuks täita hageja nõuet enne, kui hageja on tõendanud nõude olemasolu esitatud mahus objektiivset kontrollimist võimaldaval viisil. Kostjal puudub võimalus talle tegelikult osutatud teenuse mahtu kontrollida, kuna andmesidevõrku ja selle kasutamist kontrollib ja valdab hageja. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. 2 Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et kui hageja nõue tuleneb kokku kolmest arvest, millele lisandub veel neljanda arvena hageja poolt kostjale esitatud viivise arve, siis nendest kolmest põhivõla moodustavast arvest üks on vahearve. Kostjale on esitatud vahearve seetõttu, et tehtud kõned ja kasutatud teenused ületasid krediidilimiiti, mida sõlmitud leping võimaldas. Hageja selgitab, et teenuse piiramise ongi põhjustanud ainuüksi asjaolu, et kostja poolt tarbitud teenuste maht ja hind kasvasid teenuse tarbimisel niivõrd kiiresti, et ettenähtud krediidilimiit täitus kiiremini kui ühe kuu jooksul. Krediidilimiidi täitumisel saadab hageja esmalt kliendile sõnumi selle kohta, et krediidilimiit hakkab täituma ning hoiatab teenuste piiramise võimalikkusest juhul, kui krediidilimiit täitub ja vahearve jääb tasumata. Vahearve koostatakse kliendile krediidilimiidi täitumisel ning selleks, et vältida teenuse piiramine, tuleks kliendil koheselt vahearve tasuda. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud korrektselt. Seetõttu on ka kostjale osutatud teenuses esinenud piiranguid. Hageja palub jätkuvalt hagiavaldus rahuldada täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, uurinud asjas esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on sõlminud ASE liitumislepingu nr. 9102303. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle osas, kas võla sissenõudmisega kaasnevad kulud ja viivis on põhjendatud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja põhinõue summas 552,16 eurot (8639,40 krooni) on põhjendatud või mitte. Võlaõigusseaduse (

) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.

§ 8

kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja esitas täiendavate tõenditena kõnede ja GPRS sessioonide eristuse, millest nähtuvad kõik kostja poolt tarbitud teenused ning arvete summade moodustumine. Kostja omakorda oma vastuväidet ei tõendanud. ESS § 87 lg 1 p 7 sätestab, et sideettevõtja peab tagama sideteenuse kvaliteedi. ESS § 89 lg 1 p 1 sätestab, et sideettevõtja võib lõppkasutajale sideteenuse osutamist piirata juhul, kui lõppkasutaja on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti. Liitumislepingu lisa - E teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.4.1. kohaselt võib sideteenuse pakkuja sideteenuse osutamist piirata, kui kliendi numbritele osutatud teenuste maksumus ületab temale kehtiva krediidilimiidi. Liitumislepingu p 6.4.2. kohaselt võib sideteenuse pakkuja sideteenuse osutamist piirata, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuste eest tasumisega üle neljateistkümne

(14)kalendripäeva. Liitumislepingu p 6.6. kohaselt E ei või kliendile sideteenuse esitamist piirata enne, kui ta on eelnevalt selle kohta edastanud 3 teate vähemalt ühele kliendi numbrile või kui see ei ole võimalik, siis kliendile kirjalikult teatanud vähemalt viis
(5)tööpäeva enne sideteenuse osutamise piiramist. Kohus leiab, et esitatud vahearvest nähtuvalt pidi kostja teadma sideteenuse piiramise alusest ning tagajärgedest. Lähtuvalt E liitumislepingust leiab kohus, et kostja on tutvunud ja nõustunud E teenuste kasutamise üldtingimustega, hinnakirjaga, krediiditingimuste, teenusekirjelduste ja kvaliteedinõuetega, mis moodustavad liitumislepingu lahutamatu osa, ning mida kinnitab kostjapoolne allkiri vaidlusalusel liitumislepingul. Vahearve nr. V10045292267, arvete nr. B10045298173, nr. B10055304871 ja viiviste arve nr. V10065829410 alusel nõustub kohus hageja põhjendusega, et teenuse piiramise on põhjustanud kostja poolt tarbitud teenuste mahu ja hinna kiire kasv. Sellest tulenevalt täitus ettenähtud krediidilimiit kiiremini kui ühe kuu jooksul ning kostjale koostatud vahearve ei ole kostja poolt korrektselt täidetud, mistõttu kaasnes teenuste piiramine. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja talle nõuetekohaselt teenust osutanud ja on põhjendamatult piiranud teenuse tarbimist. Kohus leiab, et kostja vastuväide on ümber lükatud hageja poolt kohtule esitatud kõnede ja GPRS sessioonide eristusega. Samuti on kostja väide, et hageja ei ole osutanud teenust nõuetekohaselt, paljasõnaline ja tõendamata. Kostja avaldas 03.05.2010. a soovi hagejaga sõlmitud liitumislepingu ülesütlemiseks. Sõlmitud liitumislepingu ülesütlemise tingimustega nõustumist kinnitab kostjapoolne allkiri vaidlusalusel liitumislepingul. Liitumislepingu üldtingimuse p 7.8. kohaselt lepingu ülesütlemine ei vabasta klienti kohustustest tasuda hilisemad arved eelnevalt kasutatud E teenuste eest. Klient vastutab teenuste ja arvete tähtaegse tasumise eest. Lähtudes üldtingimuste p 5.20., lepingu ülesütlemisel esitab E kliendile lõpparve hiljemalt kahe
(2)kuu jooksul pärast lepingu lõpetamise kokkuleppe vormistamist. Lõpparve tuleb tasuda hiljemalt arvel märgitud maksetähtajaks. Kohus leiab, et olenemata liitumislepingu ülesütlemisest, tuleb kostjal tasuda kasutatud teenuste eest tasumata arved. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole vaielnud viivise üle, siis on hageja poolt esitatud viivisenõue põhjendatud.

§ 113

lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Liitumislepingu p 5.

  1. sätestab, et E-l on õigus kliendilt nõuda viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.Vastavalt üldtingimuste p 4.1.
  2. kohaselt võib hageja nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et täies ulatuses kuulub rahuldamisele põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni esitatud viivis protsendina ning võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus 4 TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Tiia Mõtsnik Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.