) § 67 p-s 1 ja § 37 lg-ss 1 sätestatud nõuete rikkumise eest. 1
Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, 2
37 lg-st 1.
p-st 1 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. 25.05.2010 kell 16.40 andis Viru Vangla viienda üksuse valvur Eha Tolga S. L'le seadusliku korralduse asuda koristama, sest graafiku järgselt oli S. L S8 hoones S7 osakonna koristaja. Kaebuse esitajale andis korralduse vanglateenistuse ametnik ja kaebajal oli seadusest tulenev kohustus valvuri antud korraldust täita. Valvuri ametikohustuste hulka kuulub ka kinnipeetavatele tööle asumiseks korralduste andmine. S. L on majandustööle määratud Viru Vangla 25.05.2010 käskkirjaga nr 6.-2/442-T, mitte töölepinguga. Kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemise kohustus tuleneb
Hinnangu kinnipeetava töövõimelisusele annab vangla meditsiiniosakond vastavalt tervisekaardis sisalduvatele kannetele ning meditsiinilist haridust omav teenistuja oskab ja on pädev kannete põhjal andma objektiivset arvamust, kas kinnipeetav on tööle sobilik või mitte. Antud juhul on meditsiiniosakonna poolt hinnangu andnud K. Kevato, kes oli meditsiiniosakonna juhataja ülesannetes. Vastustaja selgitab, et kaebaja tõi tööst keeldumise põhjustena muuhulgas välja ka töö ja ohutustehnika tutvustamata jätmise ning tööriiete puudumise, kuid vastavalt Viru Vangla direktori 04.12.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/327 kinnitatud „Koristaja ohutusjuhendi“ p-le 1 toimub ohutusjuhendi tutvustamine pärast töötaja tööle vormistamist. Sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajale tutvustatud tööd ja ohutusjuhendit vahetult enne tööle hakkamist. Samuti oleks vajaduse korral väljastatud kaebajale täiendavalt üks komplekt vanglariietust ja töökindad. Kuna kaebaja keeldus täitmast korraldust asuda tööle, siis seetõttu ei tutvustatud talle ka ohutusjuhendit. Vastustaja märgib täiendavalt, et koristaja töö ei ole sellise iseloomuga, mis eeldab põhjalikumat instruktaaži või väljaõpet ning koristamisel kasutatavad puhastusvahendid ei ole nii kanged kemikaalid, mis kokkupuutel nahaga tekitaks põletusi. Vastustaja rõhutab, et kaebaja ei väitnud distsiplinaarmenetluse käigus kordagi, et tööst keeldumise põhjuseks oli instruktaaži või tööriiete puudumine, mis viitab sellele, et kaebaja hilisemad sellekohased väited on otsitud ning annavad tunnistust kaebaja soovimatusest töötada. Asjakohatu on kaebaja väide, et tema on vastutav, kui mõni kinnipeetav saab keemilistest lahustest astmahoo või mõne muu haiguse. Valvur E. Tolga 25.05.2010 ettekandest nr 2315 tulenevalt andis ta kinnipeetavale korralduse kell 16.40 paiku. Viru Vangla kodukorra p-s 6.8. kehtestatud S8hoones paiknevate kinnipeetavate päevakava kohaselt toimub kell 16.50 kambrite uste sulgemine õhtusöögiks. Seega toimunuks osakonna koristamine ajal, mil kinnipeetavad asuvad kambrites ja kambrite uksed on lukustatud, millega on välistatud ka oht, et teiste kinnipeetavate tervis võiks saada koristamise tõttu kuidagi kahjustatud. Vastustaja juhib tähelepanu, et kaebuse esitaja ei ole esitanud Viru Vanglale vaiet ega halduskohtule kaebust Viru Vangla 25.05.2010 käskkirja nr 6.-2/442-T peale, millega kaebaja tööle määrati. Kaebuse esitaja on 29.01.2010 tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega, sh vangistusseadusega, seega pidi kaebaja olema teadlik
Kaebaja põhjendas tööle asumisest keeldumist sellega, et vangla ei järginud töönorme (arst ei vaadanud teda läbi, talle ei võimaldatud tööriietust ning talle ei tutvustatud tööd ja ohutustehnika nõudeid). Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et valvuril ei olnud õigust anda talle korraldust tööle asumiseks.
lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama.
lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Seega eeltoodud sätetest nähtuvalt on kinnipeetav kohustatud töötama ja seda ka juhul, kui ta määratakse majandustöödele. Töökohustusest on
lg 2 kohaselt vabastatud vaid üle 63 aasta vanused kinnipeetavad, üld- või kutseharidust omandavad või tööalasel koolitusel osalevad kinnipeetavad, kuni 3-aastast last kasvatavad kinnipeetavad ning kinnipeetavad, kes ei ole tervislikel põhjustel võimelised töötama. Kaebaja sellistele kriteeriumidele ei vastanud. Kaebaja määrati tööle Viru Vangla 25.05.2010 käskkirjaga nr 6.-2/442-T, mitte töölepinguga ja kinnipeetava töövõimelisuse teeb
Hinnangu kinnipeetava töövõimelisusele annab vangla meditsiiniosakond vastavalt tervisekaardis sisalduvatele kannetele ning meditsiinilist haridust omav teenistuja oskab ja on pädev kannete põhjal andma objektiivset arvamust, kas kinnipeetav on tööle sobilik või mitte. Antud juhul on meditsiiniosakonna poolt hinnangu andnud K. Kevato, kes oli meditsiiniosakonna juhataja ülesannetes.
lg 2 sätestab, et arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit ning seega on vanglale kinnipeetava tervislik seisund tavaliselt juba enne tema tööle määramist teada. Kaebajal oli õigus haldusaktiga mittenõustumisel esitada 30 päeva jooksul Viru Vangla direktorile vaie, kuid ta ei esitanud vaiet 25.05.2010 käskkirja nr 6.-2/442-T peale. Kuna nimetatud käskkirja ei ole tühistatud, siis on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-de 60 ja 61 mõistes tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga.
lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Samuti oli vanglaametniku korraldus tööle asumiseks seaduslik ja korralduse mittetäitmisega pani S. L toime distsipliinirikkumise. 4
alusel kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada (võib kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks). Kuna kaebaja jättis 25.05.2010 süüliselt täitmata kohustuse asuda tööle, siis oli kaebaja karistamine distsiplinaarkorras õiguspärane ja
sätetega kooskõlas. Halduskohus nõustub vastustajaga, et koristaja töö ei ole sellise iseloomuga, mis eeldab põhjalikumat instruktaaži või väljaõpet ning koristamisel kasutatavad kaubandusvõrgus üldkättesaadavad puhastusvahendid ei ole nii kanged ja ohtlikud kemikaalid, mis kokkupuutel nahaga tekitaks põletusi ja mille kasutamine vajaks eraldi juhendamist või väljaõpet. Vastustaja rõhutab, et kaebaja ei väitnud distsiplinaarmenetluse käigus kordagi, et tööst keeldumise põhjuseks oli instruktaaži või tööriiete puudumine, mis viitab asjaolule, et kaebaja hilisemad sellekohased väited on otsitud ning näitavad kaebaja soovimatust töötada. Samuti märkis vastustaja, et asjakohatu on kaebaja väide, et tema on vastutav, kui mõni kinnipeetav saab keemilistest lahustest astmahoo või mõne muu haiguse, sest osakonna koristamine toimub ajal, mil kinnipeetavad asuvad kambrites ja kambrite uksed on lukustatud. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt. näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 7. märtsi 2003. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03 p 13). Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kaebuse esitajal puudusid kaalukad põhjused tööst keeldumiseks, mistõttu on ta tööst keeldumisega rikkunud
Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid. Viienda üksuse valvur Eha Tolga poolt 25.05.2010 koostatud ettekandest nr 2315 (t.lk.84) nähtub, et 25.05.2010 kell 16.40 S8 hoones S7 osakonnas keeldus kinnipeetav S. L allumast talle antud korraldusele asuda koristama (S. L oli 25.05.2010 määratud S7 osakonnas graafikujärgselt koristajaks). Distsiplinaarmenetluse käik protokolliti (
Distsiplinaarkaristuse määras pädev ametnik, see vormistati käskkirjana, karistuse valikut on põhjendatud ning kohaldatud on kaalutlusõigust (
Distsiplinaarkaristus määrati
Kohus nõustub vastustajaga, et vaidlusalune käskkiri vastab HMS § 54 nõuetele ning distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas
§-s 64 sätestatuga ja määratud karistuse raskusaste on proportsioonis üleastumise raskusega. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebuse rahuldamata. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.