(6)3-10-1307 sellele, kas see on kinnipeetavale vajalik igapäevaselt või talle vangistusseaduse või selle rakendusaktiga tagatud õiguse realiseerimise seisukohalt. Elastikside ei ole kinnipeetavale igapäevaselt vajalik, kuid kinni peetavate isikute tervise eest hoolitsemine on vangla kohustus ning kui meditsiinilistel näidustustel on elastiksidet vaja kanda, siis arsti ettekirjutusel väljastatakse see vangla poolt. Vastustaja viitab VangS § 15 lg 2 p-dele 1 ja 3, mille kohaselt on kinni peetavatele isikutele keelatud esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut ja võivad ohustada vangla julgeolekut. Sama sätte lg-st 4 tuleneb vangla õigus kehtestada täiendavaid piiranguid ainetele ja esemetele, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad loetelus olevate asjade tunnustele. Otsustus, kas asi vastab VangS § 15 lg-tes 1 või 3 tunnustele, on diskretsiooniotsus ning kohustab vanglat põhjendama, millised konkreetsed asjaolud tingivad teatud eseme keelamise kinnipeetavale. Vanglal on võimalik valida, kas otsustus eseme keelamise kohta teha ühekordse otsustusega või üldkorraldusega. Vangla põhjendas elastiksideme keelamist 17.09.2009 haldusaktis isikute ja vangla üldise julgeoleku tagamise vajadusega. Seoses vajadusega täiendada Viru Vanglas keelatud esemete loetelu andis Viru Vangla direktor 05.03.2010 välja käskkirja nr 1.1-1/ 51 „Viru Vangla kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu“. Käskkiri jõustus 22.03.2009 ja käskkirja p-ga 1.30 on kinni peetavatele isikutele keelatud meditsiinilised abivahendid, sh elastiksidemed. Kuna VangS §-st 66 tuleneb kohustus tagada vangla julgeolek, siis on vangla julgeoleku tagamise eesmärgil elastikside keelamine proportsionaalne. Kaebaja väide, et vangla on lubanud kinnipeetavatele ohtlikumaid esemeid kui elastikside, ei ole asjassepuutuv. Kaebaja poolt taotletud kapronnöör nimesildi kandmiseks, saapapaelad, elektriseadme juhtmed, jne, on väljastatud kinnipeetavale sihtotstarbeliseks kasutamiseks ning on kinnipeetavale igapäevaselt vajalikud. Seoses kaebajale vastamisega selgitas vangla välja, et elastikside ei ole talle meditsiiniliselt näidustatud ega talle igapäevaselt vajalik. Kaebaja soovis elastiksidemeid sportimisel tekkida võivate vigastuste ennetamiseks. Vangla leiab, et kuna kaebaja võimalused vanglas spordiga tegelemiseks on piiratud, võrreldes vabaduses viibivate isikutega, siis on ka tõenäosus vigastuste saamiseks vähene. 22.05.2009 vaides asus kaebaja lubamatult laiendama oma 06.02.2009 esitatud taotlust ning leidis, et elastiksidemete all pidas ta silmas põlvekaitsmeid. Kaebaja on vanglalt taotlenud elastiksidemeid, mitte põlvekaitsmeid. Elastiksidemete kambrisse mittelubamine ei ole seadnud ohtu kaebaja tervist ning kinnipidamisasutuses viibides on paratamatult piiratud kaebaja õigused kasutada kõiki oma asju. Vastustaja viitab Riigikohtu 07.12.2009 lahendile nr 3-3-1-5-09, milles on asutud seisukohale, et vangistuse sisu on isikult vabaduse võtmine, st teatud ajaks piiratakse isiku liikumisvõimalust ja võimalust realiseerida sellega olemuslikult seotud subjektiivseid põhiõigusi. Vangistust ei ole aga õige mõista üksnes füüsilise liikumisvabaduse piiranguna. Kinnipeetava kogu elu seotakse vanglaga - tema vabadus allutatakse VangS II ja III peatükist tulenevatele piirangutele, mis on vajalikud vangistuse kui karistuse täideviimiseks. Asjaolu, et elastiksidemed olid kaebajal Tartu Vanglas viibides kambris, ei tähenda seda, et elastiksidemeid peaks kambrisse lubama ka Viru Vangla. Viru Vangla ei ole seotud teise vangla otsusega ning kaebaja ei saa eeldada, et luba, mis on antud talle ühes vanglas, antakse ka teises. Antud juhul ei ole rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet. Vastustaja viitab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 02.12.2004 otsusele nr 3-4-1-20-04, milles on leitud, et õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldiselt lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist, sest seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada KOHTU PÕHJENDUSED 06.02.2009 esitas R. K Viru Vangla meditsiiniosakonna juhatajale taotluse, milles teatas, et saabudes 29.01.2009 Viru Vanglasse võeti talt ära ja pandi lattu hoiule elastiksidemed. 3

(6)3-10-1307 Elastiksidemeid vajab kaebaja põlvede fikseerimiseks spordi tegemise ajal. Kuna vigastada saamise oht on suur ning kaebaja on varasemalt põlved liigeste kohast välja venitanud, siis oli Tartu Vanglas lubatud kaebajale elastiksidemete kasutamine. Viru Vanglas nõutakse elastiksidemete omamiseks kambris arsti luba. Kaebaja pöördus sellekohase taotlusega Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja poole. Kaebaja selgitas, et elastiksidemed on temale vajalikud ka sellepärast, et tema kehakaalu tõttu on vigastuse saamise võimalus suurem kui teistel kinnipeetavatel, sest tema kehakaal on 110 kg (med.kaardis fikseeritud). Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes tervisekaitse eesmärgist palub kaebaja lubada tal kambris kasutada elastiksidemeid, mis on käesoleval ajal laos hoiul (t.lk.36). Kaebaja peab Viru Vangla 17.09.2009 haldusakti nr 6-20.3/5891-3 õigusvastaseks kuna see ei vasta HMS §-des 54, 55 ja 56 sätestatud nõuetele. 06.03.2009 otsusega nr 6-20.3/5891-1 jättis vangla meditsiiniosakonna juhataja Aimi Mägi R. K taotluse rahuldamata. Nimetatud otsuse kohaselt selgitas vastustaja vaide esitajale, et tema tervisekaardis ei ole sissekannet selle kohta, et kinnipeetavale oleks Tartu Vanglas lubatud elastiksidemeid. Samuti ei ole tervisekaardis sissekannet, et kinnipeetaval oleks varem olnud trauma, mis annaks aluse talle elastiksideme võimaldamiseks. 02.04.2009 esitas kaebaja vaide Viru Vangla 06.03.2009 otsuse nr 620.3/5891-1 kehtestuks tunnistamiseks ja Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks, millega kohustada vanglat lubama kaebajale kambrisse isiklike asjade laost elastiksidemed seoses vajadusega kaitsta sportimisel oma tervist. Kaebaja väitele, et tegemist ei ole keelatud asjadega ja need on vajalikud kaebaja tervise kaitseks, vastati, et meditsiiniosakond peab eelnevalt asjaolud üle vaatama. Kaebaja arvates meditsiiniosakonnal puudub seaduslik volitus kinnipeetavatele isiklike asjade lubamise otsustamiseks. Vangla on valesti saanud aru justkui oleks talle elastiksidet vaja varasema trauma tõttu. R. K väitel on ta varem nihestanud liigeseid, millest ta paranes ning alates 2000. aastast tal enam selliseid nihestusi tänu elastiksidemetele esinenud. Ühtlasi märgib kaebaja, et üldteada on asjaolu, et elastiksidemeid kasutatakse valdavalt sportimisel tekkivate vigastuste ennetamiseks. Elastiksidemete kasutamiseks ei pea saama eelnevalt arstilt luba. Kaebaja viitab

(6)3-10-1307 metallist nõud, TV-kaabli, kapronnööri nimesilde kandmiseks, sallid, jms. Viru Vangla 17.09.2009 haldusakt nr 6-20.3/5891-3 sisaldab faktilist ja õiguslikku alust, samuti on haldusakti andmisel kohaldatud kaalutlusõigust. Vaidlustatud haldusaktiga keelati kaebajale VSkE § 641 p-i 1 alusel kambrisse elastiksidemeid lubamast. Seda selle tõttu, et elastiksidemega on võimalik tekitada vigastusi kaebajale endale, kaaskinnipeetavatele ja vanglaametnikele. Elastikside on võrdsustatav nööriga ja mitme elastiksideme kokkupunumisel ka köiega. Kuigi kaebaja on viidanud asjaolule, et VSkE § 641 p-i 1 loetelus ei viidata konkreetselt elastiksidemetele, on vangla keeldumine õiguspärane kuna elastikside on ohtlik ning sellega võib jäsemeid kinni siduda, kägistada, puua ja tekitada kõikvõimalikke kehavigastusi. Seega elastiksideme oskamatu kasutamine võib põhjustada tervisekahjustusi. Vastustaja vastusest nähtub, et kuigi VSkE § 641 p-s 1 otseselt elastiksidet ei nimetata, on loogiline, et keelatud esemete loetelu ei saa olla kõikehõlmav ning tema kohaldamisel tuleb lähtuda eseme omadustest. Elastikside on lubatud vastustaja väitel vanglas erandkorras meditsiiniliste näidustuste olemasolu korral meditsiiniosakonna ettekirjutuse alusel. 16.09.2009 meditsiiniosakonna juhataja Erika Tiinas´e poolt koostatud õiendist nähtub, et kaebaja elastiksidet ei vaja kuna ta ei ole pärast 2009. aasta aprillikuud kaebuseid meditsiiniosakonnale esitanud. VangS § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 kohaselt on kinni peetavatele isikutele keelatud esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut ja võivad ohustada vangla julgeolekut. Sama õigusnormi lg-st 4 tuleneb vangla õigus kehtestada täiendavaid piiranguid ainete ja esemete kohta, mida ei ole kantud keelatud asjade loetelusse, kuid tegelikult nad vastavad loetelus olevate asjade tunnustele. Seega on tegemist diskretsiooniotsusega ning vanglal tuleb põhjendada, kas otsustus eseme keelamise kohta teha ühekordse otsustusega või üldkorraldusega. Vastustaja väitel on ta elastiksideme ärakeelamist põhjendanud 17.09.2009 haldusaktis isikute ja vangla üldise julgeoleku tagamise vajadusega. Viru Vangla direktor andis seoses keelatud esemete loetelu täiendamise vajadusega 05.03.2010 välja käskkirja nr 1.1-1/ 51 „Viru Vangla kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu“. Nimetatud käskkirja punkt 1.30 sätestab, et kinni peetavatele isikutele on keelatud meditsiinilised abivahendid, sh elastiksidemed. Sama käskkirja p-s 2.20 toodud kaalutlustest nähtuvalt on vangla seisukohal, et isiklikud elastiksidemed ei ole kinni peetavatele isikutele julgeoleku kaalutlustel kambrisse lubatud kuna elastiksidemete on võimalik tekitada kehavigastusi. Seega vangla julgeoleku tagamiseks on elastiksideme ärakeelamine proportsionaalne. Kaebaja on väitnud, et vangla on lubanud kinnipeetavatele ohtlikumaid esemeid kui elastikside. Kaebaja viitab siinkohal kapronnöörile nimesildi kandmiseks, elektriseadmete juhtmetele, saapapaeltele, jne. Nimetatud esemed väljastatakse kinnipeetavatele sihtotstarbeliseks kasutamiseks olmes ning on kinnipeetavale igapäevaselt vajalikud. Samas elastiksideme kandmine ei ole meditsiiniosakonna poolt kaebajale näidustatud. Nõustuda tuleb vangla seisukohaga, et kinnipidamisasutuses on paratamatult võimalused spordiga tegelemiseks piiratumad kui vabaduses, mistõttu on ka sporditraumad harvad nähtused. Kaebaja on osundanud asjaolule, et vaideotsuses viidati Viru Vangla 05.03.2010 käskkirja nr 1.1-1/51 p-le 1.30, mille kohaselt on alates 22.03.2010 elastiksidemed keelatud. Samas puudub vaideotsuses seisukoht selle kohta, et kaebaja taotles peale elastiksidemete ja elastikust põlvekaitsmeid. Põlvekaitsmed ei ole sidemed, vaid meenutavad sokki, mis tõmmatakse jala otsa. Kuna kaebaja esitas 06.02.2009 taotluse elastiksidemete kambrisse saamiseks, siis vangla lähtus taotluse sisust ja lahendas selle taotluse. Taotluses ei räägita põlvekaitsmetest. Esitatud kaebuses on kaebaja selgitanud, et elastikust põlvekaitsmed ei ole sidemed. 02.04.2009 esitatud vaides märgib kaebaja, et tal on vangla vahendusel soetatud elastiksidemed ja elastikust põlvekaitsmed ning elastiksidemed on talle vajalikud põlvede ja küünarnukkide fikseerimiseks enne sportimist, et ennetada nihestusi. Eeltoodust tuleneb, et kaebaja eristas elastiksidemeid ja elastikust põlvekaitsmeid ning tema taotlus puudutab ainult elastiksidemeid. Vastustaja märgib põhjendatult, et asjaolu, et elastiksidemed 5

(6)3-10-1307 olid kaebajal Tartu Vanglas viibides kambris, ei tähenda seda, et elastiksidemeid peaks kambrisse lubama ka Viru Vangla. Kaebaja ei saa eeldada, et luba, mis on antud talle Tartu Vanglas, antakse ka Viru Vanglas. Kaebaja väidab esitatud vaides, et vangla on rikkunud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid. Õiguskindlus tähendab seda, et isikute õiguste realiseerimise tagamiseks peab avalik võim tegutsema kehtiva õiguse alusel ja piirides. Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetest tuleneb igaühe õigus mõistlikule ootusele, et seadusega lubatut rakendatakse isikute suhtes, kes on hakanud oma õigusi realiseerima. Nõustuda tuleb vastustaja väitega, et antud juhul ei saa kaebajat käsitleda eelnimetatud õiguspõhimõtete kontekstis oma õigusi realiseerima hakanud isikuna, sest pärast Viru Vanglasse saabumist pandi kaebaja elastiksidemed (kui keelatud esemed) koheselt isiklike asjade lattu ja neid ei ole talle vahepeal väljastatud. Kuna kaebaja on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega, siis pidi ta olema teadlik sellest, et igal vanglal on õigus keelustada julgeoleku kaalutlusel teatud esemeid. Esitatud kaebuses palub kaebaja ühtlasi teha Viru Vanglale kohustav ettekirjutus kaebajale isiklike asjade laost elastiksidemete väljastamiseks. 22.03.2010 jõustus Viru Vangla 05.03.2010 käskkiri nr 1.1-1/51 „Viru Vangla kinni peetavatel isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu“, mille p-i 1.30 kohaselt on kinnipeetavatele elastiksidemed keelatud kuna nendega on võimalik tekitada kehavigastusi nii endale kui ka teistele isikutele. Kohus ei saa teha haldusorganile konkreetse sisuga ettekirjutust, küll aga saab kohus teha vastustajale vajaduse korral kohustava ettekirjutuse asja uuesti läbivaatamiseks. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 08.12.2011 a. Tartu Ringkonnakohtu 16.09.2011 a. kohtuotsusega nr 3-10-1307, millega jäeti Tartu Halduskohtu 30.11.2010 a. otsus muutmata. Mare Krull Kohtunik 6