§-dele 76 lg 1, 82, 101 lg 1 p 1,108 lg 1, 142 lg 1, 145 lg 1 ning 113 taotleb hageja kostjatelt solidaarselt 50 537,04 krooni väljamõistmist, sealhulgas 30 055 krooni võlgnevuse ja 12 482,04 krooni seisuga 20.05.2009.a. arvestatud viivise katteks. Hageja taotleb kostjatelt ka alates 21.05.2009.a. lepingu p 4.1 alusel viivise- 0,1 % päevas põhivõlalt kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmist. Kostjate vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest. Kostja T. L. hagiavaldus koos lisadega 26.06.2009.a. kätte toimetatud, need on vastu võtnud T.L. registrisse kantud elukoha aadressil tema ema L. . (tl.23). C. I. -le hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 26.06.2009.a. osaühingu registrisse kantud aadressile xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx .27). Kumbki kostjatest ei ole kohtule määratud tähtajaks s.o 20 päeva jooksul hagile kirjalikku vastust andnud. Kohus on kostjaid hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl .1-2). Kohtuotsuse õiguslikud põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada. Kostjad, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole hagile tähtaegselt vastanud ning hageja on hagiavalduses esitanud taotluse vastavate asjaolude esinemisel tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. 2
lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist).
lg 1 alusel käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt
lg 1 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
MS §-s 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjad võlgnevad hagejale solidaarselt tasumata kauba eest 38055 krooni. Viivis on hageja poolt arvestatud seisuga 20.05.2009.a. 12 482,04 krooni. Kuna hageja on taotlenud ka lisanduva viivise väljamõistmist, on kohus arvestanud viivisena alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 34 553,94 krooni. Viivise summa (12 482,04 + 34 553,94 eurot) ületab põhinõuet. Arvestades väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt viivise nõudmist põhinõuet ületavas ulatuses on käsitletud vastuolus olevana hea usu põhimõttega, vähendab kohus väljamõistetavat viivist põhinõude suuruseni, nimetatud põhimõtet aluseks võttes jätab kohus välja mõistmata ka pärast kohtuotsuse tegemist lisanduva viivise. Seega tuleb põhivõla ja kõrvalnõude katteks kostjatelt hageja kasuks välja mõista kokku 76 110 krooni. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga ning hageja võlg kostja ees on 4864,32 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.