) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber
§-le 394 ning kohustas kostjaid vastama hagile kirjalikult20 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Seejuures hoiatati kostjaid
Menetlusdokumendid on kostjate elukohas 08.09.2011. a kätte toimetatud kostja Hxxxxx Vxxxxxxx, kes on teinud vastuvõtuteatistele järgmised märked: Vxxxxxx Pxxxx osas märkinud end elukaaslaseks, Mxxxx Vxxxxxx osas õeks ja Kxxxxxxx Txxxx osas, et tegu on õemehega. Kohus loeb
Ükski kostjatest ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostjad hagile kohtu poolt määratud tähtajaks ei vasta. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt
Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2-11-41500 Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse põhjal sõlmisid hageja ja kostjad 01.04.2011. a üürilepingu, mille alusel andis hageja kostjate kasutusse korteri, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostjad rikkusid üürilepingut ja ei tasunud nõuetekohaselt üüri ega kõrvalkulusid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 näeb ette, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Pooled on üürilepingus kokku leppinud, et üürnikud tasuvad üürileandjale üüri ja lisaks haldusteenuste (vesi- ja kanalisatsioon, küte, hooldustasu, remondifond, prügivedu, jooksev remont jms) eest vastavalt teenuseid osutava firma poolt esitatud arvetele. Kostjad on lepingut rikkunud ja ei ole täitnud üürilepingust tulenevaid maksekohustusi nõuetekohaselt. Pooled on lepingus kokku leppinud, et üürnikud vastutavad üürileandja ees rahaliste kohustuste täitmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud) võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või mõnelt neist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 näevad ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määras 1% päevas tähtaegselt tasumata summalt maksmisega viivitatud päeva eest.
näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 01.10.2011-28.11.2011 viiviste suuruseks 235,41 eurot (põhivõlg 399,01 eurot x 1 % x 59 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.
lg 3 järgi, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus tegi otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, seega tuleb jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 89,47 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 100 eurot.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja 2-11-41500 kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja poolt taotletud lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalikud ning summa jääb ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Lepingulise esindaja tasu summas 100 eurot tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.