lg 1 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.
lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Kohus leiab, et hagi kuulub
§-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostjate õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi K. T. vastu 3 235, 17 euro nõudes ja
alusel lisanduva viivise protsendina põhinõudelt (2 593, 70 eurolt) alates 14.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.mail 2009 laenulepingu nr 09-038513-VV summas 40 582, 64 krooni intressimääraga 26% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 20.04.
võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et nende sätetega arvestades on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seoses kostja õigeksvõtuga kuulub hagi
lg 1 alusel rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 3 235, 17 eurot ning arvestades
sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 2 593, 70 eurolt alates 14.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 312, 66 eurot) kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt
lg 1 p 1 kuulub hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskuluna hagiavalduse tasutud riigilõiv 479, 33 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 217, 48 krooni, so 77,81 eurot. Hageja on esitanud riigilõivu tasumist tõendava dokumendi (tl 7-8).
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt
p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades
1 lg 1 sätestatut määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, tuleb kostjalt välja mõista Swedbank AS kasuks menetluskuluna hagiavalduse ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel seadusest tulenev riigilõiv kokku 557, 14 eurot. Hageja 3
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 557, 14 eurolt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõude suurust. Heiki Kolk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.