← Eesti

3-10-2141/36

Obsah (6)§ 64§ 67§ 37§ 38§ 52§ 63

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2011, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-2141 Haldusasi S. L kaebus Viru Vangla 1

) § 67 p-s 1 ja § 37 lg-ss 1 sätestatud nõuete rikkumise eest. 1

(2)3-10-2141 20.06.2010 esitas kaebaja Viru Vanglale vaide (t.lk.21), milles taotles Viru Vangla 18.06.2010 käskkirja nr 6.-3/1276-D kehtetuks tunnistamist. Viru Vangla jättis 03.11.2010 vaideotsusega nr 6-12/443-1 (t.lk.35) jäeti vaie rahuldamata. 16.08.2010 saabus Tartu Halduskohtusse kaebus Viru Vangla 18.06.2010 käskkirja nr 3/1276D õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks (t.lk.1). 25.11.2010 saabus kohtusse kaebuse täiendus (t.lk.34). 26.11.2010 kohtumäärusega nr 3-10-2141 (t.lk.38) jättis Tartu Halduskohus S. L kaebuse läbi vaatamata. 13.12.2010 esitas kaebaja määruskaebuse (t.lk.46) Tartu Halduskohtu 26.11.2010 kohtumääruse tühistamiseks. Tartu Halduskohtu 17.12.2010 kohtumäärusega nr 3-10-2141 (t.lk.53) rahuldati S. L määruskaebus ning 16.08.2010 võeti kaebus menetlusse. 31.03.2011 esitas kaebaja kohtule taotluse (t.lk.109), milles palus asja nr 3-10-2141 juurde lisada Viru Vangla 29.03.2011 käskkirja nr 6-3/618-D (t.lk.103) ja 22.03.2011 väljalõike ajalehest (t.lk.105-106), mis on kaebaja arvamuse kohaselt asjakohased, sest väljalõike kohaselt selle töö tegemiseks, milleks vangla teda sunnib, tuleb läbida kolmekuulised kursused. Kaebuse põhjendused Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks käskkiri, millega määrati kaebajale distsiplinaarkaristus. Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud ja märgib, et kui kinnipeetavatelt nõutakse töötamist, siis töötingimused peavad vastama vabaduses kehtestatud standarditele ja kontrollile. Sealjuures viitab kaebuse esitaja Euroopa Vanglareeglistiku p-dele 26.13, 105.2 ja 105.3, mis puudutavad kinnipeetavate tööle määramist ning Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 4, mille kohaselt on orjus ja sunniviisiline tööle määramine keelatud. Kaebuse esitaja märgib, et kohtulahendi kohaselt on teda karistatud vabadusekaotusega, kuid mingisuguseid töötunde talle määratud ei ole. Kaebaja leiab, et valvuri töö on uksi avada ja viia arsti juurde, mitte pakkuda tööd. Kaebaja leiab, et enne tööle määramist peab arst teda küsitlema ja läbi vaatama, kuna töö juurde kuuluvad erinevad keemilised lahused, mis võivad põhjustada allergiat. Kuna kaebajale ei antud tööriietust, siis on sellega rikutud tööohutuse reegleid, sest igapäevase riietuse tööl kandmisel võivad keemilised lahused tekitada nahale põletusi või ärritusi. Kaebaja palus endale tööriietust ja talle pakutava töö tutvustamist, mille peale valvur ütles, et tööriideid ei ole ja lapiga vehkimiseks ei ole tarkust vaja. Seejärel kaebaja keeldus tööst. Kaebajaväitel keeldus ta tööst selle tõttu, et ei järgitud töönorme. Kaebaja soovis, et temaga vestleks kvalifitseeritud Tööinspektsiooni töötaja Vastustaja vastuväited Vastustaja Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb esitatud kaebusele vastu (t.lk.79-80). Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuste määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

§ 64lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid.

Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, 2

(6)3-10-2141 karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Vastustaja selgitab, et Euroopa Vanglareeglistik on soovitusliku iseloomuga dokument, milles sisalduvad normid ei ole õiguslikult siduvad. Samas ei ole vastustaja kaebuse esitaja tööle määramisel läinud vastuollu Euroopa Vanglareeglistikus sisalduvate põhimõtetega ega rikkunud kaebuse esitaja inimõigusi ja põhivabadusi. Kinnipeetava kohustus teha vangistuses viibimise ajal tööd tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 29 ja

37 lg-st 1.

§ 67

p-st 1 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. 25.05.2010 kell 16.40 andis Viru Vangla viienda üksuse valvur Eha Tolga S. L'le seadusliku korralduse asuda koristama, sest graafiku järgselt oli S. L S8 hoones S7 osakonna koristaja. Kaebuse esitajale andis korralduse vanglateenistuse ametnik ja kaebajal oli seadusest tulenev kohustus valvuri antud korraldust täita. Valvuri ametikohustuste hulka kuulub ka kinnipeetavatele tööle asumiseks korralduste andmine. S. L on majandustööle määratud Viru Vangla 25.05.2010 käskkirjaga nr 6.-2/442-T, mitte töölepinguga. Kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemise kohustus tuleneb

§ 37lg-st 3.

Hinnangu kinnipeetava töövõimelisusele annab vangla meditsiiniosakond vastavalt tervisekaardis sisalduvatele kannetele ning meditsiinilist haridust omav teenistuja oskab ja on pädev kannete põhjal andma objektiivset arvamust, kas kinnipeetav on tööle sobilik või mitte. Antud juhul on meditsiiniosakonna poolt hinnangu andnud K. Kevato, kes oli meditsiiniosakonna juhataja ülesannetes. Vastustaja selgitab, et kaebaja tõi tööst keeldumise põhjustena muuhulgas välja ka töö ja ohutustehnika tutvustamata jätmise ning tööriiete puudumise, kuid vastavalt Viru Vangla direktori 04.12.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/327 kinnitatud „Koristaja ohutusjuhendi“ p-le 1 toimub ohutusjuhendi tutvustamine pärast töötaja tööle vormistamist. Sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajale tutvustatud tööd ja ohutusjuhendit vahetult enne tööle hakkamist. Samuti oleks vajaduse korral väljastatud kaebajale täiendavalt üks komplekt vanglariietust ja töökindad. Kuna kaebaja keeldus täitmast korraldust asuda tööle, siis seetõttu ei tutvustatud talle ka ohutusjuhendit. Vastustaja märgib täiendavalt, et koristaja töö ei ole sellise iseloomuga, mis eeldab põhjalikumat instruktaaži või väljaõpet ning koristamisel kasutatavad puhastusvahendid ei ole nii kanged kemikaalid, mis kokkupuutel nahaga tekitaks põletusi. Vastustaja rõhutab, et kaebaja ei väitnud distsiplinaarmenetluse käigus kordagi, et tööst keeldumise põhjuseks oli instruktaaži või tööriiete puudumine, mis viitab sellele, et kaebaja hilisemad sellekohased väited on otsitud ning annavad tunnistust kaebaja soovimatusest töötada. Asjakohatu on kaebaja väide, et tema on vastutav, kui mõni kinnipeetav saab keemilistest lahustest astmahoo või mõne muu haiguse. Valvur E. Tolga 25.05.2010 ettekandest nr 2315 tulenevalt andis ta kinnipeetavale korralduse kell 16.40 paiku. Viru Vangla kodukorra p-s 6.8. kehtestatud S8hoones paiknevate kinnipeetavate päevakava kohaselt toimub kell 16.50 kambrite uste sulgemine õhtusöögiks. Seega toimunuks osakonna koristamine ajal, mil kinnipeetavad asuvad kambrites ja kambrite uksed on lukustatud, millega on välistatud ka oht, et teiste kinnipeetavate tervis võiks saada koristamise tõttu kuidagi kahjustatud. Vastustaja juhib tähelepanu, et kaebuse esitaja ei ole esitanud Viru Vanglale vaiet ega halduskohtule kaebust Viru Vangla 25.05.2010 käskkirja nr 6.-2/442-T peale, millega kaebaja tööle määrati. Kaebuse esitaja on 29.01.2010 tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega, sh vangistusseadusega, seega pidi kaebaja olema teadlik

§ 67p-s 1 sätestatud 3

(6)3-10-2141 kohustusest vanglateenistuse seaduslikele korraldustele alluda. Korraldusele allumata jätmisega pani kaebuse esitaja toime tahtliku distsipliinirikkumise, mille eest distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. 19.05.2011 kohtuistungil jäi kaebaja kaebuses toodu juurde ning vastustaja teatas kohtule esitatud taotluses, et jääb samuti kaebuses toodu juurde. Kohtu põhjendused S. L rakendati Viru Vangla julgeolekuosakonna juhataja Marek Koitla 25.05.2010 käskkirjaga nr 6.-2/442-T (t.lk.85) majandustöödele abitööliseks. Käskkirja järgi tuli kaebajal täita oma tööülesandeid S7 sektori koristajana alates 24.05.2010 kuni 23.08.2010. Seega oli kaebaja ülesandeks sektsiooni koristamine. 25.05.2010 keeldus kaebaja täitmast vanglaametniku korraldusest asuda tööle, mille tulemusena määrati talle Viru Vangla 18.06.2010 käskkirjaga nr 6.-3/1276-D (t.lk.81) distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks

§ 67p-s 1 ja § 37 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest.

Kaebaja põhjendas tööle asumisest keeldumist sellega, et vangla ei järginud töönorme (arst ei vaadanud teda läbi, talle ei võimaldatud tööriietust ning talle ei tutvustatud tööd ja ohutustehnika nõudeid). Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et valvuril ei olnud õigust anda talle korraldust tööle asumiseks.

§ 37

lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama.

§ 38

lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Seega eeltoodud sätetest nähtuvalt on kinnipeetav kohustatud töötama ja seda ka juhul, kui ta määratakse majandustöödele. Töökohustusest on

§ 37

lg 2 kohaselt vabastatud vaid üle 63 aasta vanused kinnipeetavad, üld- või kutseharidust omandavad või tööalasel koolitusel osalevad kinnipeetavad, kuni 3-aastast last kasvatavad kinnipeetavad ning kinnipeetavad, kes ei ole tervislikel põhjustel võimelised töötama. Kaebaja sellistele kriteeriumidele ei vastanud. Kaebaja määrati tööle Viru Vangla 25.05.2010 käskkirjaga nr 6.-2/442-T, mitte töölepinguga ja kinnipeetava töövõimelisuse teeb

§ 37lg 3 kohaselt kindlaks arst.

Hinnangu kinnipeetava töövõimelisusele annab vangla meditsiiniosakond vastavalt tervisekaardis sisalduvatele kannetele ning meditsiinilist haridust omav teenistuja oskab ja on pädev kannete põhjal andma objektiivset arvamust, kas kinnipeetav on tööle sobilik või mitte. Antud juhul on meditsiiniosakonna poolt hinnangu andnud K. Kevato, kes oli meditsiiniosakonna juhataja ülesannetes.

§ 52

lg 2 sätestab, et arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit ning seega on vanglale kinnipeetava tervislik seisund tavaliselt juba enne tema tööle määramist teada. Kaebajal oli õigus haldusaktiga mittenõustumisel esitada 30 päeva jooksul Viru Vangla direktorile vaie, kuid ta ei esitanud vaiet 25.05.2010 käskkirja nr 6.-2/442-T peale. Kuna nimetatud käskkirja ei ole tühistatud, siis on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-de 60 ja 61 mõistes tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga.

§ 67

lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Samuti oli vanglaametniku korraldus tööle asumiseks seaduslik ja korralduse mittetäitmisega pani S. L toime distsipliinirikkumise. 4

(6)3-10-2141 Kaebajale tööle määramise käskkirja tutvustamisel vastas vanglaametnik koristustöö tutvustamise kohta, et lapiga vehkimiseks pole tarkust vaja ja et eraldi tööriietust ei ole. Selle peale keeldus kaebaja tööle asumisest ja seetõttu ei saanud vanglaametnikud teda ka sunniviisiliselt tutvustada tööpiirkondade, töövahendite kasutamise ning ohutustehnikaga, mida tehakse eelpool mainitud ,,Koristaja ohutusjuhendi" p 1 kohaselt pärast töötaja tööle vormistamist. Tööharjumuste tekitamine on üks kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamise viise. Töökohustuse täitmata jätmine on käsitletav kinnipeetava distsipliinirikkumisena ning selle eest on vanglal õigus

§ 63

alusel kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada (võib kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks). Kuna kaebaja jättis 25.05.2010 süüliselt täitmata kohustuse asuda tööle, siis oli kaebaja karistamine distsiplinaarkorras õiguspärane ja

sätetega kooskõlas. Halduskohus nõustub vastustajaga, et koristaja töö ei ole sellise iseloomuga, mis eeldab põhjalikumat instruktaaži või väljaõpet ning koristamisel kasutatavad kaubandusvõrgus üldkättesaadavad puhastusvahendid ei ole nii kanged ja ohtlikud kemikaalid, mis kokkupuutel nahaga tekitaks põletusi ja mille kasutamine vajaks eraldi juhendamist või väljaõpet. Vastustaja rõhutab, et kaebaja ei väitnud distsiplinaarmenetluse käigus kordagi, et tööst keeldumise põhjuseks oli instruktaaži või tööriiete puudumine, mis viitab asjaolule, et kaebaja hilisemad sellekohased väited on otsitud ning näitavad kaebaja soovimatust töötada. Samuti märkis vastustaja, et asjakohatu on kaebaja väide, et tema on vastutav, kui mõni kinnipeetav saab keemilistest lahustest astmahoo või mõne muu haiguse, sest osakonna koristamine toimub ajal, mil kinnipeetavad asuvad kambrites ja kambrite uksed on lukustatud. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt. näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 7. märtsi 2003. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03 p 13). Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kaebuse esitajal puudusid kaalukad põhjused tööst keeldumiseks, mistõttu on ta tööst keeldumisega rikkunud

§ 67lg-t 1 ja § 37 lg-t 1 ning tema distsiplinaarkorras karistamine oli põhjendatud.

Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid. Viienda üksuse valvur Eha Tolga poolt 25.05.2010 koostatud ettekandest nr 2315 (t.lk.84) nähtub, et 25.05.2010 kell 16.40 S8 hoones S7 osakonnas keeldus kinnipeetav S. L allumast talle antud korraldusele asuda koristama (S. L oli 25.05.2010 määratud S7 osakonnas graafikujärgselt koristajaks). Distsiplinaarmenetluse käik protokolliti (

§ 64lg 3) ja protokolli tutvustati kaebajale, kes andis sellele oma allkirja.

Distsiplinaarkaristuse määras pädev ametnik, see vormistati käskkirjana, karistuse valikut on põhjendatud ning kohaldatud on kaalutlusõigust (

§ 64lg 4).

Distsiplinaarkaristus määrati

§ 64lg-s 41 toodud tähtaja jooksul.

Kohus nõustub vastustajaga, et vaidlusalune käskkiri vastab HMS § 54 nõuetele ning distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas

§-s 64 sätestatuga ja määratud karistuse raskusaste on proportsioonis üleastumise raskusega. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebuse rahuldamata. 5

(6)3-10-2141 Mare Krull kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.