← Eesti

3-11-2471/8

Obsah (6)§ 51§ 56§ 60§ 61§ 54§ 58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 29. novembril 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-2471 Haldusasi AS Levira kaebus Konkurents

§ 51

lõikele 1 on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Konkurentsiameti otsuse resolutsiooni sisuks ehk reguleerimisesemeks on järelevalvemenetluse lõpetamine. 3 Konkurentsiameti otsuse resolutsiooni, milleks on järelevalvemenetluse lõpetamine, faktiline ja õiguslik alus ei kujuta endast enam osa resolutsioonist, vaid põhjendusi selle kohta, mis viis vastavasisulise resolutsiooni koostamiseni. Nii sätestab

§ 56

lg 2, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Vaidlustatud haldusakti õiguslikuks aluseks on KonkS § 634 lg 1 p

  1. Asjaolust, et Konkurentsiamet on viidatud õigusliku aluse ka otsuse resolutsiooni tekstis lahti kirjutanud, ei saa järeldada seda, et vastav tekst oleks muutunud otsuse resolutsiooni osaks. Analoogilisele järeldusele on jõudnud Riigikohus
  2. novembril
  3. a. haldusasjas nr. 3-3-1-49-08 tehtud otsuse p-s
  4. Vaidlus puudub selle üle, et menetluse lõpetamise otsus on kaebuse esitaja suhtes soodne haldusakt, kuna sellega lõpetatakse kaebuse esitaja suhtes järelevalvemenetlus. Kaebuse esitaja leiab, et tema õigusi võib rikkuda Konkurentsiameti otsuse motivatsiooni kasutamine võimalikes tsiviilvaidlustes tõendina.

§ 60

lg-st 2 tuleneb, et igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele on kohustuslik vaid kehtiva haldusakti resolutiivosa. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kohus on seisukohal, et eeltoodu kehtib ka kohtute suhtes, kes ei ole asja menetlemisel seotud konkreetse haldusakti põhjendustega. Sellele viitab ka Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr. 3-2-1-141-04

  1. detsembril
  2. a tehtud otsuses, mille p-s 33 leitakse: „Ettekirjutuse andmise faktiliseks aluseks olnud ettekirjutuse põhjenduses märgitud faktilised asjaolud ei ole kohtule tsiviilkohtumenetluses siduvad. Küll on kohtule siduv aga ettekirjutuse resolutsioon, kui see on antud sama kohustuse suhtes, mille täitmise üle käib vaidlus tsiviilkohtumenetluses. Kui kohus soovib asja lahendades kõrvale kalduda ettekirjutuse resolutsioonist, peab ta tuvastama, et haldusakt ei kehti (

§ 61

ja § 63 lg 2) või ei ole õiguspärane (

§ 54

).“ Kuna Konkurentsiameti otsuse motiivid ei ole seega kohtutele vaidluste lahendamisel siduvad, ei saa Konkurentsiameti otsuse tõendina kasutamine võimalikus tsiviilvaidluses kaebuse esitaja õigusi rikkuda. 8. Kohus märgib, et

§ 58ning RVast

S § 3 lg 3 p 1 sõnastustest tuleneb ühtlasi, et haldusakti põhjenduste sisu ei saa iseenesest kaasa tuua haldusakti kehtetuks tunnistamist, kui see ei võinud mõjutada asja otsustamist.

  1. mai
  2. a otsuses asjas nr. 3-3-1-25-02 leidis Riigikohtu halduskolleegium: „Õigusi rikkuva ja õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda“ (otsuse p 24).
  3. septembri
  4. a otsuses haldusasjas nr. 3-3-133-07 p-s 16 märkis Riigikohus: „Ekslik õigusliku aluse kasutamine on haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi tuua siiski vältimatult kaasa akti tühistamist juhul, kui asjakohane regulatsioon, millele tuginevad olulise turujõuga ettevõtja kohustused, on olemas.“
  5. novembri
  6. a otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-49-08 laiendas Riigikohus eeltoodud seisukohta järgmiselt: „Riigikohtu halduskolleegiumi eelmainitud seisukoht on laiendatav ka juhtumile, kui on ilmselge, et esinevad erinevad õiguslikud ja faktilised alused haldusakti põhjendamiseks. Sellisel juhul peaks haldusorgan nii või teisiti vaidlustatud korralduse uuesti välja andma“ (otsuse p 11). Käsitledes eeltoodud seisukohtade valguses käesolevat olukorda nähtub selgelt, et kuna vaidlustatud haldusakti resolutsioon – menetluse lõpetamine – kaebuse esitaja õigusi ei riku, tuleks vaidlustatud otsuse tühistamise korral Konkurentsiametil menetluse lõpetamise otsus uuesti välja anda. Samas puuduks kohtul HKMS § 26 kohaldamisel pädevus kohustada Konkurentsiametit oma uut otsust kindlal viisil motiveerima. Eeltoodut arvestades on tühistamiskaebus perspektiivitu ega aita kaebuse esitajal oma eesmärki saavutada.
  7. Kaebuse esitaja väited AS Levira klientide võimalike kahjunõuete kohta ning arvamus, nagu oleksid AS Levira ärisaladused tsiviilkohtumenetluses vähem kaitstud kui halduskohtumenetluses on otsitud ja ainetud. Kaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule tõendeid ühegi tema vastu suunatud 4 kahjunõude kohta. Ka märgib kohus, et kaebuse lahendamisel halduskohtus kaasab kohus kolmandate isikutena reeglina kõik need isikud, kelle õigusi kaebuse lahendamine võiks puudutada, sealhulgas isikud, kelle taotluste tõttu järelevalvemenetlust alustati. Ärisaladuse kaitseks kuulutab kohus menetluse kinniseks tsiviilkohtumenetluse sätete alusel (vt TsMS
  8. peatükk). Seega kaitsevad menetlusseadustikud isikute ärisaladuste kaitset ühtemoodi nii halduskui ka tsiviilkohtumenetluses. . Tiina Pappel kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.