lg 1 p 11 ja § 41 lg 9 alusel, peatada relvaloa nr RL0715450 kehtivus kuni 27.09.2011
lg 1 p 1 alusel, võtta otsuses nimetatud jahirelvad Põhja Prefektuuri hoiule ja püstol Constable osas selgitada T.K.le võõrandamise korda vastavalt
ga sätestatule (vaidlustatud haldusakt, tl 7-8).
sätted, mis ei võimalda relvaloa andmisel arvestada taotleja isikuga, talle etteheidetavate asjaoludega ning muude oluliste asjaoludega ja põhjendatud huvidega, on ebaproportsionaalsed ja põhiseadusega vastuolus.
lg 6 p 1 kohustab loa omajat esitama taotluse koos vastavate dokumentidega relvaloa vahetamiseks relvaloa või relvakandmisloa kehtivuse lõppemise korral vähemalt üks kuu enne kehtivuse lõppemist. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja on eiranud
nõudeid ning hoidnud käsirelva selleks luba omamata. 18. Uue relvaloa väljastamisest keeldus vastustaja
lg 1 p 11 alusel, sest kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholipiirmäära ületades. Selles osas on seadus väga selge ja ei võimalda uut relvaluba välja anda kui väärteomenetluse korras määratud karistus ei ole kustunud (kohtuistungi protokoll, tl 89). 19. Kaebuse esitajal on antud relvaluba nr RL0715450 tähtajaga kuni 16.01.2014 jahirelvade kasutamiseks.
lg 1 p 1 sõnastuse kohaselt peatab soetamisloa või relvaloa väljastanud politseiasutus loa kehtivuse, kui loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades. Õigusaktides puudub viide selle kohta, mis aja jooksul loa kehtivus peatada tuleks. Vastustaja on seisukohal, et ligikaudu 4 viie ja poole kuu suurune piirang (05.04.2011-27.09.2011) käia jahil relvata, on märksa väiksem kahju, kui see, mida võib kaasa tuua alkoholi tarvitanud sõidukit juhtiv isik. Vastustaja leiab, et nii relva kui sõiduki puhul on tegemist suurema ohu allikaga, seega fakt, et isik ei suuda ühte neist ohutult käsitleda, on piisav selleks, et piirata ohtlikuma eseme kasutamist (vastuväited, tl 15). 20. Vastustaja poolt 26.09.2011 esitatud seisukohas on viidatud varasemale, esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise raames esitatud seisukohtadele (tl 70). KOHTU PÕHJENDUSED 21. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 05.04.2011 relvaloa väljastamisest keeldumise ja relvaloa kehtivuse peatamise otsusega nr 658 (edaspidi – otsus nr 658) jäeti T.K.le väljastamata relvaluba püstoli Constable k. 9 nr U0247 hoidmiseks ja kandmiseks lähtuvalt
lg 1 p-st 11 ja § 41 lg-st 9 ning peatati relvaloa nr RL0715450 (jahirelvad) kehtivus kuni 27.09.2011
Sama haldusaktiga otsustati võtta jahirelvad Põhja Prefektuuri hoiule ning püstoli Constable osas peeti vajalikuks selgitada vastavalt
le selle võõrandamise korda. Kaebuse esitaja taotleb otsuse nr 658 tühistamist ning püstoli osas ka 16.03.2011 avalduse uue läbivaatamise kohustamist. Avaldaja täpsustas nõuet veel ka kohtuistungil ja jäi tühistamisnõude juurde kindlaks (kohtuistungi protokoll, tl 88-89). 22. Püstoli osas keeldus vastustaja uue relvaloa väljastamisest tulenevalt
lg 1 p-st 11 ja § 41 lg-st 9.
lg 1 p 11 kohaselt ei anta soetamisluba ega relvaluba füüsilisele isikule, kes on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes. Sama seaduse § 41 lg-s 9 on sätestatud, et relvaluba või relvakandmisluba väljastatakse sel juhul, kui ei esine
§-s 36 või 40 sätestatud loa andmist välistavaid asjaolusid. Vaidlustatud haldusaktist nähtub, et antud juhul on esinenud loa andmist välistavad asjaolud ja et avaldajat on karistatud 07.03.2010 liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi ning määratud 600 krooni suurune rahatrahv. Selle kohta on vastustaja esitanud ka koopia vastavast kiirmenetluse otsusest (tl 21). Samuti ilmneb vaidlustatud haldusaktist, et 10.09.2010 pani T.K. toime väärteo, mis oli kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7422 lg 1 järgi. Avaldaja on väitnud kaebuses, et vastustaja ei ole teinud selgeks, millise süüteo eest kaebuse esitajat karistati ja milles seisnes teo ühiskonnaohtlikkus. Need etteheited ei ole põhjendatud, sest relvaloa väljastamisest keeldumise korral pidi vastustaja eelnevalt kontrollima kas ei esine relvaloa andmist välistavaid asjaolusid ning antud juhul need esinesid. Teo ühiskonnaohtlikkust hinnatati vastava väärteomenetluse raames ja relvaloa taotlemise menetluses ei ole seda võimalik enam ümber hinnata. Selles mõttes on piisav kui haldusaktist nähtub, millal väärteo eest karistati ja samuti peab olema võimalik järeldada kas karistusandmed on taotluse lahendamise ajaks registrist kustutatud või mitte. Lähtuvalt karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p-st 1 ja § 26 lg-st 5 kustutatakse karistusandmed registrist kui väärteo eest mõistetud rahatrahvi täitmisest on möödunud 1 aasta, kuid karistusandmete kustutamise tähtaeg katkeb, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo. Antud juhul järeldub haldusasja materjalist, et andmed rahatrahvi kohta, mis määrati mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades ja mis välistab soetamisloa ning relvaloa andmise lähtuvalt
lg 1 p-st 11, ei olnud vaidlustatud haldusakti andmise ajaks veel registrist kustutatud. Selles ei ole ka menetlusosaliste vahel sisulist vaidlust, kuid kaebuse esitaja hinnangul ei ole põhiseadusega kooskõlas olukord, mis ei võimalda arvestada taotleja isikuga, etteheidetavate asjaolude ning põhjendatud huvidega. Samuti heidab avaldaja vastustajale ette haldusmenetluse seaduse §-s 40 nimetatud ärakuulamisõiguse eiramist. Põhja Prefektuur omakorda leidis, et
lg 1 p-s 11 toodud nõuded on üheselt mõistetavad ja taolises olukorras vastustajal sisulist kaalutlusruumi ei 5 olnud. Politseiprefektuuri eelnimetatud seisukohaga tuleb nõustuda, mis ühtlasi tähendab seda, et vaidlustatud haldusakti andmise aja seisuga uue relvaloa saamise taotlusel eduväljavaateid ei olnud ning seetõttu ei oleks sama küsimuse uue läbivaatamise kohustamine põhjendatud. Haldusmenetluse seaduse §-s 58 on sätestatud, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 punktide 2 ja 4 kohaselt on samuti ette nähtud haldusmenetluse läbiviimine ilma menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata kui taotluses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale, puudub vajadus lisaandmete saamiseks või arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega ei saaks taotletavat eesmärki kaasneda. Haldusakti õiguspärasuse küsimust tuleb hinnata selle andmise ajahetke seisuga ning praeguses olukorras ei pea kohus põhjendatuks kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama 16.03.2011 registreeritud avaldust, sest 05.04.2011 ei oleks saanud politsei relvaluba väljastada. Seega jääb kaebus vaidlustatud haldusakti resolutsiooni punkti 1 tühistamise ning 16.03.2011 taotluse uue läbivaatamise kohustamise nõudes rahuldamata. Nõustuda ei saa ka kaebuse esitaja väitega
lg 1 p 11 ja § 41 lg 9 sõnastusest tuleneva ja kaalumist mittevõimaldava olukorra vastuolust põhiseadusega, sest karistusregistri seaduse kohaselt kustutatakse taolistes olukordades karistusandmed registrist kui väärteo eest mõistetud rahatrahvi täitmisest on möödunud 1 aasta ning sellist perioodi ei saa kogu vastava haldusmenetluse taustal pidada ebaproportsionaalseks ja põhiseadusega vastuolus olevaks.
lg-s 2 on sätestatud, et sama paragrahvi lõike 1 punktides 6, 7, 11, 111 ja 14 sätestatud keeld ei laiene isikule, kelle karistusandmed on kustutatud karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt. Kaebuse esitaja poolt viidatud põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendis 3-4-1-2-11, kus
lg 1 p 8 tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks, oli ajutine olukord kehtinud üle kuue aasta (p 44). Käesoleva haldusasja puhul ei ole situatsioon eelnimetatud kaasuses kajastatud olukorraga võrreldav ning seega jääb
23. Kaebuse esitaja teine põhiline etteheide vastustajale seisneb selles, et prefektuur ei kasutanud ligikaudu aasta jooksul oma õigust peatada relvaloa kehtivust. Vaidlustatud haldusakti resolutsiooni punktiga 2 peatas vastustaja lähtuvalt
RL0715450 (jahirelvad) kehtivuse kuni 27.09.2011.
lg 1 p 1 kohaselt peatab soetamisloa või relvaloa väljastanud politseiasutus loa kehtivuse kui loa omajat on väärteomenetluse korras karistatud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes. Sama seaduse ja paragrahvi lõike 11 alusel peatatakse eelnimetatud juhul relvaloa kehtivus kuuest kuust kuni ühe aastani. Antud juhul karistati avaldajat mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades väärteomenetluse korras 07.03.2010, kuid relvaloa kehtivus peatati 05.04.
Seega on prefektuuril kaalutlusruum vähemalt selle ajavahemiku osas. Samuti järeldub seadusest, et kui mingisugustel põhjustel jääb relvaloa kehtivus peatamata, siis kuuest kuust lühemaks perioodiks seda enam ei peatata. Vastasel korral võiks peatada relvaloa kehtivuse sellekohaste asjaolude hilinenud ilmsikstuleku korral ka väga lühiajaliselt, näiteks mõneks päevaks. Ilmselt ei ole seadusandja pidanud seda proportsionaalseks, sest relvaloa kehtivuse peatamisega kaasneb paratamatult teatav asjaajamine ning selle põhjendatus ning otstarbekus peaks olema hõlmatud relvaloa kehtivuse peatamise üldisest eesmärgist. Lähtuvalt eeltoodust tuleb vaidlustatud haldusakt tühistada selles osas, mis puudutab jahirelvade kohta väljastatud relvaloa kehtivuse peatamist ja vastavate relvade hoiulevõtmise nõuet. Avaldaja jäi tühistamisnõude juurde kindlaks olenemata sellest, et relvaloa kehtivuse peatamise periood on nüüd möödas, sest tühistamisnõue oli esitatud tähtaegselt ning menetlusosaline ei ole kohustatud tähtaegselt esitatud nõudelt õigusvastasuse kindlakstegemise nõude peale üle minema. 25. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama seaduse ja paragrahvi teises lõikes on sätestatud, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 93 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Avaldaja on taotlenud 316 euro ja 75 sendi suuruste menetluskulude väljamõistmist, milles sisaldub ka riigilõiv (tl 81-83). Vastustajal kohtukulude hüvitamise taotlust ei olnud. Seonduvalt kohtukulude arvestamisega menetlusosaliste vahel vaidlust ei tekkinud, kuid vastustaja leidis, et taoline kulu ei olnud T.K. jaoks vajalik (kohtuistungi protokoll, tl 90). Sellise seisukoha selgitusena tõi vastustaja välja asjaolu, mille kohaselt ei olnud jahirelvad avaldaja jaoks vahepealsel perioodil üldse tarvilikud, sest nendele tuldi järele alles mõned päevad enne relvaloa kehtivuse peatamise tähtaja lõppemist. Selle kohta esitas vastustaja ka koopia protokollist, millest nähtub, et T.K. sai jahirelvad prefektuurist kätte 15.09.2011 (tl 87). Avaldaja omakorda selgitas, et kohtukulud tekkisid seoses menetlusdokumentide koostamisega (kohtuistungi protokoll, tl 90). Siinkohal nõustub kohus kaebuse esitajaga, et kohtukulude põhjendatust ei saa seada sõltuvusse sellest kas ja kuivõrd pidas menetlusosaline vajalikuks oma õigusi esialgse õiguskaitse kohaldamise järgselt kasutada. Taolist 316 euro ja 75 sendi suurust õigusabikulu ei saa käesolevas haldusasjas ka ülemääraseks kuluks pidada ning seega kohus lähtuvalt HKMS § 93 lg-st 5 nimetatud baassummat ei vähenda. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud haldusaktiga lahendatavad küsimused jagunesid sisuliselt kaheks, uue relvaloa taotlemisega ja jahirelvade kehtivuse peatamisega seonduvateks küsimusteks, kusjuures ühes osas tuleb kaebus rahuldada ning teises osas rahuldamata jätta, siis on põhjendatud kohtukulude pooleks jagamine. Vastustajalt tuleb mõista kaebuse esitaja kasuks välja ümardatult 158 eurot ja 50 senti. Enno Loonurm Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.