Obsah (5)

§ 28§ 110114§ 29§ 110§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-71358 Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi OÜ Helmikeskus pankrotiavaldus Menetlustoiming Pan

§ 28

lg.2 tähenduses, sest ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikme kohustuste tahtlikku rikkumist või rasket hooletust ja sellest tulenevat pankrotisituatsiooni tekkimist. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused, maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud eelkõige 2007.majandusaastal alguse saanud seisakust ehitusturul, mis on süvenenud

1. ja
2. majandusaastal ning otseselt tingitud tellimuste vähenemise ja suurte tellimuste täieliku kaotuse. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Muud tähelepanekud ja ettepanekud Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt

§ 110114

ega tagasinõude võimalusi, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus, kuna Võlgnik ei ole esitanud kõik majandustegevust puudutavaid dokumente ning esitatud dokumendid on segased ja pealiskaudsed. Haldur tuvastas järgmised tehingud, milles võib esineda tagasivõitmise/tagasinõudmise/kahju hüvitamise koosseis:

1. 11.11.2009 on võlgnik andnud üle töötajale palgavõla katteks kaubiku Fiat Ducato (reg. nr 249 MDR, väljalaskeaasta 2003). Nimetatud sõiduki väärtus müügi puhul pankrotimenetluses võib olla ligikaudu 70 000 krooni.
2. Võlgnikul oli seisuga 31.12.2008 põhivara bilansiline väärtus 2 278 304 krooni, 2009.majandusaastal on aga põhivara väärtuseks märgitud 0 krooni. Juhatuse liige on kirjalikult esitatud teabenõude vastusele teatanud, et põhivara ei ole ja andmed vara võõrandamise kohta puuduvad. Suuliselt antud selgituste kohaselt on tegemist 2008.aastal liisingule tagastatud varaga, mis on antud võlausaldajatele võlgade katteks.
3. Samuti võib tekkida võimalus esitada nõudeid võlausaldajatele, kelle kohustusi on täidetud enne pankrotimenetluse algatamist ehk keda on eelistatud teistele võlausaldajatele;
4. Äriühingu juhatuse liikmele on teostatud viimase kuue kuu jooksul väljamakseid kokku kassast sularahas summas 316 200 krooni, mille kohta on osaliselt ajutisele haldurile avansiaruanded esitatud. Nimetatud dokumentidest ei nähtu otsest seost äriühingu ettevõtlusega. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu. Kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ja olemasolevast varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks, tuleks juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei soovi tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulusid, lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Koos aruandega esitas haldur taotluse ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest tasu saamiseks ka kulutuste kandmiseks. Halduri taotluse kohaselt taotleb haldur talle tasu määramist kokku summas 11 000 krooni. 7 Taotluse põhjenduste kohaselt on halduril kulunud ajutise halduri ülesannete täitmiseks kokku 11 tundi tunnitasuga 1tund= 1000 krooni. Haldur taotleb ka ajutise halduri ülesannete täitmise kulude hüvitamist summas kokku 1394 krooni, millest:
5. postikulu oli kokku 468,00 krooni;
6. tasuliste järelpäringute tasu kokku oli 36 krooni;
7. büroo-, side- ja autokulud kokku olid 890,00 krooni. Kokku on halduri kulud ja ajutise halduri tasu koos tasumisele kuuluvate riigimaksudega 16 024,00 krooni. Ajutine haldur palub ajutise halduri kulud summas 1 394,00 krooni määrata Advokaadibüroo Alvin Rödl & Partner OÜ-le. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et avaldus, pankrotimenetluse lõpetamiseks OÜ Helmikeskus pankrotti välja kuulutamata seoses raugemisega, tuleb rahuldada. Vastavalt

§ 29

lg.1 lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on OÜ Helmikeskus vara ja õiguste võimalikuks väärtuseks 10 245 krooni. Kontojääk on 45 krooni ja sularaha kassas ei ole. Pankrotihaldur ei välista

§ 110

-114 sätestatud tagasivõitmise või tagasinõuete tekkimise võimalusi, kuid kuna Võlgnik ei esitanud kõiki dokumente ja esitatud dokumendid on segased ja pealiskaudsed ning kuna võlausaldajad või kolmas isik ei olnud nõus tasuma deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks, peab kohus halduri taotlust, menetluse lõpetamiseks pankrotti väljakuulutamata seoses raugemisega, põhjendatuks.

§ 23

lg.1 ja 2 tulenevalt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti õigus nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ning keerukust ning ajtise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamisealuseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 23

lg.4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

§ 23

lg.6 kohaselt kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Haldur taotleb halduri tasu ja kulutuste väljamõistmist summas kokku 16 024 krooni, millest halduri tasu on 11 000 krooni (lisandub sotsiaalmaks 33%, so 3630 krooni) ja ajutise halduri poolt kantud kulutused 1394 krooni. Antud juhul võlgnikul oli kassas üksnes 45 krooni ning see kulub suure tõenäosusega konto teenindamiskuluks. 8 Maakohus leiab, et seoses sellega, et võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, tuleb halduri tasu ja hüvitatavad kulutused summas kokku 16 024 krooni mõista välja OÜ-lt Helmikeskus ning nimetatud summast tuleb hüvitada haldurile riigi vahenditest 6200 krooni.

§ 28

lg.1 kohaselt kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politsele kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Maakohus leiab, et Võlgniku juhatuse liikme teos on KarS § 384 lg.1 tunnustega teod:

1. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on OÜ Helmikeskus juhatuse liige väidetavalt palgavõlgnevuse katteks loovutanud OÜ Helmikeskus kuulunud kaubiku Fiat Ducato (reg.nr xx väljalaske aasta 2003). Tähelepanuväärne on siinjuures ka see asjaolu, et nimetatud kaubik loovutati 11.11.2009 A. R., kes on OÜ Helmikeskus juhatuse liikme N.K. elukaaslane.
2. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli võlgnikul seisuga 31.12.2008 põhivara bilansiline väärtus 3 278 304 krooni, 2009.majandusaastal on aga põhivara väärtuseks märgitud 0 krooni. Põhivara võõrandamise kohta usaldusväärsed andmed puuduvad. Võlgniku juhatuse liikme seletuste kohaselt loovutati põhivarana arvel olnud vara võlausaldajatele võlgade katteks. Maanteeameti registriväljavõtte kohaselt on OÜ Helmikeskus kuulunud VW Passat reg.nr. 142 xxx loovutatud 31.03.2009 A. A..
3. Ajutise halduri aruande kohaselt on juhatuse liige N.K. teostanud viimase kuue kuu jooksul (alates aruande esitamisest) kassast sularaha väljamakseid summas 316 200 krooni, mille kohta on osaliselt ajutisele haldurile esitatud avansiaruanded. Nimetatud dokumentidest ei nähtu otsest seost äriühingu ettevõtlusega. Maakohus leiab, et Võlgniku juhatuse liikme teos võivad olla ka Kars § 385¹ tunnustega tegu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt muutus võlgniku omakapital negatiivseks juba 2008.a kuid võlgnik ÄS § 176 sätestatud meetmeid tarvitusele ei võtnud. Maakohus leiab, et Võlgniku juhatuse liikme teos võivad olla ka KarS § 381 sätestatud teo tunnused, seejuures on kohtul põhjust kahelda nii 2007 kui ka 2008 raamatupidamisaruannete õigsuses kui esitatud audiitorite arvamustes võlgniku finantsolukorra kohta, sest ajutise pankrotihalduri aruandest tulenevalt on võlgniku majandustegevus olnud juba alates 2007 kahjumlik ja kahjum on iga aastaga suurenenud ning äriühingu omakapital muutus esmakordselt negatiivseks juba 2008 . Eeltoodust tulenevalt peab kohus

§ 28

lg.1 tulenevalt vajalikuks teatada võimalikest kuriteo tunnustega tegudest Viru Ringkonnaprokuratuuri. Seoses avalduse esitamisega Viru Ringkonnaprokuratuurile kontrollimaks N.K. teos võimalikke kuriteo tunnustega tegusid, ei pea kohus võimalikuks käesoleval juhul määrata võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku viimast juhatuse liiget N.K.t ja määrab OÜ Helmikeskus dokumentide hoidjaks ajutise pankrotihaldurina tegutsenud advokaat Hillar Villersi advokaadibüroost Alvin Rödl & Partner OÜ. Kohtunik O.Mihkelson 9