← Eesti

3-10-3238/16

3-10-3238 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 21.märts 2011. a Tallinn Haldusasja number 3-10-3238 Haldusasi AV Metallwork OÜ kae

) § 41 lg 4 alusel AV Metallwork OÜ-le perioodil 01.06-30.09.2010 makstud palgatoetuse summas 13 150,00 krooni (840,44 eurot) tagasinõude.

  1. AV Metallwork OÜ esitas 09.12.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 18.11.2010 tagasinõude nr 6-7/15712 tühistamiseks .
  2. Kaebuse väitel on tagasinõue õigusvastane, sest tööleping lõpetati katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Kaebuse esitaja leiab, et väär on töötukassa tõlgendus, mille kohaselt

§ 18

lg 7 sätestatu, mis näeb ette, et palgatoetus ei kuulu tagastamisele, kui teenistuja on ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest vabastatud katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, ei laiene tööga mitte toime tuleva töötajaga katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu töösuhte lõpetamisele. Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et Eesti Vabariigi seadusandluses ei ole konkretiseeritud erinevusi teenistujate ja töötajate vahel, näiteks osa teenistujaid ( abiteenistujad) võetakse tööle töölepingu alusel. Vaidlustatud tagasinõue on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-dega 3 ja 4 ning võrdse kohtlemise seaduse § 2 lg 2 p 2, olles ebaproportsionaalne seatud eesmärgi suhtes ning rikkudes võrdse kohtlemise põhimõtet. II VASTUSTAJA VASTUVÄITED 6.Eesti Töötukassa vaidleb kaebusele vastu, peab seda põhjendamatuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata. 7. Kaebuse esitaja lõpetas töösuhte O.B. tööandja algatusel töölepingu seaduse (TLS) § 86 lg 1 alusel (töölepingu ülesütlemine katseajal) enne ühe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest ja antud juhul ei esine

§ 18lg 7 punktides 1 ja 2 nimetatud palgatoetuse tagastamist välistavaid asjaolusid.

Seega on tagasinõue õiguspärane ja antud

alusel. 8. Eesti Vabariigi seadustes on eristatud töölepingu alusel töötamine ja avalikus teenistuses olemine ja seda reguleerivad vastavalt töölepingu seadus (TLS) ja avaliku teenistuse seadus (ATS). Nõustuda ei saa väitega, et kuna

§ 18

lg 7 ei ole nimetatud TLS § 86, tegi töötukassa formaalse otsuse palgatoetuse tagastamiseks.

§ 18

lg 7 eristab selgelt palgatoetuse tagastamise välistatuse teenistussuhte ja töösuhte lõpetamise korral vastavalt teenistust ja töötamist reguleerivatele õigusaktidele. ATS-is sätestatud teenistusest vabastamise alused ei laiene TLS alusel töösuhte lõpetamisele ning vastupidi. Katseaja ebarahuldavate tulemuste põhjal võib ametniku vabastada ATS § 117 lg 1 p 1 toodud juhul ja töötajaga töölepingu lõpetada TLS § 86 lg 1 sätestatud juhul.

  1. Ekslik on kaebuse esitaja arusaam, et teenistussuhte puhul ei pea palgatoetust tagastama, kui teenistussuhe lõpetatakse ATS § 117 lg 1 p 1 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu.
  2. Kaebuse esitaja on töösuhte O. B. üles öelnud TLS § 86 alusel, mis ei ole samastatav TLS § 88 lg 1 punktides 1 ja 2 toodud töösuhte lõpetamise alustega. Samas on vastustaja seisukohal, et juhul, kui katseajal ilmnevad TLS § 88 lg 1 p1-8 nimetatud asjaolud, võib tööandja lõpetada töösuhte ka nendel alustel sõltumata katseajast. TLS § 88 lg 1 p 2 on märgitud pikka aega tööülesannete täitmisega mitte toimetulekut, ajalist piirangut ei ole välja toodud. 2
  3. Palgatoetuse tagasinõudmise otsustamisel lähtub töötukassa üksnes töölepingu ülesütlemise õiguslikust alusest, mille tööandja on vastustajale esitanud ja ei hinda sealjuures töö- või teenistussuhte ülesütlemise faktilisi põhjuseid ega õiguslikke asjaolusid.
  4. Selgusetuks jääb viide võrdse kohtlemise seadusele, kaebusest jääb arusaamatuks, mil viisil ja keda on vastustaja diskrimineerinud. Töötukassa rakendab võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt

§ 18kõikidele tööandjatele ühteviisi.

See tähendab, et palgatoetus nõutakse tagasi kõigilt tööandjatelt, kes lõpetavad töösuhte tööandja algatusel TLS § 86 alusel või teenistussuhte ATS § 117 lg 1 p 1 alusel.

  1. Palgatoetuse tagasinõudmisel puudub töötukassal kaalutlusõigus. Kui tööandja otsustab töösuhte ennetähtaegselt lõpetada, jääb palgatoetuse eesmärk täitmata ja palgatoetus on makstud õigusliku aluseta. III KOHTU SEISUKOHT 14.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud tagasinõue tugineb faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane ning kaebuse esitaja õigusi sellega ei rikuta. Enne sisuliste põhjenduste esitamist märgib kohus, et 15.02.2011.a. määrusega ( tl 30-31 pöördel), millega kohus määras asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, andis kohus määruse resolutiivosa punktiga 2 täiendavate taotluste ja dokumentide Tallinna Halduskohtule esitamiseks aega kuni 01.03.2011.a. Kohus selgitas sealjuures määruses (põhjendava osa p 4) : Täiendavate tõendite ja dokumentide esitamiseks antud tähtaja jooksul on menetlusosalistel võimalik soovi korral oma täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid esitada. Menetlusosalised on kohustatud esitama täiendavad taotlused ja dokumendid tähtaegselt. Kirjalikus menetluses on täiendavate taotluste ja dokumentide esitamise tähtaja lõppemise tagajärjed sarnased asja sisulisel läbivaatamise lõpetamise tagajärgedele asja lahendamisel kohtuistungil. Koos ülalmärgitud kohtumäärusega saatis kohus kaebuse esitajale vastustaja seisukoha kaebuse kohta ühes lisaga, mille kättesaamise kohta on kaebuse esitaja saatnud kinnituse 17.02.2011.a.( tl 33). AV Metallwork OÜ on 16.03.2011 kohtule esitanud menetlusdokumendi, milles toodud seisukohtadega soovib ta vastustaja vastusest lähtuvalt oma positsiooni täpsustada ( tl 34 jj). Kaebuse esitaja on esitanud ülalnimetatud menetlusdokumendi täiendavate taotluste ja dokumentide esitamise tähtaja rikkumisega, mistõttu kohus jätab selle tähelepanuta.
  2. Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (

) § 18 lg 1 kohaselt on palgatoetus tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et palgatoetust võib taotleda füüsiline isik, eraõiguslik juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus pikaajalise töötu tähtajatu töölepinguga tööle või teenistusse võtmise korral. Sotsiaalministri 10.12.2007 käskkirjaga nr 225 kinnitatud raamprogrammi „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“ punkti 3.2.3 kohaselt makstakse tähtajalisel tööle või teenistusse võtmisel palgatoetust, kui tööleping sõlmitakse või ametisse nimetatakse vähemalt kuueks kuuks.

§ 18

lg 4 kohaselt makstakse palgatoetust tööandja esitatud palgatõendi alusel kord kuus kuue kuu vältel, aga mitte pikema aja jooksul kui üks aasta halduslepingu sõlmimisest arvates, vastavalt Eesti Töötukassa ning tööandja vahel sõlmitud halduslepingule. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et

§ 18

lg 4 ja raamprogrammi „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“ alusel 31.05.2010 Eesti Töötukassa ja AV Metallwork OÜ vahel palgatoetuse maksmiseks sõlmitud halduslepingu ( tl 9-11) kohaselt võtab AV Metallwork OÜ tähtajalise töölepinguga ( periood 01.06.2010-31.05.2011) keevitajana tööle töötu O. B. ning et 3 palgatoetuse maksmise perioodiks on kuus kuud alates 01.06.2010 kuni 30.11.2010, kuid mitte kauem kui üks aasta lepingu sõlmimisest. Lepingu punktiga 3.2.1 kohustus töötukassa maksma tööandjale palgatoetust lepingus sätestatud korras, tingimustel ja tähtaegadel. Puudub vaidlus ka selles, et AV Metallwork OÜ-le on töötukassa maksnud perioodi 01.06.2010-30.09.2010 eest palgatoetust 13 150,00 krooni. 16.Eespoolmärgitud lepingu p.3.4.3 kohaselt on tööandja kohustatud teatama koheselt töötukassale kirjalikult töölepingu ülesütlemisest enne töölepingus määratud tähtaja saabumist, näidates ülesütlemise kuupäeva, aluse formuleeringu viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile. Töötukassale esitatud teatise kohaselt lõpetas AV Metallwork OÜ O. B. töölepingu 12.10.2010 töölepingu seaduse § 86 lg 1 alusel ( tl 29). Vastavalt halduslepingu punktile 5.2 lõpeb leping ennetähtaegselt, kui tööandja ja töötaja vaheline töösuhe lõpeb enne punktis 2.4 sätestatud tähtaega. Haldusleping loeti eeltoodust tulenevalt ennetähtaegselt lõppenuks 12.10.2010.a. 17.

§ 18

lg 7 sätestab: Tööandja tagastab palgatoetuse täies ulatuses, kui asjakohane töövõi teenistussuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või ametisse nimetamisest, välja arvatud juhul, kui: 1) vabastamise põhjus on teenistuja poolne teenistuskohustuste rikkumine, usalduse kaotus või vääritu tegu või töötaja töölepingu ülesütlemine töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjustel; 2) teenistuja ei vasta ametikohale oma tööoskuste või tervise poolest või töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud põhjustel. Ülaltoodud sättes on nimetatud konkreetsed töö- või teenistussuhte lõpetamise alused, mil tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või ametisse nimetamisest tööandjal palgatoetust tagastada ei tule. Töötukassa on kooskõlas

lähtunud AV Metallwork OÜ poolt töötukassale vastavalt lepingu p.3.4.3 sätestatule esitatud teatises näidatud ülesütlemise õiguslikust alusest, mille kohaselt lõpetas AV Metallwork OÜ töösuhte O.B. tööandja algatusel TLS § 86 lg 1 alusel (töölepingu ülesütlemine katseajal) enne ühe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest. Kuna

§ 18

lg 7 punktides 1 ja 2 TLS § 86 lg 1 nimetatud ei ole, siis on vastustaja õigesti märkinud, et käesoleval juhul ei esine

§ 18lg 7 punktides 1 ja 2 nimetatud palgatoetuse tagastamist välistavaid asjaolusid.

  1. Kaebuse esitaja seisukoht, et Eesti Vabariigi seadusandluses ei ole konkretiseeritud erinevaid õigusi teenistujate ja töötajate vahel, on ekslik. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et Eesti Vabariigi seadustes on eristatud töölepingu alusel töötamine ja avalikus teenistuses olemine. Avalikku teenistust reguleerib avaliku teenistuse seadus(ATS) ja töölepingu alusel töötamist töölepingu seadus (TLS), sealjuures ATS § 13 kohaselt laienevad töösuhteid reguleerivad seadused ametnikele ja abiteenistujatele niivõrd, kuivõrd ATS-i või eriseadustega ei sätestata teisiti. Väär on kaebuse esitaja arusaam, justkui võiks ATS-is sätestatud regulatsiooni kohaldada töölepingu alusel töötavate töötajate suhtes.
  2. Kaebuse esitaja peab võrdsusõiguse rikkumiseks seda, et kaebuse väitel

§ 18

lg 7 kohaselt teenistussuhte lõpetamisel ametikohale mittevastavuse tõttu katseaja ebarahuldavate tulemuste põhjal ei pea palgatoetust tagastama, ent tööga mitte toimetuleva töötajaga töösuhte lõpetamisel tuleb palgatoetus tagastada. Põhiseaduse § 12 esimese lause kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Sama paragrahvi teise lause kohaselt on keelatud diskrimineerimine rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Riigikohtu varasemast praktikast tuleneb, et põhiseaduse § 12 lõike 1 esimene lause hõlmab ka õigusloome võrdsuse põhimõtet ( Riigikohtu põhiseaduslikkuse 4 järelevalve kolleegiumi 03.04.2002 otsus asjas nr 3-4-1-2-02). Õigusloome võrdsus nõuab seda, et seadused ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rõhutas 20.03.2006.a. otsuses asjas nr 3-41-33-05, et Selles põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee:võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt.Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine.Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukordi koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt.Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust. Kolleegium möönab, et kuigi meelevaldsuse kontroll langeb seadusandja tegevusele, tuleb viimasele jätta avar otsustusulatus.Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud. ATS § 117 sätestab:

(1)Ametniku võib ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest vabastada: 1) katseaja ebarahuldavate tulemuste põhjal;2) atesteerimistulemuste põhjal;3) kui tal puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus;4) ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse tõttu;5) kui tema tervislik seisund ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi nõuetekohaselt täita;6) ebapiisavate tööoskuste tõttu;7) kui isik töötab ametikohal, millel töötamise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine ning isiku puhul esineb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud asjaolu või isikule on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud alustel keeldutud vastaval ametikohal nõutava taseme riigisaladusele või salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmisest või isikule antud vastaval ametikohal nõutava taseme riigisaladusele või salastatud välisteabele juurdepääsu õigus on ära võetud. Seega loetleb ATS § 117 lg 1 punktide viisi erinevad ametikohale mittevastavuse juhud. Sealjuures on ametikohale mittevastavuse üheks juhuks alapunkti 1 kohaselt katseaja ebarahuldavad tulemused , alapunkti 6 kohaselt aga ebapiisavad tööoskused. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse eeltoodud väide ekslik ning töötukassa on õigesti selgitanud, et ka juhul, kui ametnik vabastatakse teenistusest mittevastavuse tõttu ATS § 117 lg 1 p 1 alusel (katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu), tuleb palgatoetus tagastada.

§ 18

lg 7 p 2 nimetatud teenistuja ei vasta ametikohale oma tööoskuste või tervise poolest on silmas peetud juhtumeid, kus teenistuja on vabastatud teenistusest ametikohale mittevastavuse tõttu ATS § 117 lg 1 p 6 või p 5 alusel. Seevastu töölepingu seaduse § 86 „Töölepingu ülesütlemine katseajal“ sätestab lõikes 1 :

(1)Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates.TLS § 88 aga reguleerib töölepingu erakorralist ülesütlemist tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel ning näeb lõikes 1 ette, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: 1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul;2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine);3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi;4) on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis; 5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu;6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu; 7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu; 8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. 5 Ülaltoodust järeldub, et kui ATS-is on ametniku katseaja ebarahuldavad tulemused hõlmatud teenistusele mittevastavusega, siis TLS järgi on katseaja ebarahuldavad tulemused töölepingu lõpetamise eraldi aluseks. Sisuliselt on see samuti mittevastavus tehtavale tööle, kuid see tehakse kindlaks katseaja jooksul. Seega

§ 18

lg 7 p 2 töötaja kohta sätestatu: töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud põhjustel näeb sisuliselt palgatoetuse tagastamist välistavana ette samasugused asjaolud nagu on sätestatud teenistuja puhul ning tööandjaid ei ole selles mõttes palgatoetuse tagastamise kehtestamisel ebavõrdselt koheldud. Seega sätestab seadus kohustuse nõuda palgatoetus tagasi tööandjatelt, kes töösuhte lõpetavad TLS § 86 alusel või teenistussuhte ATS § 117 lg 1 p 1 alusel. Kohus ei ole tuvastanud vastustaja poolt kaebuse esitaja ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste tööandjatega. 20.

§ 41

lg 1 sätestab : Eesti Töötukassa nõuab käesolevas seaduses sätestatud tööturutoetuse või käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktides 3, 5 ja 7–13 nimetatud tööturuteenuse saaja poolt teadliku valeandmete esitamise või tööturutoetuse või -teenuse saamist mõjutavatest asjaoludest teatamata jätmise korral või käesoleva seaduse § 18 lõikes 7, § 19 lõikes 8 ning § 20 lõikes 5 nimetatud juhtudel tööturutoetusteks alusetult makstud või tööturuteenuste osutamiseks kulunud summad tagasi. Töötukassa on õigesti leidnud, et palgatoetuse tagasinõudmisel töötukassal kaalutlusõigus puudub. Eespool on kohus leidnud, et töötukassa on kooskõlas

põhjendatult asunud seisukohale, et käesoleval juhul esineb palgatoetuse tagastamise alus. Oluline on siinkohal ka märkida, et palgatoetuse tagasinõudmise otsustamisel on töötukassa võtnud aluseks konkreetse töölepingu ülesütlemise aluse, mille AV Metallwork OÜ on töötukassale kirjalikus teates esitanud, sealjuures ei tulene

-st, et palgatoetuse tagasinõudmise otsustamisel peaks töötukassa asuma hindama töösuhte ülesütlemise faktilisi põhjuseid või õiguslikke aluseid. Põhimõtteliselt tuleneb

§ 18

lg-st 7, et juhul, kui ei esine selles sättes loetletud aluseid, mis välistavad palgatoetuse tagastamise, ongi tegemist alusetult makstud summadega. Käesoleval juhul jäi tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest töösuhte ennetähtaegse lõpetamisega täitmata palgatoetuse eesmärk – töötu töölerakendamine, sealjuures on töösuhe lõpetatud TLS § 86 lg 1 alusel (töölepingu ülesütlemine katseajal), millist töösuhte lõpetamise alust

§ 18

lg 7 nimetatud ei ole, mistõttu lasub tööandjal kohustus palgatoetuse tagastamiseks ning töötukassal kohustus selle palgatoetuse tagasinõudmiseks. IV MENETLUSKULUD 21. HkMS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks, ent kuna vastustaja HkMS § 93 lg 1 korras menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, jäävad kaebuse esitaja kanda üksnes tema enese menetluskulud. Lea Kuuse kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.