TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1557 Otsuse kuupäev
(2000)15 artikkel 4, Euroopa Inimõiguste Konventsiooni art 8 ning Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadele tuginedes tema suhtes tehtud keelduva otsuse tühistamist. Kaebaja leidis, et see on kaalutlusvigane, ebapiisavalt motiveeritud, ebaproportsionaalne ja rikub tema õigust perekonnaelu elada. Seejuures ta märkis, et on küll sündinud Aserbaidžaani Vabariigis, kuid määratlemata kodakondsusega, saabus Eestisse aastal 1987 ja elab siin perekonnaelu välismaalaste seaduse mõttes ning kuna puudub riik, kes peab ta vastu võtma, ei saa teda välja saata.
- Politsei- ja Piirivalveameti kirjalikus seisukohas (tl 52-56) paluti kaebus rahuldamata jätta, peeti vaidlustatud otsust õiguspäraseks ning leiti, et see on saavutatava eesmärgiga proportsionaalne, ei sisalda diskretsioonivigu ega riku kaebaja põhiseaduslikku õigust pereelu puutumatusele. Seejuures märgiti, et välismaalaste seaduse § 12 lg 4 p 5 kohaselt on kaebaja korduv karistatus tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseks ning tema Eestis elav perekond ei ole selliseks erandlikuks põhjuseks, mis kaaluks üles ohu avalikule korrale, ühiskondlikule turvalisusele, kõlblusele ning teiste isikute õigustele ja huvidele. Veel märgiti, et kuna kaebuse esitajal elavad Aserbaidžaanis lähisugulased, ei ole tema väljasaatmine perspektiivitu ning lisati, et kinnipidamisasutusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta esitatud avaldus ei ole otseses sõltuvuses tähtajalise elamisloa andmisega, haldusorganil puudub pädevus kaaluda ennetähtaegse vabastamise võimalikkust ning vastava taotluse rahuldamise korral on kaebajal välismaalaste seaduse § 5’ lg 1 p 7 kohaselt kuni katseaja lõpuni olemas kohtulahendist tulenev seaduslik alus Eestis viibimiseks.
- Kohtuistungil jäid kaebaja, tema ja vastustaja esindaja kirjalike väidete ja taotluste juurde ega esitanud olulisi täiendusi. Jelena Karžetskaja juhtis tähelepanu vaid asjaolule, et vaidlusaluses otsuses puuduvad seletused selle kohta, kuidas on tuvastatud kaebaja väljasaatmise võimalikkus, mispeale Margot Pellmas möönis, et otsus on vastavas osas tõepoolest poolik. KOHTU PÕHJENDUSED
- Tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. Halduskohus saab uurida vaid seda, kas haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piire, eesmärki ja õiguse üldtunnustatud põhimõtteid järgitud, kuid otsustatu sisulise otstarbekuse hindamise õigus tal puudub. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Vaidlusalune otsus (tl 14-27) on antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtinud õiguse alusel ja sellega kooskõlas, sest A.A.Gi poolt Eestis elava abikaasa juurde elama asumiseks esitatud taotluse (tl 60-66) koostamise ajal kehtinud välismaalaste seaduse eelmise redaktsiooni § 12’ lg 1 ja 4 kehtestatu kohaselt võis tähtajalise elamisloa anda välismaalasele elama asumiseks Eestis püsivalt elava kodanikust või elamisloa alusel vähemalt kaks aastat Eestis elanud välismaalasest abikaasa juurde, kui abikaasade vahel on olemas tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus, perekond on püsiv, abielu ei ole fiktiivne ja elamisloa taotlus on põhjendatud ning loa andmisest tuli keelduda, kui elamisluba taotlenud välismaalane või tema Eestis elav abikaasa ei vasta seaduses sätestatud tingimustele, ei ole täidetud muu elamisloa andmise tingimus, elamisloa taotlus ei ole põhjendatud või esineb muu elamisloa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu. Sama seaduse § 12 lg 4 p 5 oli kehtestatud, et tähtajalist elamisluba ei anta välismaalasele, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei 2 ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. A.A.G soovib küll saada elamisluba Eesti elava abikaasa juurde elama asumiseks, kuid viibib käesoleval ajal Viru Vanglas, kus ta kannab Harju Maakohtu 24.05.2006 kohtuotsusega karistusseadustiku § 184 lg 2 p 1 ja 2 alusel mõistetud 9 aasta ja 8 kuu pikkust vangistust, mis lõpeb 20.08.2014 (tl 68 ja 162). Seega kuulub ta nende isikute hulka, kellele sai tähtajalist elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks anda välismaalaste seaduse varasema redaktsiooni § 12 lg 5 alusel vaid erandina. Sama redaktsiooni § 13’ lg 3 kohaselt tuli tööloa andmisest keelduda, kui välismaalasel puudub Eestis elamise luba.
- Haldusmenetluse seaduse § 55 lg 1 ja § 56 lg 2 ja 3 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning selle põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kõik need kaalutlused, milledest on haldusakti andmisel lähtutud. Vaidlusalune tähtajalise elamisloa ja tööloa andmisest keeldumise otsus vastab neile nõuetele vaid osaliselt, sest selles on küll olemas faktiliste asjaolude kirjeldus, viited õigusaktide asjakohastele sätetele ning mitmeid olulise tähendusega asjaolusid on kaalutud, kuid puuduvad arvestatavad väited ja kaalutlused kaebaja poolt menetluse käigus oma väljasaatmise võimatuse osas tõstatatud küsimuses. Seda, et vaidlusalune otsus on puudulik ja pole dokumente, mis näitaksid tõsikindlalt kaebaja võimalusi Aserbaidžaani minna, möönis kohtuistungil ka Politsei- ja Piirivalveameti esindaja (tl 160 ja 162).
- Vangistusseaduse § 75 lg 5 on kehtestatud, et välismaalasest kinnipeetav, kellel ei ole elamisluba või elamisõigust või viibimisõigust Eestis, saadetakse vabastamisel Eestist välja ning kui see ei ole koheselt võimalik, paigutatakse välismaalane vabastamisel väljasaatmiskeskusesse. Riigikohtu halduskolleegium on seda sätet oma lahendites nr 3-3-1-6-06 ja nr 3-3-1-53-06 käsitlenud ning leidnud, et inimväärikuse ja füüsilise vabaduse kaitse huvides tuleb juba tähtajalise elamisloa taotluse üle otsustamisel kaaluda väljasaatmise võimalusi, esitada elamisloa andmisest keeldumise korral põhjendused riigist väljasaatmise perspektiivikuse kohta ja kui kaalumise tulemusel selgub, et isikut ei saa välja saata sellepärast, et puudub riik, kes peab ta vastu võtma, tuleb elamisluba anda, hoolimata sellest, et seadus lubab seda teha üksnes erandkorras. Need seisukohad on täiel määral kohaldatavad ka A.A.Gi puhul. Kohtutoimikusse esitatu kinnitab, et selle isiku tähtajalise elamisloa taotluse menetlemisel on küll pöördutud erinevate ametiasutuste poole sooviga saada teavet tema sidemete kohta Aserbaidžaani ja Venemaa Föderatsiooniga (tl 71, 93, 95, 103, 110, 116, 118-120 ja 124), kuid vastused (tl 96, 104-108, 117, 122-123 ja 125) kinnitavad üksnes seda, et kumbki neist riikidest ei tunnista teda oma kodanikuna ja Aserbaidžaanis sõlmitud abielu on lahutatud. Vaidlusalune otsus sisaldab ainult kaebaja poolt väljasaatmise võimatuse kohta esitatud väidete kirjeldust ning loetelu tehtud järelepärimistest ja neile antud vastustest, kuid küsimust ei ole sisuliselt käsitletud ja puuduvad vähimadki viited sellele, milliste kaalutluste tulemusel jõuti järeldusele, et on olemas riik, kes peab ta vastu võtma ning teda on vabanemise järgselt võimalik sinna välja saata. Tegemist on niisuguse menetlusveaga, mis võis oluliselt mõjutada otsustuse sisu. Kuna otsus kuulub seetõttu tühistamisele, piirdub kohus eeltooduga, ei kontrolli kogu otsuse sisu ega hinda kõiki kaebuse väiteid ja neile esitatud vastuväiteid.
- Eeltoodud asjaoludel ei vasta Politsei- ja Piirivalveameti 07.06.2011 otsus nr 15.3-04/196 nõuetele. Seega tuleb A.A.Gi kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 1 alusel täies ulatuses rahuldada, vaidlusaluse otsus tühistada ning teha Politsei- ja Piirivalveametile ettekirjutus kaebaja poolt tähtajalise elamisloa ja tööloa saamiseks esitatud taotlus mõistliku aja jooksul uuesti läbi vaadata. Sama seadustiku § 92 lg 1 kohaselt tuleb Politsei- ja Piirivalveametil hüvitada ka kaebaja poolt 15,97 euro suuruse riigilõivu tasumisega (tl 13) kantud menetluskulu. Raili Randlane Kohtunik 3