) § 76 lg 1, 2, § 92, § 82 lg 2, § 108 lg 1, § 290 lg 1 ja § 308 lg 3 alusel. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Pooled sõlmisid 11.11.2009 üürilepingu nr 1111-09 (edaspidi leping). Vastavalt lepingu p 7.1 tasus hageja kostjale 26.11.2009 tagatisraha/ettemaksu summas 33 600 krooni (2 147,43 eurot). Kostja väitel pöördus juulis 2010 üürniku esindaja I I kostja poole palvega anda nõusolek üürniku vahetamiseks. 16.07.2010 andis kostja nõusoleku üürilepingu üleandmiseks MIGOÜle alates 01.08.
ei näe ette vormi, milles peab olema sõlmitud kokkulepe.
ÜS) § 68 lg 1 ja 3. Kostja arvates kaudselt väljendatud tahteavaldus tõendab, et üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused olid antud uuele üürnikule üle. Hageja põhjendab oma nõuet tuginedes
Kostja leiab, et eelmärgitud säte kehtib üksnes eluruumi üürilepingu suhtes. Lepingu p 7.2 kohaselt üürileandja tagastab üürnikele tagatisraha pärast üürnikult ruumide vastuvõtmist tingimusel, et üürniku vastu ei ole üürileandjal nõudeid või puudub alus selliste nõuete tekkimiseks. Üürileandja on õigus tagatisrahast maha arvestada üürniku võlgnevused ja üürileandja varale tekitatud kahju. Kostja leiab, et üürileping kehtib tema lõpetamiseni, s.t 31.12.2011, kuna pooled ei ole esitanud teineteisele lepingu ülesütlemisavaldust. Kostja leiab, et hagejal on kohustus üürileandja ees kommunaalmaksete tasumise osas juuli eest summas 1 867 krooni ehk 119,32 eurot, üüri maksmise osas summas 16 800 krooni perioodil august-detsember 2010.a (kokku 84 000 krooni ehk 5 368,58 eurot) ja kommunaalmaksete osas. Järelikult kostjal puudub tagatisraha tagastamise kohustus, kuna üürilepingu p 7.2 kohaselt tagatisraha summas 33 600 krooni saab nõuda kui üürileandjal pole üürniku vastu nõudeid. Kui hageja ei tunnista lepingu üleandmist 01.08.2010 toimunuks, aga nõuab lepingu lõpetamist just 01.08.2010, siis lepingu p 8.7.1 alusel tekib kostjal õigus nõuda hüvitist kahe kuu üürisumma ulatuses, kuna vastavalt p 8.7.1 ei teatanud hageja kaks kuud kirjalikult ette oma soovist lõpetada üürisuhteid. Sellisel juhul vastavalt üürilepingu p 7.2 samuti puudub hagejal õigus nõuda tagatisraha tagastamist. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde. Kostja esindaja vaidles hagile vastu. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: OÜAG(üürileandja) ja BOÜ (üürnik) vahel oli 11.11.2009 sõlmitud üürileping nr 1111-09 (edaspidi leping), mille kohaselt andis kostja hagejale kasutamiseks ruumid, aadressil XXX, üldpinnaga 240 m2, tähtajaga kuni 31.12.2010 (t lk 33-40); hageja tasus kostjale tagatisraha summas 33 600 krooni (2 147,43 eurot), alates 01.08.2010 kasutab MIGOÜ vaidlusaluseid ruume. Pooled vaidlevad selle üle, millal lõppes pooltevaheline leping, kas leping on üle antud hagejalt kolmandale isikule, kas kostja on kohustatud hagejale tagastama tagatisraha. Kohus analüüsib, millal lõppes pooltevaheline leping. Hageja 19.11.2010 elektronkirjaga kostjale on tuvastatud, et hageja soovis lõpetada lepingut. Kostja 11.01.2011 elektronkirjaga hagejale on tõendatud, et pooltevaheline leping on 01.08.2010 lõpetatud (t lk 9-11). Seega on kostja hagejale selgesõnaliselt kinnitanud, et pooltevaheline leping on lõppenud. Kohtuistungil võttis kostja õigeks, et hageja on seisuga 01.08.2010 tasunud üüri ja muude kulutuste eest ning hagejal võlga kostja ees ei ole. Lepingu p 7.2 kohaselt üürileandja tagastab üürnikele tagatisraha pärast üürnikult ruumide vastuvõtmist tingimusel, et üürniku vastu ei ole üürileandjal nõuded või puudub alus selliste nõuete tekkimiseks. Üürileandja on õigus tagatisrahast maha arvestada üürniku võlgnevused ja üürileandja varale tekitatud kahju. Tulenevalt lepingu p 7.2 tuleb kostjal tagastada hagejale tagatisraha 2 147,43 eurot. Meelevaldne on kostja seisukoht, et üürileping kestab kuni ruumid on üürniku MIGOÜ kasutuses, kes asendas hagejat (endist üürnikku).
lg 1 kohaselt üürnik võib üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul kolmandale isikule üle anda. 3 Kostja juhatuse liige on 11.01.2011 elektronkirjaga kinnitanud hageja seaduslikule esindajale, et hageja on andnud lepingujärgsed kohustused ja õigused MIGOÜ-le, kes algselt koos hagejaga kasutas XXX ruume. Kuni 31.12.2010 hageja kui endine üürnik kandis ühiselt MIGOÜ-ga solidaarset vastutust lepingujärgsete kohustuste täitmise eest kostja ees. Alates 01.01.2011 kannab kõiki lepingujärgseid kohustusi praegune üürnik. Kuna MIGOÜ täitis oma kohustusi nõuetekohasel viisil, kinnitab kostja, et tal ei ole nõudmisi hageja vastu. Ettemaks 33 600 krooni, mis oli tehtud üürilepingu alusel 26.11.2009, on lepingutingimuste lahutamatu osa. Ettemaksu 33 600 krooni tagastamise küsimuses soovitab kostja pöörduda MIGOÜ poole (t lk 9). Asjakohane on hageja positsioon, et pooled ega MIGOÜ ei ole sõlminud kokkulepet üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmiseks. Kuna kostja oli hagejaga lepingu 01.08.2010 lõpetanud, siis oli võimalik kostjal uue üürnikuga samadel tingimustel uus leping sõlmida. Olemasolevat lepingut lõpetades ja uut lepingut sõlmides eelmise lepingu üürnik enam uue lepingu üürnikupoolse lepingu täitmata jätmise eest ei vastuta. Samuti võivad üürnik, üürileandja kokku leppida, et üürileandjal senise üürniku suhtes §-st 290 tulenevaid nõudeid ei ole. Üürileandja on andnud 16.07.2010 nõusoleku lepingust tulenevate üürniku õiguste ja kohustuste üleandmiseks MIGOÜ-le alates 01.08.2010 (t lk 41). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et puuduvad tõsikindlad tõendid hageja kinnitusest üürniku õiguste ja kohustuste üleandmiseks kolmandale isikule. Vastuoluline on kostja väide, et üürileping kestab kuni ruumid on üürniku MIGOÜ kasutuses, kes asendas hagejat (endist üürnikku), kuna samas on kostja kinnitanud, et leping on poolte vahel lõppenud 01.08.
lg 2 järgi esialgne üürnik vastutab üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmise korral üürileandja ees lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt isikuga, kellele üürniku õigused ja kohustused üle anti. Esialgse üürniku vastutus lõpeb ajast, mil üürileandja võis üürilepingu esmakordselt üles öelda, või ajast, mil üürileping lõpeb, kuid siiski mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel pärast õiguste ja kohustuste üleandmist.
lg 3 järgi üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. 4 Kostja on kinnitanud, et hagejal puudub võlgnevus lepingu täitmisest kostja ees. Tagatisraha tagab kõiki võimalikke üürileandja üürilepingust tulenevaid nõudeid üürniku vastu. Tagatisraha ei taga lepinguväliseid nõudeid. Kuna pooltevaheline leping on lõppenud ja kostjal puudub nõue hageja vastu, siis tulenevalt lepingu p 7.2 ja
MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 on kostjal õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtu selgitus kompromissi osas 1. Pooled võivad sõlmida kompromissi kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni, sellisel juhul on hagejal õigus saada tagasi pool menetluses tasutud riigilõivust ning sellega vähenevad menetluskulud. 2. Sellisel juhul tuleks kompromiss esitada maakohtule enne lahendi jõustumist. 3. Kui pooled sõlmivad kompromissi apellatsioonikohtus, ei ole võimalik tagasi saada esimese astme kohtumenetluses tasutud riigilõivu. Viivi Villemson 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.