) § 115 lg 3 alusel esitatud intressinõude ja selle lisa (kontokaardi väljavõtte) põhjenduste kohaselt ei olnud maksumaksja täitnud Maksukorralduse seaduse (
) § 115 lg-s 1 sätestatud kohustust arvestada ja tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi, mistõttu arvestati intressi päevast, mis järgnes päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Selgitati, et intressi arvestati formula – tähtpäevaks tasumata maksusumma x viivitatud päevade arv x intressimäär – järgi ja intressimääraks MSK § 117 lg 1 järgi on 0,06 protsenti päevas. Intressisumma arvestamisel märgiti lähtumist
lgs 2 sätestatud summeeritud intressiarvestuse põhimõttest, mille kohaselt ei arvestata intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt või selle osalt, mis on võrdne maksuhalduri poolt maksukohustuslasele kõnesoleva seaduse, maksuseaduse või tollieeskirjade alusel maksmisele või tagastamisele kuuluva maksusummaga. Seisuga 29.04.2008 arvestas maksuhaldur tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressiks kokku 80 268 krooni. Kaebuse järgi intressinõue ei ole kontrollitav ega vasta seaduses sätestatud intressinõudele esitatud tingimustele. Avaldaja viitab, et
lg 3 järgi, kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva. Intressinõudele kohaldatakse maksuotsuse (§ 95) kohta käivaid sätteid. Kaebaja järeldab, et intressiarvestus igalt tasumata jäänud maksusummalt tuleb arvestada eraldi arvates sellest päevast, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma. Intressinõudele lisatud kontokaart ei ole piisav, kuna sellest ei nähtu, milliselt ja millal tekkinud maksuvõlalt on intresse arvestatud. Seega vaidlusaluses intressinõudes puudub igal konkreetsel tähtajal tasumata maksusummalt intressi arvestus, mis oleks kontrollitav ja mis on oluline ka aegumise arvestamise seisukohast.
lg 3 sätestatud normidele mittevastav nõue on olulise puudusega, mis on intressnõude tühistamise iseseisvaks aluseks. Intressinõude aegumise kohta toob kaebaja välja järgmist. 28.07.2007. a seisuga nähtub kontokaardilt maksuvõlg põhivõla osas 181 301 krooni ning intressi osas 67 214 krooni. Seisuga 21.04.2008.a on põhivõlg täielikult likvideeritud. Intressinõudest ei tulene, millise maksu osas on seisuga 28.04.2007.a maksuvõlg näidatud ja millal on olnud maksu tasumise tähtaeg, millest alates intressi arvestatakse. Samuti pole selge, kas ja millal on enne 28.07.2007.a tasumised toimunud. See on aga oluline, kuna
kohaselt maksukohustuslase tasutud summad arvatakse tema poolt tasumisel näidatud rahaliste kohustuste katteks nende tekkimise järjekorras.
lg 1 kohaselt intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates maksusumma või isikule alusetult tagastatud summa tasumise või tasaarvestamise päevast.
lg 3 kohaselt intressinõuet ei esitata pärast sama paragrahvi lõigetes 1 või 2 nimetatud tähtaja saabumist. 11.03.2011 seisukohas (tl 66-67) jääb kaebaja oma vaatepunkti, et intressinõue pole kontrollitav, juurde. Kaebaja arvates on ebaõige väita, et maksuotsusega määratud maksusummad tasuti 29.08.2007. Kuna kontokaardilt nähtub nii tulu- kui käibemaksu pidev tasumine ja
lg 6 kohaselt maksukohustuslase tasutud summad arvatakse tema poolt tasumisel näidatud rahaliste kohustuste katteks nende tekkimise järjekorras, on maksuotsusega määratud summad vähemalt osaliselt juba varem tasutud. Et aga kontokaardilt maksude määramisi, laekumisi ega intressiarvestust enne 28.04.2007 ei nähtu, pole kaebajal vastavaid aegumise vastuväiteid esitada. Arvestades asjaoluga, et maksuotsusega määrati tasumisele makse perioodi 2005. veebruar-mai eest ning vaidlusalune intressinõue on antud 29.04.2008.a, on kõik vähemalt enne 29.04.2005.a deklaratsiooni järgi tasumisele kuuluvatel maksudelt arvestatud intressid aegunud (kolmeaastane aegumistähtaeg,
Kaebaja rõhutab, et kuna pidevalt on toimunud maksude määramised ning laekumised (eeldatavalt ka enne intressinõudes märgitud algsaldo aega, so 28.04.2007) mistõttu intressinõude esitamise tähtaega on igal konkreetsel juhul veel lühem, kuivõrd
lg 1 näeb ette erinormi, et kui maksuvõlg on tasutud, tuleb intressinõue sellelt maksuvõlalt tekkinud intresside suhtes esitada ühe aasta jooksul, isegi sel juhul, kui intressi määramise üldine aegumistähtaeg ei oleks veel selle ajaga möödunud. Seega omab tasumine olulist tähendust – põhivõla tasumisest alates algas intressi arvestamise aegumistähtaeg, mille möödumisel (1 aasta) ei saa intressi enam määrata. Riigikohus on 29.11.2006 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-74-06 märkinud: „Aegumise kohta põhjendatud seisukoha võtmiseks tuleb kohtul eraldi iga maksu osas teha kindlaks, millal ja millistes osades on põhivõlg tasutud. Vastavad andmed peab kohtule ja kaebajale esitama maksuhaldur.“ Samuti on intressinõue vastuolus Riigikohtu halduskolleegiumi 29.03.2006 otsuses nr 3-3-1-7-06 toodud seisukohtadega. Vastustaja nõustub kaebusega osaliselt (tl 58-59). LÄMTK 24.08.2007 maksuotsusega nr 12-5&/214 määrati OÜ O tasumiseks maksu kokku 181 441 krooni, millest käibemaks 59 098 krooni ja tulumaks 122 343 krooni. Maksuotsuses oli viide MS § 115 lg 1 § 117 lg 1.
lg 1 järgi, kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvutatakse sellest päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma. 2 29.08.2007 tasus OÜ O maksuotsusega määratud maksusummad. Tasumine on kajastatud kaebaja poolt lisatud kontokaardi lehekülje 2 alt 4 ja 5 real. Intressnõue on esitatud
t et kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt
Intressinõudes tuleb näidata viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva. Vaidlustatud intressinõue vastab
Viidatud päevade arv ja maksuvõla kujunemine perioodide lõikes on lisatud intressinõudele intressi arvestuse kontokaardi näol. Maksuhaldur selgitab, et kontokaardi lahtris „tähtpäev“ toodud deklaratsiooni esitamise tähtpäev on ühtlasi ka maksu tasumise kuupäevaks. „Selgituste“ lahtris on toodud päevade arv, mille eest intressi arvestati, kuupäevaline ajavahemik, mis perioodi eest intressi on määratud, summa suurus, millelt intressi arvestatakse. Alates 01.07.2002 toimub nn summeeritud intressiarvestus (
Seetõttu ongi intressi kontokaardi 28.04.2007 põhimaksu saldo 181 301 krooni, mitte 181 441 krooni nagu maksuotsusega määrati. Nimelt oli OÜ O 28.04.2007 seisuga 140 krooni enammakset maamaksus (lisa 2). Vastustaja nõustub, et intressinõue sisaldas nõude esitamise kuupäevaks aegunud intresse kokku summas 27 krooni, millises osas on intressinõue maksuhalduri 02.12.2010 otsusega nr 13-1/8791 kehtetuks tunnistatud. Ülejäänud osas on intressinõue tähtaegne. Seda seetõttu, et
lg 1 alusel on intressi arvestamise aegumistähtaeg 1 aasta, arvates maksusumma täieliku tasumise päevast. L. L on kirjutanud: „Iseseisev intressinõue esitatakse siis, kui maksusumma, millelt intressid arvutati, on tasutud. Sellisel juhul kehtib intressinõude esitamisel üheaastane aegumistähtaeg alates maksusumma tasumise päevast (
lg 1) ning intresside sissenõudmine aegub samuti ühe aastaga (
Kui intressid määratakse koos maksusummaga, siis kehtivad intressi määramisel ja sissenõudmisel samad aegumistähtajad, mis maksusumma puhul (
Antud juhul ongi maksuhaldur esitanud intressinõude 29.04.2008 pärast maksusumma tasumist. Intressi kontokaardilt on ka näha, et intressi arvestus lõpeb 29.08.2007 kuupäevaga, s.o kuupäevaga, millal tasuti maksuotsusega määratud summad, mis sisaldusid intressi kontokaardi algsaldos. Vastustaja ei nõustu kaebuse p-s 2.3 tooduga, et intressinõude esitamine vaidlustatud maksuotsusega määratud summadelt ei ole õiguspärane ning intressinõuet saab esitada peale põhisumma määramise õiguspärasuse tuvastamist. Sellisel juhul maksuhaldur ei saakski intressinõuet esitada, sest nõuded aeguvad enne kui jõustub lõplik kohtulahend.
lg 1 sätestab siiski üheselt, et intressi arvestamise aegumistähtaeg on 1 aasta, arvates maksusumma täieliku tasumise päevast. Vastuseks OÜ O 11.03.2011 seisukohtadele avaldab maksuhaldur järgmist (tl 74-75). Kaebaja rõhutab, et põhivõla tasumise korral kohaldub
Tasumata maksuvõlalt intressi arvestamisele kohaldub kolme aastane aegumistähtaeg (
Kaebajale ei ole selge, kas ja millal on enne 28.07.2007 põhimaksude tasumised toimunud. 1 L. L. Maksuõigus“, lk 201. 3 Samas antud juhul on maksumenetluses kindlaks tehtud, millal ja millises suuruses pidanuks kaebaja käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu deklareerima. Nimelt määrati 24.08.2007 maksuotsusega tasumisele eelpool nimetatud makse perioodi veebruar kuni mai 2005 eest ja järelikult ei saanud kaebaja neist summadest teada ennem 24.08.2007 ning varem makstud summad ei ole olulised. Maksuotsusega määratud maksuvõlgadelt intressi määramiseks piisab makse laekumise aja kontrollimisest mis käsitletaval juhul toimus 29.08.2007, tuues kaasa
Vastustaja seda seisukohta toetab Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2010 lahend nr 3-08-1466 p 9 (jõustunud Riigikohtu 16.03.2010 määrusega). Kaebuses toodud seisukohta, just nagu poleks maksusummad 29.08.2007 tasutud, nimetab maksuhaldur eksitavaks lausvaleks. Nimelt on pangaoperatsioonide väljavõttelt näha OÜ Oi poolt 29.08.2007 maksukorraldusega nr 282 summa 59 098 krooni ülekandmine selgitusega O käibemaks maksuotsus 12-5 24.08.2007. Samal kuupäeval on kaebaja maksekorraldusega nr 283 tasunud summa 122 343 krooni, selgituseks tulumaks maksuotsus 12-5 24.08.2007. Kuna intressinõue esitati päras maksusumma tasumist 29.04.2008 on see tähtaegne. Ka Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-7-06, andes hinnangut
lg-s 1 sätestatule märkinud, et intressi saab määrata ühe aasta jooksul, arvates maksusumma tasumise või tasaarvestuse päevast. Kui maksusumma on tasutud, siis peavad intressid olema lõplikult arvutatud ja seepärast on intressinõude esitamise aegumise 1-aastane tähtaeg piisav. Seega selles ja analoogsetes asjades on oluline, kas ja millal maksusumma, st põhivõlg tasuti, mis toimus 29.08.2008. Maksuotsusega määratud maksusummasid ei ole varem/ositi tasutud. Samuti on kontokaardilt näha, et intressi arvestus lõpeb 29.08.2007 kuupäevaga. Maksuhaldur selgitab, et kuigi asjas
lg 2 kohaldamisele ei kuulu (normi kasutataks, kui intressi arvestamine toimub tasumata või tasaarvestamata maksusummalt), ei oleks intressinõue aegunud isegi viidatud normi rakendamisel ja seda järgmistel põhjustel.
lg 2 sätestab, et tasumata või tasaarvestamata maksusummalt intressi arvestamise aegumisele kohaldatakse
ja 99 sätestatut.
lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat ning aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise tähtaeg kuus aastat. Vastustaja 24.08.2007 maksuotsusega nr 12-5/214 määrati tasumisele käibemaksu 59 098 krooni maksustamisperioodi veebruar kuni aprill 2005 eest ja tulumaksu 122 343 krooni maksustamisperioodi veebruar kuni mai 2005 eest ning parandati maksudeklaratsioonid maksuotsuse kuupäevaga. Maksuotsusega määrati eelpoolnimetatud maksusummad tasumiseks põhjusel, et OÜ O ei olnud arvetel märgitud kaupu saanud ja ta oli sellest teadlik. Nii Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kui Tallinna Ringkonnakohus leidsid haldusasjas nr 3-07-2522, et tegemist oli tahtliku maksudest kõrvalehoidumisega, osalemisega maksupettuses. Seetõttu ei kohalduks 24.08.2007 maksuotsusega tuvastatud maksuvõlale ega sellelt maksuvõlalt arvestatud intressidele
lg 2 alusel
lg 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg, vaid eelviidatud sättes toodud kuueaastane aegumistähtaeg, mida ei ole ületatud. Seda seisukohta toetavad Riigikohtu 28.11.2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-07, millega jäi jõusse Tartu Halduskohtu 22.12.2006 otsus haldusasjas nr 3-06-2074 ja Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2010 otsus haldusasjas nr 3-07-1052 (jõustunud Riigikohtu 24.03.2011 määrusega). 4 Täiendavate dokumentide esitamisel (tl 96-97) on vastustaja viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2010 otsuses haldusasjas nr 3-08-1465 (jõustunud Riigikohtu 01.02.2011 lahendiga 7-1-3-725-10 mitte menetleda), mille p-s 35 öeldakse „… Kui haldusakt ei ole antud diskretsioonivolituse alusel, nagu ka otsus maksuvõlalt tasumisele kuuluvate intresside kindlaksmääramiseks, ei saa selle tühistamist nõuda ka väitega, et seda on kohtumenetluses täiendavalt motiveeritud.“ Kaebuse esitaja seisukohtades (tl 117-119) vastuseks maksuhalduri edastatud uutele dokumentidele leiab OÜ O esindaja olukorra, kus intressinõuet asutakse täiendavalt kohtumenetluse käigus isikukonto kaartide esitamisega motiveerima, oluliselt rikkuvat avaldaja kaebeõigust, lisades, et on seetõttu pidanud menetlusosalisena kandma olulisi kulutusi põhjusel, et intressinõue ei ole juba haldusmenetluses olnud piisavalt põhjendatud ja selge. Kaebaja on põhimõtteliselt seisukohal, et ei saa kohtumenetluse käigus omistada kaevatavale haldusaktile uut sisu, mida ka Riigikohus 01.12.1995 määruses kohtuasjas nr III-3/1-37/95 kinnitanud on. Seoses sellega viitab avaldaja veel lahenditele 3-3-1-14-97 ja 3-3-1-30-97 põhistamaks vaadet, et haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse § 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimatuse ja motiveerimata haldusakt on õigusvastane juba seetõttu, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Lisaks eelnevale lahendis 3-3-1-54-03 leitakse, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kolleegiumi otsuses haldusasjas 3-3-1-13-02 aga märgitakse, et koormava haldusakti põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni. Faktilises motiveeringus peavad olema näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsuse tegemise. Otsuse p-s 36 otsesõnu tuuakse esile, et kirjaliku motiveerimise eesmärk ei ole ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Kõik eelnimetatud kohtulahendid, nagu osundab kaebaja, on kooskõlas Haldusemenetluse seaduses sätestatuga, mille §-s 56 normitakse, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud ja haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Ka maksuhalduri õigusaktid vastavalt
lg 2 peavad olema kirjalikud ning põhjendatud, milles peab sisalduma muuhulgas sama paragrahvi lõike 3 p 5 järgi haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Käsitledes tasumata maksusummadelt intressinõude aegumist viitab kaebaja täiendavalt Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-7-06, mille kohaselt: „Tasumata või tasaarvestamata maksusumma alusel intressisumma määramise aegumisele kohaldatakse
lg 2 alusel sama seaduse §-des 98 ja 99 sätestatut, s.o maksusumma määramise aegumise regulatsiooni.
lg 1 algab nimetatud aegumistähtaeg selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Järelikult tuleb intressisumma
lg 2 alusel määramise aegumise kindlakstegemiseks arvestada samamoodi kui põhivõla puhul intressisumma kujunemist kõigi asjassepuutuvate maksudeklaratsioonide esitamise järgi. Sellel alusel intresside määramine aegub koos maksusumma määramise aegumisega.“ 5 „
§-s 118 kasutatud mõiste „intressi arvestamise aegumine“ tähendab ka intresside määramise aegumist. Selline järeldus tuleneb
Kui intressi ei pea enam arvestama (intressi arvestamise aegumine), siis lõpeb ka intressi tasumise kohustus, mis tähendab, et intressi ei saa enam aegumise tõttu määrata.“ Konkreetselt antud juhul kontokaardilt nähtub, et intressi arvestatakse käibemaksu osas alates 21.03.2005, tulumaksu osas alates 10.03.2005. Iga üksiku deklaratsiooni järgi tasumisele kuuluvat intressi saab arvestada maksu tasumise tähtaja (kolme aasta) jooksul. 29.04.2008 sai intressinõuet esitada tasumata maksusummade osas vaid nendelt maksudelt, mille tasumise tähtpäev (deklaratsioonide esitamise tähtpäev) oli hiljem kui 29.04.2005 mistõttu enne 29.04.2005 tekkinud maksuvõlalt arvestatud intresside puhul on tegemist igal juhul aegunud summaga, sõltumata sellest, kas tegemist on tasutud või tasumata maksuvõlalt arvestatud intressidega. Seejuures osundab kaebaja asjaolule, et intressinõudes ei ole tuginetud tahtlusele ja 6-aastane aegumistähtaeg ei kohaldu. Vastustaja poolt maksuotsuse hilisem lisamine ei tõenda tahtlust. Tahtluse motiveerimine peab sisalduma konkreetses haldusaktis. Riigikohus on sel puhul lahendis 3-3-1-91-08 märkinud: „
Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Kuna käesolevas kohtuasjas vaidlustatud intressinõudes ei ole viidatud asjaoludele, mis võimaldaksid väita, et maksukohustuslane oleks maksuseadust rikkunud tahtlikult, tuleb kohaldada kolmeaastast aegumistähtaega.“ Kaebaja järgi ka maksusumma tasumise päevast
lg 1 alusel määratud intress on aegunud kuna vastustaja ebaõigesti põhjendab intressnõude tähtaegset esitamist sellega, et 29.08.2007 tasuti maksuotsusega määratud maksusummad, arvestamata, et maksusummad tasutakse
Kaebaja toob näiteks, et kontokaardilt nähtuvalt käibemaksu osas seisuga 20.04.2007 on toimunud käibemaksu tasumine summas 54 685 krooni, pärast mida jäi sama kuupäeva seisuga põhivõlana üles 59 098 krooni ja intressivõlana 16 490 krooni. Kuna eelnimetatud 54 685 krooni tasumine on toimunud üle ühe aasta enne intressinõude esitamist on sellelt summalt arvestatud intressid aegunud. Sama kohaldub kõikidele varem kui 29.04.2007 tasutud maksusummalt arvestatud intressidele. Kohtu seisukoht Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 24.08.2007 maksuotsusega nr 12-5/214 määrati OÜ-le O tasumiseks käibemaksu summas 59 098 krooni maksustamis -perioodi veebruar kuni aprill 2005 eest ja korrigeeriti 2005. aasta veebruari, märtsi-, aprilli- ja maikuu tuludeklaratsiooni, mille tulemusel tasumisele kuuluv summa suurenes 122 343 krooni põhjusel, et OÜ O ei olnud arvetel märgitud kaupu saanud ja ta oli sellest teadlik. OÜ O pangaoperatsioonide väljavõttelt on näha ettevõtte poolt 29.08.2007 maksukorraldusega nr 282 summa 59 098 krooni tasumine selgitusega O käibemaks maksuotsus 12-5 24.08.2007 ja samal kuupäeval maksekorraldusega nr 283 summa 122 343 krooni maksmine, selgituseks tulumaks maksuotsus 12-5 24.08.07 (tl 84). Käesolevas asjas vaidlustatud intressinõude
lg 3 alusel esitas vastustaja 29.04.2008.
lg 1 järgi „intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates 6 maksusumma või isikule alusetult tagastatud summa tasumise või tasaarvestamise päevast.“ L. L on sätet kommenteerides kirjutanud: „Iseseisev intressinõue esitatakse siis, kui maksusumma, millelt intressid arvutati, on tasutud. Sellisel juhul kehtib intressinõude esitamisel üheaastane aegumistähtaeg alates maksusumma tasumise päevast (
lg 1) ning intresside sissenõudmine aegub samuti ühe aastaga (
Kui intressid määratakse koos maksusummaga, siis kehtivad intressi määramisel ja sissenõudmisel samad aegumistähtajad, mis maksusumma puhul (
Lahendis 3-3-1-44-07 märgib Riigikohus, et „
lg 1 on rakendatav teadaolevale maksuvõlale, mis tähendab seda, et intressi määramiseks ei ole vaja kontrollida seda, kas maksusumma on deklareeritud õigel ajal ja õiges summas. Maksuhaldur kontrollib vaid maksete tasumise tähtpäeva ja makse laekumise aega ning arvutab nende andmete alusel välja viivitatud päevade arvu ja intressi suuruse.“ Ka Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-7-06, andes hinnangut
lg-s 1 sätestatule, osundanud, et saab intressi määrata ühe aasta jooksul, arvates maksusumma tasumise või tasaarvestuse päevast. Kui maksusumma on tasutud, siis peavad intressid olema lõplikult arvutatud ja seepärast on intressinõude esitamise aegumise 1-aastane tähtaeg piisav. Seega selles ja analoogsetes asjades on oluline, kas ja millal maksusumma, st põhivõlg tasuti. Antud kaasuses toimus põhivõla tasumine nii tulu- kui käibemaksu osas täies mahus korraga 29.08.2008, kusjuures oluline on, et varem ei olnud maksuotsusega määratud maksusummasid ositi tasutud. Vastasel korral oleks tõepoolest õigus kaebajal, kui ta väidab, et aegumistähtaja kulgemahakkamisel omab tähtsust iga põhivõla osa kustutamiseks tehtud makse või tasaarvestus ning aegumise kohta põhjendatud seisukoha võtmiseks tulnuks nii halduril kui kohtul eraldi iga maksu osas teha kindlaks, millal ja millistes osades on põhivõlg tasutud. Kuna intressinõue esitati 29.04.2008 võis sellega nõuda intresse kõigi põhivõla summade osas, mis tasuti alates 29.04.2007. Eeltoodust järelduvalt määras vastustaja intressid pärast kaebaja poolt maksusumma tasumist tähtaegselt, välja arvatud raskeveokimaksu intress 17 krooni (aegus 20.09.2007), sotsiaalmaksu intress summas 7 krooni (aegus 12.08.2006) ja kinnipeetud tulumaksuintress 3 krooni (aegus 12.08.2006). Põhja maksu- ja tollikeskuse 02.12.2010 otsusega nr 13-1/8791 tunnistati vaidlustatud intressinõue selles osas kehtetuks (tl 61) ning halduskohus on kooskõlas HKMS § 24 lg 1 p-ga 4 vastavas mahus menetluse lõpetanud. Intressinõude vormi ja sisu määravad
„Maksukohustuslase poolt makstav intress“, mille lõige 3 normib, et „kui maksukohustuslane ei ole maksnud intressi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevad arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva. Intressinõudele kohaldatakse maksuotsuse (§ 95) kohta käivaid sätteid.“ Vaidlustatud intressinõue koos selle lisaks oleva kontokaardiga sisaldab vastavalt
§-de 46 ja 115 lg 3 nõuetele maksuhalduri nimetust ja aadressi, haldusakti koostanud ametniku eesja perekonnanime ning ametikohta, haldusakti andmise kuupäeva, haldusakti adressaadi nime ja aadressi, haldusaktiga tehtava ettekirjutuse intressinõude täitmiseks (summad ja kontod), haldusakti täitmise tähtaja ja vaidlustamisviite. Samuti tuuakse intressinõudes ära selle õiguslik (
§-d 46, 115 lg 1 ja 3) ning faktiline alus, milleks on maksukohustuslase poolt
lg 1 nõuet eirates intressi tasumata jätmine ning teised
Intressinõude lisaks olevalt kontokaardilt selguvad maksu tasumise tähtpäevad, tasumisele kuulunud maksusummad, nendelt arvestatud intressid ja tasutud maksusummad ning intressid. 7 Iga intressisumma taga on ka selgitus, milliselt võlgnevuselt mitme päeva eest intress arvestatud on (lahter „selgitus). Intressinõude seaduslikkuse hindamisel tuleb arvestada, et
lg 2 kohaselt, millele vaidlustatud haldusaktis ka viidatakse, ei arvestata intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt või selle osalt, mis on võrdne maksuhalduri poolt maksukohustuslasele käesoleva seaduse, maksuseaduse või tollieeskirjade alusel maksmisele või tagastamisele kuuluva maksusummaga. Seega arvestatakse intressid summeeritud maksuvõlast, mis kujunevad erinevates maksuliikide maksumaksjal olevate maksuvõlgade ja enammaksete põhjal. Arvestades kontokaardil toodut ei ole põhjendatud kaebaja etteheited, et vaidlustatud nõudest ei nähtu, milliselt ja millal tekkinud maksuvõlalt on intresse arvestatud. Mis puutub vaidlustatud intressinõude täiendava motiveerimise lubamatusse kohtumenetluse käigus uute tõendite esitamisega 11.03.2011 seisuskohtade lisadena, siis tuleb selle väite hindamisel arvestada, et intressinõude puhul ei ole tegemist diskretsiooni tüüpi otsusega, mille puhul kaalutlusõiguse teostamise kirjalike põhjenduste puudumine vaidlustatud aktis on selline vorminõuete rikkumine, mis kohtumenetluse käigus kõrvaldatav ei ole, kuivõrd pole võimalik objektiivselt kindlaks teha, missugused olid haldusorgani tegelikud kaalutlused vaidlustatud haldusakti andmise ajal. Antud juhul vaidlustatud intressiotsuse täiendav kindlustamine väitega, et kuigi asjas
lg 2 kohaldamisele ei kuulu, poleks nõue õigusvastane ka selle sätte kohaldamisel, intressinõude tühistamist kaasa ei too. Seda juba seetõttu, et kõnealune intressiotsus on iseenesest piisavalt motiveeritud, vastates algusest peale HMS §-s 58 sätitud tingimustele. Pealegi on asjakohane ka vastustaja poolt viitega välja Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 3-08-1465 välja toodu, et diskretsioonivolituseta haldusakti tühistamist ei saaks nõuda väitega, et seda on kohtumenetluse käigus täiendavalt motiveeritud. HKMS § 92 lg 1 järgi menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu jäävad kaebaja kohtukulud tema enda kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 ja § 92 lg 1 kohus o t s u s t a s: 1. Jätta OÜ O kaebus rahuldamata ja kantud kohtukulud välja mõistmata. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonis ei taotleta selle lahendamist istungil. Aivar Koppel, halduskohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.