← Eesti

2-11-16840/8

Obsah (6)§ 96§ 97§ 100§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 14.november 2011.a. kell 9.00 xxxxx kohtumaja, Võru tn.12, xxxxx

) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 108. Vastavalt

§ 96

on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased,

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks.

§ 100

lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr.90 (muudetud 23.08.2011.a. määrusega nr.118 seoses euro kasutusevõtmisega) on töötasu alammäär 2011.a. 278,02 eurot.

§ 102

lg 1 ja 2 kohaselt peab vanem olukorras, kus ta ei ole võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Lapse sünni tõendi 20.07.2011 väljavõttega (tl.27) on tõendatud, et K. K. P. 07.10.2010 ning tema vanemad on S. L. ja K. P. . xxxxxxxx 2

(3)xxxxx Vallavalitsuse tõendi kohaselt (tl.12) elab S. L. xxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx temaga samal aadressil elavad elukaaslane A. P. poeg K. L. . Vastavalt S. L. (tl.16) on tema 6 kuu töötasu 2011.a. jaanuarist juunini olnud kokku 2861,81 eurot (brutotöötasu), seega keskmiselt 476,97 eurot kuus, mis netopalgana on 392,73 eurot. Hageja on soovinud elatist 100 eurot kuus, lapse K. K. P. kuus nimetatud 290 eurot (tl.7). Vastavalt sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti tõendile (tl.22) makstakse K. P. seoses lapse K. K. P. peretoetust 38,36 eurot kuus ja vanemahüvitist 278,02 eurot kuus. Vanemahüvitis on määratud kuni 06.04.
  1. S. L. on ka 23.05.2011.a. xxxxxxxx K. L. (tl.21). Nimetatud lapse vajadusteks kuus on arvestatud 203 eurot (tl.15). Arvestades, et lapse mõlemad vanemad peavad lapse ülapidamisest osa võtma võrdsel määral, tuleks lapse K. L. kostjal anda 101,50 eurot ja lapse K. K. P. hageja nõutud 100 eurot. Arvates nimetatud elatise summad maha kostja netosissetulekust, jääb kostjale tema enda vajaduste rahuldamiseks veel ca 190 eurot, seega ei kahjusta hageja poolt taotletud elatise väljamõistmine ei kostja ega tema teise lapse ülalpidamist. Elatise maksmist ei takista edaspidi ka kostja muude kohustuste täitmine (tl.17-18, 19)), kuna nimetatud kohustused on esitatud tõenditest nähtuvalt käesolevaks ajaks täidetud. Swedbank AS laenu tagastamise tähtaeg oli vastavalt laenulepingu maksegraafikule 08.07.2011 ja võlgnevuse tasumise tähtaeg Lindorff Eesti AS-le 12.10.
  2. Tulenevalt

§ 108

bvõib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuini ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, s.o. 13.aprillist 2011. Kohus leiab, et see on põhjendatud, kuna kostja ei ole tõendanud, et ta on pärast hagi esitamist asunud ülalpidamiskohustust täitma. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Hagejale on antud Tartu Maakohtu 10.05.2011 määrusega riigi menetlusabi põlvnemise tuvastamise nõudelt riigilõivu summas 319,55 eurot tasumisest vabastamise näol. Kuna Tartu Maakohtu 07.10.2011 määrusega on tsiviilasja nr 2-11-16840 menetlus põlvnemise tuvastamise nõude osas lõpetatud, ei pea kohus ka nimetatud riigilõivu kostjalt sisse nõudma. Epp Tombak Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.