Obsah (7)

§ 174§ 1741§ 429§ 432§ 168§ 173§ 150

Tsiviilasi nr 2-11-28163 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2011. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-281

§ 174

lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lõige 4).

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on Elion Ettevõtted ASi hagi Siiri Sell vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, tsiviilasi nr 2-11-

2. oktoobril 2011.a esitas hageja esindaja kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks, kuna kostja on nõude ja hageja menetluskulud täies ulatuses tasunud, hageja loobub hagist. KOHTU SEISUKOHT Kohtu seisukoht menetluse lõpetamise osas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lõike 1 punkti 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lõike 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. 14.10.2011 on kostjale hageja hagist loobumise avaldus allkirja vastu edastatud. Kostja ei ole hageja menetluse lõpetamise avaldusele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise osas

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Arvestades eeltoodut jätab kohus menetluskulud kostja kanda

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 1741

lg 4 kohaselt, käeoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud juhul ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist käesolevaseadustiku § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse. Kohus on seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda kulude hüvitamist

§ 1741

lg 4 alusel, kuna hageja on kohtule kinnitanud, et kostja on hagejale menetluskulud täies ulatuses hüvitanud, seega jätab kohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata ja kostjalt väljamõistmata. 16.09.2011 hagiavalduse kohaselt oli hageja nõudeks 464.37 eurot, millelt tuli riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 102.25 eurot. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 47.93 eurot ja täiendavalt 9.09.2011 riigilõivu 67.11 eurot, kokku 115.04 eurot. Seega on hageja tasunud esitatud hagilt riigilõivu (115.04 – 102.25) 12,79 eurot ettenähtust rohkem. Kohus märgib, et hagejal on õigus taotleda

§ 150

lg 1 p 1 alusel enam tasutud riigilõivu tagastamist, esitades kohtule vastav taotlus. Kohtunik