Obsah (8)

§ 633§ 632§ 438§ 230§ 436§ 229§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja number 2-10-65859 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 17.10.2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Kohtuasi Hagi hind

§ 633

lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 14.03.2011 pöördus hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse, kostja esitas vastuväite, et on arve tasunud ning kviitungi ära visanud. Maksekäsu menetlusest edastati asi menetlemiseks hagimenetlusse ja esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS EM ja kostja liitumislepingu , 15.05.

1. Kostja kohustus tasuma vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma talle osutatud teenuse eest.. Lepingul kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoni teenuste kasutamise tingimusi. Kostjale esitati arveid, mis on seni tasumata. AS EM loovutas 30.09.2010 nõude hagejale põhisummas 693.73 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lepingust tulenevalt kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja võlgneb hagi esitamise seisuga 693.73 eurot ja viiviseid 1259.07 eurot. Hageja on arvestanud viivise põhisummalt 693.73 eurot perioodil 18.11.2007 kuni 27.12.2010, arvestades viiviseid kostjale esitatud viimase arve tähtajast 18.11.
2. Tegutsedes heas usus vähendab hageja viivise summat 693.66 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhisumma 693.73 eurot ja viivis 693.66 eurot. AS EE koostas tabeli kostjale esitatud arvete ja nende tasumiseks tehtud maksete kohta. Tabelist tuleneb, et kõik hagi aluseks olevad arved on tasumata. Samuti andis AS EE infot, et tabelis 15.06.2007 teostatud maksena märgitud makse summas 45,83 eurot (so ümber arvestatud kroonidest eurodesse) tegi VD summa 717.09 krooni. Alates 01.08.2007 koostatud arvest on kõik arved tasumata. Samuti kinnitas AS EE, et ei ole toimunud kostja poolt väidetud võla Maksehäireregistrist (edaspidi MHR) maha võtmist ja uuesti üles panemist. Kostja poolt kohtuistungil antud selgitustest jääb arusaamine, nagu oleks kahel korral võla info MHR ist maha võetud ja jälle üles pandud. AS EE kinnitas, et info võla kohta pandi MHR-i pärast võlgnevuse tekkimist üles. Kuna üks võlg oli üles pandud ekslikult kahekordselt, siis kustutati pärast vea avastamist üks maksehäiretest ära ning teine on lõpetatud võla nõude hagejale loovutamise kuupäeva seisuga. Kostja vastuväited. Kostja hagi tunnista, kostja leiab, et hagi on aegunud. Nõude esimene osa oli sissenõutav, 18.08.2007 ja viimane arve 19.11.
3. Kohtusse esitati nõue 30.03.
4. Pretensioonid on esitatud hiljem kui 3 aastat Kui nõue pole aegunud, siis on vastuväide see, et arve on tasutud. Kahjuks ei ole säilinud arve, aga seda kinnitab krediidiinfo väljavõte. Paberil on seda raske selgitada, mis kohtuistungil on võimalik vastata. Hagiga on kaasas 18.08.2007 alanud võla dokumendid., mitte 15.08.
5. Kostja hagi ei tunnista. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid 2 igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 438

kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. OÜ JI esitas hagiavalduse kostja OU vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõue tugineb kostja ja AS EE vahel sõlmitud liitumislepingul (tlk 24, 33-44), mille lahutamatuks lisaks on EMAS teenuste kasutamise üldtingimused ja millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja täitnud korrektselt. Vaidlust ei ole lepingu sõlmimise asjaolude üle, samuti on 18.08.2011 toimunud kohtuistungil kostja kinnitanud (tlk 105), et on mobiilteenuste arve (tlk 25) kätte saanud. Kostja väidetel on nõue aegunud ning kostja on arve tasunud sularahas. Kuivõrd kostja väidetel tasus arve tema abikaasa ning maksmist tõendav dokument ei ole säilinud ja 18.08.2011 toimunud kohtuistungil jäi kostja oma väite juurde, et võlg on tasutud, tegi kohus ettepaneku tulenevalt kostja vastuväitest hagejat kontrollida kostja väiteid tasumise kohta nõude hagejale loovutanud AS-ilt Elisa Eesti. Hageja selgitas 27.09.2011 toimunud kohtuistungil, et AS EE kinnitas hagejale, et kostja ei ole 2008. aastal AS-ile EE mitte midagi tasunud. Samuti tegi kohus ettepaneku kontrollida, kas on tasunud hageja väidetud isik, selgus, et puuduvad igasugused andmed JR nimelise isiku poolt maksete tegemise kohta. Vastavalt

§ 230

lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus asus seisukohale, et tulenevalt tõendamiskoormusest ja vaidlustatud asjaoludest, on kostjal kohustus käesolevas asjas tõendada, et ta on oma maksekohustuse nõuetekohaselt täitnud. Antud juhul on osutunud kostja väide paljasõnaliselt, et just vaidlusealuse võla JR sularahas tasus Lasnamäel asuvas kaubakeskuses.

§ 229

lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohus on asja sisulise arutamise käigus teinud hagejale ettepaneku kontrollida arve laekumist ning see asjaolu kinnitamist ei ole leidnud. Kostja teine vastuväide on seotud aegumisega, mis samuti ei ole tõendatud. Käesolev nõue on küll hagimenetlusena kohtusse esitatud 14.03.2011, mida kinnitab registreerimistempel nr 10891, kuid juba 27.12.2010 esitas hageja selle nõude Pärnu Maakohtule maksekäsukiirmenetluse korras. Hageja nõue on kujunenud perioodil 01.08.2007-01.11.2007, TsÜS § 147 lg 3 alusel algab nimetatud perioodi eest sissenõutavaks muutunud arvetest tuleneva nõude aegumise kulgemine 01.01.2008, asjas on aga tõendatud, et hageja pöördus kohtusse 27.12.

1. 3 Kostja väited, et EEAS võttis tema nõudmisel võla Maksehäirekeskusest maha ja pani jälle üles, ei oma asjas tähtsust, kuivõrd puuduvad igasugused tõendid nõude tasumise kohta. Samuti ei oma tähtsust kostja väited 15.08.2007 alanud võla osas, asja materjalidest nähtuvalt on loovutatud nõue, mis on tekkinud 01.08.2007 arve tasumata jätmisest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1, mil juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise suuruse osas ega taotlenud vähendamist. Hageja on kohtu hinnangul põhjendatult arvestanud viivise põhisummalt 693.73 eurot perioodil 18.11.2007 kuni 27.12.2010, arvestades viiviseid kostjale esitatud viimase arve tähtajast 18.11.
2. Viivise suuruse osas kostja vastuväiteid ei esitanud, samuti ei taotlenud vähendamist. Menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib

§ 174

lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses jätta kostja kanda. Liili Lauri kohtunik 4 5