← Eesti

2-11-16256/19

Obsah (5)§ 76§ 208§ 116§ 8§ 1028

2-11-16256 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-11-16256 Määruse kuupäev Rakvere, 08. november 2011.a kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Viru R

§ 76

lg 3, § 91, § 100, §108 lg 1 alusel välja mõista kostjalt 1 000 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED

  2. mail 2011.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt õige on hageja väide poolte vahel suulise sõiduki ostu – müügilepingu sõlmimise kohta. Lepingu kohaselt kohustus kostja müüma hagejale sõiduki xxxx, reg nr xxxx ja hageja kohustus tasuma sõiduki eest 6 000 eurot.

§ 208lg 1 tuginedes lasub hagejal kohustus tasuda asja hind ja võtta asi vastu.

Hageja nõue 1 000 eurot väljamõistmises ei ole antud õigussuhtes asjakohane. Hagejal on õigus nõuda üksnes asja üleandmist. Ostu- müügilepingu kohaselt puudub müüjal raha tasumise kohustus.

  1. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud. Kostja taotles asja kohtuistungi arutamist. HAGEJA SEISUKOHT
  3. juunil 2011.a esitatud seisukohas teatas hageja, et ta on esitanud kostjale lepingust taganemise avalduse suuliselt, samuti 04.03.20011.a ja 15.03.2011.a kirjalikult esitanud avalduse lepingust taganemiseks lähtuvalt

§ 116ja § 188. Kuna kostja tagastas hageja 2

(5)2-11-16256 arveldusarvele 2 000 eurot, siis kostja on taganemise heaks kiitnud, seda enam kostja on hagejalt sõiduki vastu võtnud ja sõiduk on kostja valduses.
  1. Kostja on jätnud õiguslikult põhjendamata, mille alusel ta keeldub 1 000 eurot tagastamisest. Hageja leidis, et kostja soovib hageja arvelt alusetult rikastuda. KOHTUISING
  2. Kohtuistungil hageja esindajad toetasid hagi. Seoses kostja ja tema lepingulise esindaja istungile ilmumata jäämisega palusid esindajad tsiviilasja ilma kostja osavõtuta siuliselt lahendada ja hagi rahuldada muu hulgas alusetu rikastumise sätete alusel.
  3. Kostja ega tema lepinguline esindaja kohtuistungile ei ilmunud, nad enne istungi algust ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse või seadusliku takistuse esinemisest ega palunud istungi edasilükkamist. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjale ja tema esindajale kohtukutsetega tsiviilasja sisuliselt lahendamise hoiatusel, millised on neile kätte toimetatud, kostja esindajale 08.09.2011.a elektrooniliselt, kostjale aga postasutuse kaudu 16.09.2011.a isiklikult allkirja vastu (t. lk. 33-35, 38). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hageja seisukohaga, kuulanud ära hageja esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendanud ja kuulub rahuldamisele.
  5. Kostja ja tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud.
  6. oktoobril 2011.a kell 17.09 saadetud e-kirjaga teatas kostja lepingule esindaja, et ei saanud kohtuistungile ilmuda, sest ta oli allutatud politsei menetlustoimingutele Esindaja palus määrata asjas uus kohtuistung.
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Et kostjal esinesid mõjuvad põhjused istungile ilmumata jäämiseks, ei ole teada. Kostja ei ole sellest kohtule teatanud. Kostja taotlusel määras kohus asja kohtuistungil arutamisele. Kostja esindaja ei taotlenud kohtult menetlusdokumentide ainult esindajale saatmist. Sellepärast teatas kohus kohtuistungi toimumise ajast ja kohast ka kostjale. Et ka kostjal esines mõjuv põhjus või seaduslik takistus istungile ilmumata jäämiseks, ei ole tuvastatud. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostjal oli võimalik kohtuistungist osa võtta ja kostja ei ole ilmunud istungile ilma mõjuva põhjuseta.
  8. Menetlusosaliste kohtuistungilt puudumise tagajärjed on toodud TsMS 44 peatükis. TsMS § 414 lg 1 esimese lause alusel, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohtuistungil hageja esindajad on taotlenud tsiviilasja ilma kostja kohalolekuta sisuliselt lahendamist. Menetluse venitamise vältimiseks kohus jätab kostja esindaja taotluse uue istungi määramiseks rahuldamata ja lahendab asja 3
(5)2-11-16256 sisuliselt ilma kostja ja tema esindaja kohalolekuta. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha. 15. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (

) § 3 p 1, p 3 järgi võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust ja alusetust rikastumisest.

§ 8

lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

  1. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
  2. Pooled väidavad, et nad sõlmisid sõiduki ostu-müügilepingu. Hageja on 26.02.2011.a ja 27.02.2011.a kandnud kostja arveldusarvele üle selgitusega „auto ost xxxx, osaline sisemakse“ kahel korral kokku 3 000 eurot. Sellega on tuvastatud, et poolte tahteavaldusteks oli küll sõiduki ostu-müügilepingu sõlmimine. Samas see veel ei tähenda, et tegelikult nad ostu-müügilepingu sõlmisid. Müügilepingu mõiste on sätestatud

208, mille 1 lõike kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

  1. Hagiavalduse kohaselt ostu-müügi objekti omandiõigus müüjale (kostjale) ei kuulunud. Sõiduki omandiõigus kuulus kolmandale isikule - Swedbank Liising AS-ile, kes ei olnud hageja ja kostja vahel sõlmitud väidetava ostu-müügilepingu pool. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 järgi vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Et pärast hagejaga lepingu sõlmimist, jõudis kostja asja omanikuga kokkuleppele asja omandiõiguse hagejale üleandmises, ei ole tuvastatud. Sellepärast ei ole õiged kostja väited hagejal ainult asja vastuvõtmise õiguse tekkimise kohta. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, tegelikult kostja (müüa) ei ole saanud väidetavalt müüdud asja omandiõigust hagejale (ostjale) üle anda. Seega ei vasta poolte vahel tehtud tehing ostu-müügilepingule tunnustele. Sõiduk, mille kohta pooled väidetavalt ostu-müügilepingu sõlmis, on tegelikult Swedbank Liising AS-i poolt võõrandatud kolmandale isikule.
  2. Eeltooduga on tuvastatud, et omandiõiguse üleandmise võimatuse tõttu ei ole pooled saanud ostu-müügilepingut sõlmida. Sellepärast ei ole hageja ka saanud lepingust taganeda. Samas see ei tähenda, et selle tõttu tuleks hagi rahuldamata jätta.

§ 1028reguleerib kohustuse täitmisena saadud tagasinõudmise alused, mille 1.

lõike kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, 4

(5)2-11-16256 võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hagiavalduse kohaselt kostja tagastas hagejale 2 000 eurot. Kuna kostja on jätnud tagastamata kohustuste täitmisena saadud summast 1 000 eurot, arvestades, et asjas ei esine sama

§ 1028lg 2 sätestatud tagasinõudmist välistavaid aluseid, tuleb hagi rahuldada. Menetluskulud 20. Vastavalt Ts

MS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.

  1. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. Ärakiri õige Ifret Mamedguseinov Nooremreferent Tea Toming Kohtumäärus jõustus
  2. detsembril 2011.a Nooremreferent Tea Toming 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.