← Eesti

2-11-5638/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-11-5638 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a., Tallinn Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Margo Klaar ja Ele Liiv Kohtuasi Fixus Mustamäe OÜ hagi Beton Ehitus OÜ vastu võla väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. oktoobri lihtmenetluses tehtud otsus Tsiviilasja hind 670, 31 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Beton Ehitus OÜ apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Fixus Mustamäe OÜ (registrikood 11474942, asukoht Mustamäe tee 18a, Tallinn), lepinguline esindaja Kiur Põld
  4. a. Kostja Beton Ehitus OÜ (registrikood 11184776, asukoht Tartu mnt 80H, Tallinn), lepinguline esindaja Tiina Raja Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  5. Keelduda Beton Ehitus OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see pärast määruse jõustumist esitajale.
  6. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.
  7. Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 1

(4)Selgitused:
  1. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
  2. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
  3. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
  4. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud maakohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Asjaolud Fixus Mustamäe OÜ esitas
  5. veebruaril
  6. a. Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse Beton Ehitus OÜ-lt 1388, 55 euro saamiseks. Beton Ehitus OÜ esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite ja nõue anti Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  7. mail
  8. a. esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 670, 31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 670, 31 eurot ja viivise kuni põhinõude täitmiseni 0, 5% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel
  9. aprillil
  10. a. sõlmitud leping nr. 10304 autovaruosade ja –tarvikute müügiks. Ajavahemikul
  11. aprillist kuni
  12. aprillini
  13. a. müüs hageja kostjale kaupu ja väljastas müüdud kaupade kohta
  14. aprillil arve nr. 1005159,
  15. aprillil arve nr. 1005345,
  16. aprillil arved nr. 1005436 ja 115504,
  17. aprillil arve nr. 1005629 ja
  18. aprillil arve nr. 1005702 kogusummas 670, 31 eurot. Kostja arveid ei tasunud. Hagejal on lepingu punkti
  19. 4 alusel õigus nõuda kostjalt viivist 0, 5% päevas alates
  20. aprillist
  21. a.
  22. mai
  23. a. seisuga on kostja olnud viivituses 400 päeva, mis teeb viivise võlaks 1340 eurot. Hageja vähendas nõutavat viivist 670, 31 euroni. Lisaks on hagejal õigus nõuda viivist kuni põhinõude täitmiseni iga viivitatud päeva eest 0, 5% tasumata summalt. Kostja taotlus viivise vähendamiseks ei ole põhjendatud; hageja vähendas juba nõutavat viivist mõistliku suuruseni. Kostja ei ole enam kui aasta jooksul teinud ühtki makset võlgnevuse vähendamiseks. Kostja tunnistas hageja põhivõla nõuet, kuid vaidles vastu viivise suurusele, paludes oma majandusraskuste tõttu vähendada viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud suuruseni. Lepingus kokku lepitud viivisemäär on kostjat ülemäära kahjustav. Kostja nõustus tasuma viivist 57, 98 eurot ja ka riigilõivu arvestades kõik kokku 824, 16 eurot 6 kuu jooksul, alates
  24. augustist
  25. a., 137, 36 euro suuruste maksetena. 2
(4)Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas
  1. oktoobri
  2. a. lihtmenetluses tehtud otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hagejale välja põhivõla 670, 31 eurot ja viivise 670, 31 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 191, 73 eurot. Otsuse kohaselt on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuna kostja võttis hagi põhinõude osas õigeks, ei põhjendanud kohus hagi rahuldamist selles osas kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikega 1 ja § 444 lõikega
  3. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg 670, 31 eurot. VÕS § 113 lg. 1 järgi on lepingus võimalik kokku leppida viivis rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Pooled on lepingu punktis
  4. 4 kokku leppinud viivise suuruses 0, 5% tasumata makselt päevas. Viivis 0, 5% päevas s. o. 182, 5% aastas võiks olla ebamõistlikult kahjustav, arvestades, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 alates
  5. maist
  6. a. kehtiv lg. 3 sätestab tehingu intressile piirangud, millest suurema intressi nõudmine on heade kommetega vastuolus ja seega tühine. Poolte vahel sõlmitud leping on varasem, seega ei pea see vastama hiljem jõustunud seaduse redaktsioonile. Samas ei ole kostja ka välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, mille puhul saaks kontrollida tehingu vastavust VÕS § 42 lg. 3 punktides 1 - 37 sätestatule. Läbiräägitud lepingutingimus võib olla kallutatud ühe või teise lepingupoole kasuks. Kostja taotles viivise vähendamist põhjusel, et tal on ajutised majandusraskused, kuid ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Kostja on kohtuotsuse tegemise ajaks viivitanud kohustuse täitmisega 546 päeva. Hageja on juba hagi esitamisel vähendanud viivise nõuet põhinõude määrani, kuid soovib ka pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist. Viivis tuleb välja mõista põhinõude määras, põhinõuet ületava viivise väljamõistmine ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas. Kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 101 lg. 1 p. 6 alusel viivis 670, 31 eurot. Täitmise korra määramine kohtuotsuses ei ole põhjendatud, seda saavad pooled reguleerida täitemenetluse käigus. TsMS § 163 lg. 1 ja § 173 lg. 1 ning § 405 lg. 1 p. 3 alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja tasutud riigilõiv 191, 73 eurot. Õigusabikulude kohta ei ole hageja tähtaegselt kulunimekirja esitanud. Edasine menetlus Kostja ei nõustunud maakohtu otsusega osas, milles kohus mõistis kostjalt hagejale välja viivise summas 670, 31 eurot ja esitas selle peale
  7. novembril
  8. a. apellatsioonkaebuse, paludes vähendada väljamõistetud viivist 58 euroni. Kostja märkis, et nõustub põhinõude ja menetluskulu väljamõistmisega. Määruse põhjendused Tsiviilkolleegium leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lõikega 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg. 2¹ alusel keelduda. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg. 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lõikes 2¹ sätestatud alustel. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg. 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v. a. juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud 3
(4)põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi osaliselt rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. TsMS § 405 lg. 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt põhivõlgnevuse 670, 31 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 670, 31 euro ning lisanduva viivise väljamõistmist. Kuna hageja rahaline nõue ei ületanud 2000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg. 1 tähenduses. Kostja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette, et kohus jättis viivisenõude vähendamata jätmisel arvestamata viivise nõudeõiguse tekkimise ajal
  1. mail
  2. a. kehtinud TsÜS § 86 lg. 3 redaktsiooni. Kostja arvates on hageja nõutav viivis heade kommetega vastuolus ja viivise arvestamisel tuleb lähtuda VÕS § 113 lõikest
  3. Kostja põhjendab viivise vähendamise vajadust ajutiste makseraskustega. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses esitatu ei anna alust väitele, nagu oleks maakohus vaidlust lahendanud Esmalt selgitab ringkonnakohus, et eristada tuleb seda, kas poolte vahel lepingus kokkulepitud viivise määr 0, 5% päevas võiks olla TsÜS § 86 eelduste olemasolul tühine, millisel juhul kuulub rakendamisele VÕS § 113 lg. 1 teises lauses reguleeritud seadusjärgne intressimäär, või kui tegemist on kehtiva kokkuleppega, on kohtul võimalik väljamõistmisele kuuluvat viivist VÕS § 162 alusel võlgniku taotlusel vähendada. Kostja ei ole ei maakohtu menetluses ega apellatsioonimenetluses tuginenud faktilistele asjaoludele, mis võiksid anda alust lepingu tühisusele TsÜS § 86 lõikes 2 toodud alustel (kohustatud isiku erakorraline vajadus, sõltuvussuhe, kogenematus või muu selline asjaolu, tehingu tegemine äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtuse heade kommete vastaselt tasakaalust väljas olemine). Kostja nõudis ka viivise vähendamist, põhjendades seda ajutiselt raske majandusliku seisundiga. VÕS § 162 lg. 1 kohaldamine eeldab, et kohustatud isik oleks tõendanud, et nõutav leppetrahv on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja on põhjendanud viivise vähendamise taotlust ainult omaenda majandusliku seisundiga, millest ainuüksi viivise vähendamiseks ei piisa, seda enam, et põhivõlaga sama suure viivisenõude puhul ei saa viivise ebamõistlikkust eeldada. Vaidlusaluses asjas ei esine TsMS § 637 lõikes 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega viivise väljamõistmist puudutavas osas ei nõustu, ei anna vastupidisele järeldusele alust. Malle Seppik Margo Klaar Ele Liiv 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.