← Eesti

2-11-32117/3

Obsah (4)§ 468§ 444§ 138§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2011.a., Tallinn Tsiviilasja nu

§ 468lg 1 p 1).

Menetluskulude jaotus 1. Menetluskulud jätta täies ulatuses VB kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 11.07.2011.a esitas NK Harju Maakohtule hagi VB vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse ning sellele lisatud tõendite kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 29.02.2008.a otsusega hageja ema NL kasuks välja elatis kostjalt hageja ülalpidamiseks alates 01.01.2008.a kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 11.07.2011.a. Hageja on täisealine, kuid õpib käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga . Seega ei saa hageja tööle asuda ega iseseisvat elatist teenida. Seoses eeltooduga palus hageja ülalpidamise saamiseks kostjalt välja mõista elatis summas 210.00 eurot kuus alates 11.07.2011.a kuni hageja õpingute lõpetamiseni , kuid mitte kauem, kui hageja 21- aastaseks saamiseni so XXX.a. Elatisraha palub hageja kanda tema arveldusarvele Swedbank. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. AS-s Kostja vastus Kostja tunnistab tema vastu esitatud nõuet ning hagile vastu ei vaidle. Kostja on nõus maksma hagejale elatist summas 210.00 eurot kuus alates 11.07.2011.a kuni hageja õpingute lõpetamiseni , kuid mitte kauem, kui hageja 21-aastaseks saamiseni so XXX.a. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 4 kohaselt jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468lg 1 p-le 1 on kostja õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitama täidetav.

Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 järgi vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 lg 2 alusel on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama § lg 2 alusel ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis summas 210.00 eurot kuus alates 11.07.2011.a kuni hageja õpingute lõpetamiseni , kuid mitte kauem, kui hageja 21-aastaseks saamiseni so XXX.a.

§ 468

lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses, milleks käesolevas tsiviilasjas on hagejale väljamõistetud ühe kuu elatise summa, s.o 210.00 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Menetluskulud jätab kohus seega kostja kanda. 2

(2)Epp Haabsaar Kohtunik 3
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.