Obsah (6)

§ 143§ 146§ 147§ 135§ 167§ 142

Tsiviilasi nr 2-11-36116 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2011, Tartu kohtumaja Tsivii

§ 143alusel aegumise kohaldamist.

Kuna poolte vahel oli lepinguline suhe ning hageja nõuab kostjalt lepingu väidetava rikkumise tõttu tekitatud kahju hüvitamist, tuleb nõude aegumisküsimuse väljaselgitamisel juhinduda

-s sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumise regulatsioonist.

§ 146

lg 1 kohaselt on nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning aegumistähtaeg hakkab kulgema alates nõude sissenõutavaks muutmisest (

§ 147lg 1).

Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (

§ 147lg 2).

Hagiavalduse kohaselt leppisid Ladianta OÜ ning õigusabi osutanud isik kokku, et osutatud teenuse eest maksab Ladianta OÜ kokkulepitud protsendi kostjalt laekuvatelt summadelt. Kostja tasus Ladianta OÜ-le 615 220,90 krooni kolmes osas järgmistel kuupäevadel: • 05.05.

1. a 399 789,48 krooni; • 27.05.
2. a 188 387,47 krooni; • 11.06.
3. a 27 043,95 krooni. Seega eelviidatud kuupäevadel raha laekumisega tekkis Ladianta OÜ-l kohustus osutatud õigusabi eest tasuda ning õigusabi osutajal õigus kokkulepitud tasu nõuda. Kohustuse tekkimist kinnitab ka asjaolu, et õigusabi osutanud OÜ Silveraare väljastas 01.07.
4. a ja 24.07.
5. a kostjale arved. Nimetatud kohustuse tekkimisega oli hagejale tema väidetav kahju tekkinud ning formaalne alus 2 kostja vastu kahjunõude esitamiseks olemas. Asjaolu, kas ja millal kohustatud isik oma kohustuse reaalselt täidab, ei oma nõude aegumise seisukohalt tähtsust. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et

§ 135

lg 1 ning § 147 lg 2 alusel muutus hageja haginõue osaliselt (s.o osas, mida õigusabi osutaja oli õigusabilepingu kohaselt hagejalt õigustatud saama kostja poolt Ladianta OÜ-lt tasutud 399 789,48 kroonilt) sissenõutavaks alates 06.05.

1. a, osaliselt 28.05.2008 ja ning osaliselt 12.06.
2. a ning et kõnealused nõuded aegusid enne hageja poolt hagi kohtusse esitamist vastavalt 05.05.
3. a, 27.05.
4. a ning 11.06.2008 kell 24.
5. Alternatiivselt märgib kostja, et kõige hiljemalt hakkas aegumine kulgema Silveraare OÜ poolt arvete väljastamisest 01.07.
6. a ja 24.07.
7. a, mistõttu hageja nõue kostja vastu oli ka sellisel juhul aegunud juba enne seda, kui hageja 01.08.
8. a hagi kohtusse esitas. Kostja taotleb vaheotsuse tegemist ja kohaldada OÜ Farandem haginõude suhtes aegumist ning jätta OÜ Farandem hagiavaldus AS A.Le Coq vastu rahuldamata, kõik menetluskulud jätta OÜ Farandem kanda. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSE OSAS Hageja ei nõustu kostja seisukohaga nagu oleks hageja nõue aegunud. Hageja on seisukohal, et kahju tekkis alates sellest hetkest, mil tasuti arved, seega 13.08.
9. Kuna hagi esitati 01.08.2008, siis ei saa nõue olla kuidagi aegunud. Ainuüksi arve esitamine hagejale kahju ei tekitanud. Kui lugeda, et kahju tekkis arvete esitamise hetkest, siis ka sel juhul ei ole nõue aegunud. Arved väljastati 01.07.2008 ja 24.07.
10. Kostja on tähelepanuta jätnud, et pärast seda, kui kostja võla osaliselt tasus, jätkasid pooled läbirääkimisi ülejäänud võla ja tekitatud kahju sissenõudmiseks. Läbirääkimised kestsid kuni novembrini 2008 nagu nähtub hagi lisadest.

§ 167

lg 1 sätestab, et nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeltoodust lähtudes palub hageja jätta rahuldamata kostja taotlus tunnistada hageja nõue aegunuks. KOHTU SEISUKOHT Kostja esitatud hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu põhjendusel, et esitatud hagi on aegunud. Kostja on taotlenud kohtult vaheotsuse tegemist nõude aegumise küsimuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Hageja on esitanud hagi kahju hüvitamise nõudes VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. Hagiavalduse kohaselt on hageja kahjuks kostjalt võla sissenõudmisega seotud õigusabikulud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hüvitatavateks kahjudeks on ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuna poolte vahel oli lepinguline suhe ning hageja nõuab kostjalt lepingu väidetava rikkumise tõttu tekitatud kahju hüvitamist, tuleb nõude aegumisküsimuse väljaselgitamisel juhinduda

-s sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumise regulatsioonist.

§ 146lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumisetähtaeg on kolm aastat.

Nimetatud säte hõlmab nii neid lepingulisi nõudeid, mis on suunatud lepingu täitmisele, kui ka lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõudeid. Vastavalt

§ 147

lg 1 aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Ladianta OÜ kostjalt võlgade sissenõudmiseks õigusabilepingu, mille, alusel esindas OÜt Ladianta jurist Jüri Koger. OÜl Ladianta oli esindajaga tasukokkulepe analoogselt advokatuuri seaduse § 61 lg 1 p 3 sätestatuga, mille kohaselt sai ta tasuna kokkulepitud 3 protsendi laekuvatelt summadelt. Kostjalt laekus võlgnevuse katteks 5.05.2008.a 399 789.48 krooni, 27.05.2008.a 188 387.47 krooni ja 11.06.2008.a 27 043.95 krooni. Kohus on seisukohal, et kuna esindajatasu kokkulepe oli hagiavalduse kohaselt selline, et esindaja sai tasuna kokkulepitud protsendi laekuvalt summalt, siis tekkis esindajal konkreetse tasu nõudeõigus vastavast kostja poolt võlgnevuse laekumisest. Võlgnevuse laekumise hetkest kandis hageja õigusabikulusid, vastavalt õigusabilepingus kokkulepitule. Kohus leiab, et hageja seisukoht, et kahju tekkis sellest hetkest kui hageja tasus õigusabi arved, ei ole õige. Kohus nõustub siinjuures kostja poolt esitatud seisukohaga, et asjaolu, kas ja millal kohustatud isik oma kohustuse reaalselt täidab, ei oma nõude aegumise seisukohalt tähtsust. Hageja esitas vastuväite hagi aegumise osas

§ 167lg 1 alusel.

Märkides selgitusse, et pärast seda kui kostja võla osaliselt tasus, jätkasid pooled läbirääkimisi ülejäänud võla ja tekitatud kahju sissenõudmiseks. Läbirääkimised kestsid kuni novembrini 2008, seega ei ole

§ 167

lg 1 alusel nõue aegunud.

§ 167

lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Kohus leiab, et nimetatud säte tagab seda, et nõude üle läbirääkimiste pidamise ajal nõue ei aegu. Kohus on seisukohal, et kuna hageja kahjunõue on õigusabikulude nõue, mille tekkimise aluseks on konkreetsed kostja poolt kohustuse täitmiseks tehtud maksed, siis on see eraldiseisev nõue OÜ Ladianta ja kostja vahelisest lepingust, mille osas läbirääkimised jätkusid. OÜ Ladianta ja kostja vahelised läbirääkimised nendevahelisest lepingust tuleneva nõude üle, ei mõjuta kostja poolt tehtud makseid, mille alusel hageja kahjunõude esitas. Kohus leiab, et

§ 146

lg 1 ja § 147 lg 1 alusel algas hageja nõude aegumistähtaeg vastavalt 5.05.2008, 27.05.2008 ja 11.06.2008 ja seega hagi esitamise ajaks 1.08.20011 oli kolmeaastane tähtaeg möödunud. Kohus on tuvastanud, et hageja poolt hagiavalduse esitamise ajaks oli hageja nõude aegumistähtaeg möödunud ja kostja on taotlenud

§ 143

kohaselt aegumise kohaldamist, seega on alus jätta hagi rahuldamata

§ 142lg 1 järgi.

Kohus jätab rahuldamata Farandem OÜ hagi AS A.Le Coq vastu kahju 4 778.56 euro hüvitamise nõudes. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtunik 4