Obsah (7)

§ 60§ 61§ 59§ 22§ 23§ 24§ 19

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 10.06.2009, Tallinn Haldusasja number 3-04-382 Haldusasi Menetlusosalised E.K.´i ja V.

) § 59 lg 2 kohaselt kuulub ehitusjärelevalve kohaliku omavalitsuse pädevusse ning

§ 60

lg 1 p 5 alusel tuleb kontrollida ehitustööde ja projekti vastavust detailplaneeringule.

§ 61

lg 4 kohaselt juhib järelevalveametnik tähelepanu rikkumisele; nõuab ehitamise osalist või täielikku peatamist; kohustab tegema ehitustegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. Kaebajad leiavad, et SAPA on olnud tegevusetu, kuna on jätnud täitmata eelviidatud normidest tulenevad ülesanded. Samuti on esitanud SAPA kaebajatele kontrollimatut ja väärinformatsiooni. Hoone ehitamine oli kaebuse esitamise ajal jõudnud 5.korruseni. Kaebajate põhjendatud huviks on tagada kehtestatud detailplaneeringu järgimine ja tekitatud kahju hüvitamine riigivastutuse seaduse (RVS) § 2 lg 2 p 5 alusel. Tegevusetusega rikub vastustaja kaebajate põhiseaduslikke õigusi. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 3 lg 1 alusel tuleb riigivõimu teostada seaduste alusel ja kooskõlas seadustega. Detailplaneering on vastu võetud tagamaks avalikku ja ka kaebajate huve. Kaebajatel on õiguspärane ootus, et ehitatav objekt vastaks kehtestatud detailplaneeringule. 31.12.2004 kaebuse täienduses kaebajad leiavad, et väljastatud ehitusluba on vastuolus kehtestatud detailplaneeringuga ning seega algusest peale õigustühine. 09.06.2008 kaebuse täpsustuse kohaselt rikub SAPA kaebajate õigusi sellega, et ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustust tagada detailplaneeringuga kehtestatud ehitusõigust ning andnud ehitusloa ehitusprojektile, mis ei vasta oma ehitusmahtudelt ja ulatuselt 3 detailplaneeringuga kehtestatule ning eiranud kaebuse esitajate korduvaid avaldusi ja pöördumisi ehitustegevuse üle järelvalve teostamiseks. SAPA on oma 11.10.2004 kirjas kinnitanud, et ehituskeeluala tähendab ala, millele ei tohi ehitada ning pärast ehitustegevuse lõppemist taastatakse haljastus. 24.09.2008 kaebuse täpsustuses kaebajad märgivad, et neil on subjektiivne õigus, mis tuleneb kehtivast detailplaneeringust, nõuda vastustajalt kolmanda isiku tegevuse ohjamist. Kaebajatel peab olema võimalik oma õigusi efektiivselt kaitsta, mistõttu tuleks tunnistada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 põhiseadusevastaseks kui tegemist on haldusakti tühisuse aluste kinnise loeteluga. Olukord, kus kohalik omavalitsus muudab ehitusloaga tahtlikult ja olulisel määral volikogu poolt kehtestatud detailplaneeringut (ehitusõiguse mahu ja ehituskeeluala osas), on ränk omavoli. Selline ehitusluba on tühine. 10.08.2008 esitatud kaebuse täienduse kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus nõudis E.K. Gonsiori 25 naabrite õigustatud huvidega arvestamist, mis tingis ka F.R.Faehlmanni 6 ja 8 detailplaneeringu korduvat ümbertegemist. Gonsiori 25 naabrite huvidega arvestamiseks pöördusid Gonsiori 25 omanikud E.K. ja J.E. olukorda selgitavate kirjadega perioodil 19982000 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Harjumaa ja Tallinna Tervisekaitse Talituse, Tallinna Kesklinna Halduskogu, Harju Maavalitsuse, Keskkonnaministeeriumi ja Tallinna Linnavolikogu poole, mille tulemusena lõpetati LVM Kinnisvara AS ebaseaduslik ehitustegevus Faehlmanni 6 kinnistul ja arvestati detailplaneeringu koostamisel Gonsiori 25 naabrite huvidega. Avalikustatud ja kehtestatud detailplaneeringu kohaselt on hoone Faehlmanni 8 elamu kolme tasandiline trepina tõusev F.R.Faehlmanni tänava poole. Gonsiori 25 hooviosas on ehitatava hoone esimese ja kõige madalama hoone osa kõrguseks detailplaneeringus ette nähtud 15,60 m (planeeritavast esimese korruse tasapinnast) kuni 9 meetri ulatuses, järgmise tasandi kõrgus hooviosas on 18,60 meetrit (planeeritavast esimese korruse tasapinnast) ning F.R.Faehlmanni tänava poolsema osa projekteeritud kõrguseks 24,50 m (maapinnast) ning detailplaneeringus on ettenähtud haljastatud hooviosa. 2004.aastal lammutati F.R.Faehlmanni tn 8 elamu ning algas tegevus kinnistul. 21.07.2004 ei olnud ehitusplatsile välja pandud ühtegi teadet ehitatava objekti kohta, samuti ei olnud võimalik saada seda informatsiooni ehitusregistrist. Kuid naabriteni hakkasid levima kuuldused, et F.R.Faehlmanni tn 8 hoone kohta projekteeritud mahud on oluliselt suuremad, kui seda lubab kehtestatud detailplaneering. Samuti rääkisid naabrid, et Faehlmanni tn 6 ja 8 detailplaneeringu koostanud arhitekt A.Põime ei nõustunud tema juures käinud kinnisvaraarendajatele projekteerima Faehlmanni 8 hoonet, kuna arendajad olid huvitatud kehtestatud detailplaneeringuga määratud hoonemahtude olulisest suurendamist. Eeltoodud informatsioonist ajendatuna tegid E.K. ja V.V. 01.07.2004, 05.10.2004 ja 09.10.2004 pöördumised SAPA ja Tallinna Kesklinna Valitsuse poole. Kuivõrd PlanS § 4 lg 2 p 3 kohaselt tagab kohalik omavalitsus kehtestatud detailplaneeringute järgimise, olid kaebajad arvamusel, et kohalik omavalitsus täidab talle seadusega pandud ülesandeid ning ehitustegevus naaberkinnistul on seaduslik. Samas teatas KÜ Gonsiori XXV haldaja, et talle oli SAPA-s selgitatud, et Gonsiori 25 elamu poolne 15,60 m osa pidi ära jääma. Lisaks eeltoodule kontrollisid kaebuse esitajad kindluse huvides üle ka selle, et 24.08.2000 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 266 kehtestatud F.R.Faehlmanni tn 6 ja 8 kruntide detailplaneeringut ei ole vahepeal muudetud. Kaebuse esitajate jaoks kurnavate detailplaneeringu projekti vaidluste ja kompromisside tulemusena 24.08.2000 kehtestatud F.R.Faehlmanni tn 6 ja 8 kruntide detailplaneeringut perioodil 2000-2004 ei olnud muudetud. Seega, puudus kaebuse esitajatel alus kahelda pärast kohaliku omavalituse ehituslubade osakonna juhataja Vello Ermanni’lt juulis antud kirjalikku vastust, et F.R. Faehlmanni tn 6 ja 8 kehtestatud detailplaneeringut võidakse rikkuda oluliselt ja tahtlikult, ning seda nii kohaliku 4 omavalitsuse ametnike, kinnistu omaniku ja arendaja, kui arhitekti poolt ja seda vaatamata asjaolule, et kehtestatud detailplaneeringu näol on tegemist avalik-õigusliku seadusjärgse kinnisomandi kitsendusega, mis kehtib ilma kinnisturaamatusse kandmata (AŌS § 141 lg 1). Eeltoodust tulenevalt ei tekkinud kaebuse esitajatel isegi mõtet, et peaks igaks juhuks pöörduma kohtuse ja hakkama vaidlustama kohaliku omavalitsuse ametnike tegevusetust ja/või Faehlmanni tn 8 27.04.2004 väljastatud ehitusluba. 05.10.2004 hakati ehituskeelualale rajatist ehitama. Seejärel pöördusid kaebajad kohtusse kaebusega, milles paluti tuvastada kohaliku omavalitsuse tegevusetuse õigusvastasus, mis seisnes detailplaneeringu tagamise täitmata jätmises (PlanS § 4 lg 2 p 3) ja järelvalve teostamata jätmises (

§ 59

lg 2,

§ 60

). Pärast kaebuse esitamist Tallinna Halduskohtule, tuli kaebuse esitajatele veel teinegi vastus (05.10.2004 kirjale, mis liikus SAPA-sse Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) 23.11.2004 SAPA juhataja Igor Volkov’ilt (kirja koostas Vello Ermann). Vastuses märgiti, et F.R.Faehlmanni tn 8 ehitusprojekti vastuolude ilmnemisel tehti ehitusprojekti koostajale ülesandeks olukorda analüüsida ja puudused kõrvaldada, mille tulemusena esitas Arhitektuuribüroo Laan&Remi OÜ menetlemiseks Faehlmanni tn 8 hoone korrektuurprojekti. Vastustaja leidis, et kuna ehitustegevus Faehlmanni tn 8 krundil toimub vastavalt 22.11.2004 kooskõlastatud korrektuurprojektile, puudub alus ehituse peatamiseks. Kaebuse esitajatel ei olnud võimalust saada informatsiooni Faehlmanni tn 8 ehitusloa kohta enne 21.07.

1. Ka ehitusregistris ei olnud andmeid selle kohta, et Faehlmanni tn 8 oleks väljastatud ehitusluba. Seega ei oleks kaebuse esitajatel olnud võimalik vaidlustada ehitusluba 30 päeva jooksul. Samas on kaebuse esitajad jätkuvalt seisukohal, et kehtestatud detailplaneeringu täitmise tagamine on kohaliku omavalitsuse kohustus ja kaebuse esitajatele ei tekita naabrile väljastatud ehitusluba, kui haldusakt, ei õigusi ega kohustusi ning sellest tulenevalt ei saaks õiguslikult tekkida ka olukorda, kus naabrid peaksid olema valvel ja nö igaks juhuks hakkama oma õiguste kaitseks vaidlustama ehitusluba, mis ei anna neile õigusi ega pane neile kohustusi. Isegi kui kolmandale isikule on antud ehitusluba ei saa see anda õigust ehitamiseks üle kehtestatud detailplaneeringuga lubatud mahtude ega õiguspärast ootust, et ehitusluba projektile, mis ületab detailplaneeringuga lubatud mahtusid jääks kehtima. Kaebuse esitajad peavad vajalikuks märkida, et on pöördunud 27.05.2005 nii Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni, kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole kehtestatud detailplaneeringule mittevastava ehitustegevuse lõpetamiseks. Tehnilise Järelevalve Inspektsioon saatis avalduse edasi Harju Maavalitsusele, kes 27.06.2005 kirjaga teatas, et avalduse lahendamine ei kuulu maavanema pädevusse. Harju Maavalitsus saatis koopiad vastusest ka Tallinna Linnavalitsusele, Tallinna Linnaplaneerimise Ametile ja Tehnilise Järelvalve Inspektsioonile, millele ei järgnenud mingisugust tegevust. Seega tuleb tõdeda fakti, et Eesti Vabariigis pole olemas ühtegi institutsiooni, kes teostaks järelvalvet ja tagaks kehtestatud detailplaneeringu järgimise, kui kinnisvara arendaja on kohaliku omavalitsuse ametnikes kutsunud esile „haldussuutmatuse“. Ebaseadusliku ja kehtestatud detailplaneeringule mittevastava projekteerimise tulemusel asub täna parklarajatis maapinnast umbes 2 meetri kõrgusel ning seal parkivate autode tuled on suunatud otse samal kõrgusel asuvatesse kaebuse esitajate korteri akendesse, samuti koguneb hoovi autode heitgaas. Tallinna Linnavolikogu 24.08.2000 otsusega nr 266 F.R.Faehlmanni tn 6 ja 8 kruntide kehtestatud detailplaneeringule mittevastava hoone ehitamine rikub kaebuse esitanud isikute elukeskkonda (sh miljööd) ja kaebuse esitanud isikute põhiseaduslikke õigusi.
2. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kohtukulud kaebajate endi kanda. 5 Vastustaja 22.12.2004 vastuses kaebusele (tlk 174-177, põhitoimik) leitakse, et kaebajatel puudub kaebeõigus ning nad ei ole kordagi pöördunud SAPA-sse järelevalvemenetluse algatamiseks. Samuti puudub põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebusest ei nähtu, milline õigusakt või haldusakt nende huvi kaitseb. Ei ole märgitud, milles seisneb õiguste piiramine või vabaduste kahjustamine ehitusjärelevalve teostamise või selle teostamata jätmisega seoses. Kaebajate akende alla ei rajata parklat, kuna krunte eraldab betoonist piire, millest alates on Faehlmanni 8 hooneni 3 meetri laiune ehituskeeluosa. Insolatsiooni kaebajate korterites valmiva ehitise kõrgus ei mõjuta. Kaebajad ei ole põhjendanud, kuidas nende elukeskkond halveneb. Ehitustööd algasid 21.07.
3. 02.11.2004 käis kohapeal ehitusjärelevalve ametnik, kes tegi märkuse ehituspäevikusse, vundamendi teostusjooniste esitamata jätmise kohta. 09.12.2004 informeeris SAPA ehitajat ja arendajat ehitusloa peatamisest. Samal päeval toimus ka olukorra fotografeerimine. 13.12.2004 käisid ametnikud kohapeal ja tuvastasid, et raudbetoonpaneelide monteerimine käib. Ehitaja esitas arvamuse nimetatud tööde hädavajalikkuse kohta (vältimaks ehitise kahjustumist). 16.12.2004 teavitati ehitajat, et sellised ehitustööd ületavad konserveerimistööde mahtu ning algatati väärteomenetlus. Kehtiv õigus ei kohusta SAPA-t kaebajaid teavitama ehitusjärelevalve toimingutest. Kaebajad ei ole ära näidanud, kuidas rikub nende õigusi see, kui Faehlmanni 8 hoovis autod pargivad või kui hoone on 70 cm kõrgem, mis ei mõjuta insolatsiooni nende korterites. 08.12.2008 esitas vastustaja täiendava seisukoha. Vastustaja leidis, et arusaamatuks jääb kaebajate taotluste kaudu saavutada soovitav eesmärk. Vastustaja on seisukohal, et ehitusloa tühisusega käesoleval juhul tegemist ei ole. Haldusakti tühisuse alused on loetletud HMS § 63 lg 2 ning need ei võimalda kõnesolevat ehitusluba tühiseks pidada. Kaebajate taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ei ole põhjendatud, kuna isikute õiguste kaitse on tagatud tühistamiskaebuse esitamise õiguse kaudu. Kaebajad ei ole põhjendanud, milles seisneb nende põhjendatud huvi ameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ehitusloa nr 3419 andmisel ja detailplaneeringu tagamisel. Kui kaebajate huviks on lammutusettekirjutuse tegemine, siis asjaolu, kas ameti tegevus ehitusloa väljastamisel ja detailplaneeringu tagamisel oli õigusvastane või mitte, ei oma tähtsust. Ka juhul, kui põhjendatud huviks on kahjunõude esitamine, ei oma tähtsust, kas ameti tegevus ehitusloa väljastamisel ja detailplaneeringu tagamisel oli õigusvastane või mitte. Kahju hüvitamise eelduseks on ikkagi ehitusloa õigusvastasus. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohtu menetlusse jäid kaebajate taotlused Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti tegevusetuse järelevalvemenetluses õigusvastaseks tunnistamiseks ning 27.04.2004 välja antud ehitusloa nr 3419 tühisuse kindlakstegemiseks või kui kohus leiab, et tühisuse alused puuduvad, siis õigusvastaseks tunnistamiseks. Kohus käsitleb esmalt ehitusloa tühisust ja õigusvastasust ning seejärel tegevusetust järelevalvemenetluses. Tuvastusnõuete esitamise põhjendatud huviks on kahjunõude rahuldamise ühe eelduse kindlakstegemine eraldi menetluses (kahjunõue on kohtule esitatud ja haldusasjas 3-09-544 menetlusse võetud). Tuvastusnõudeid lahendades ei saa kohus lahendada kahjunõuet. Antud juhul ei ole põhjust pidada kahjunõuet ilmselgelt põhjendamatuks, mis välistaks tuvastamise põhjendatud huvi. Lisaks ehitusloa õigusvastasuse tuvastamisele peavad kaebajad vajalikuks tuvastada ka tegevusetuse õigusvastasus, kuna leiavad, et sellega on tekitatud mittevaralist kahju. 6
5. Kaebajad on seisukohal, et ehitusluba on tühine, kuna SAPA on tahtlikult eiranud volikogu otsust, millega kehtestati detailplaneering ning see on raske omavoli. Kaevatav ehitusluba on ilmselges vastuolus kehtestatud detailplaneeringuga ning selline eriti raske õiguslik viga peaks kaasa tooma haldusakti tühisuse. Vastasel juhul puudub kaebajatel kaitse täitevvõimu omavoli vastu. HMS § 63 lg 4 ja HKMS § 6 lg 3 p 3 alusel võib nõuda halduskohtult haldusakti tühisuse kindlakstegemist. HMS § 63 lg 2 sätestab haldusakti tühisuse alused, milleks on: haldusaktist ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; sellest ei selgu haldusakti adressaat; seda ei ole andnud pädev haldusorgan; see kohustab toime panema õigusrikkumise; sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses (Riigikohtu lahendid 3-3-1-21-03, 3-3-1-32-03). Kuigi antud juhul ei esine ühtegi HMS § 63 lg-s 2 toodud alust, ei välista see haldusakti tühisust. Samuti puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks, kuna tühisuse alus ei pea olema sätestatud haldusmenetluse seaduses. Kohus on siiski seisukohal, et kaevatav ehitusluba ei ole tühine, kuna selle vastuolu (kaebuses toodud asjaoludel) detailplaneeringuga (sisuline õigusvastasus) ei too ühegi õigusakti kohaselt kaasa tühisust, sõltumata sellest, millist kaebajate subjektiivset õigust (kas haldusaktist, seadusest või põhiseadusest tulenevat) ehitusluba rikub. Kaebajate poolt viidatud arhitekt M.Laane selgitus (tlk 180-181, põhitoimik) ei ole haldusakti tühisuse hindamisel asjassepuutuv ning see ei saaks ka kuidagi tõendada, et haldusorgan on tahtlikult andnud välja detailplaneeringule mittevastava ehitusloa, kuna selgitus on antud 06.12.2004, so peale ehitusloa väljastamist. Ametnike hooletus toob tühisuse kaasa vaid siis, kui selle tagajärjeks on seaduses sätestatud tühisust kaasa toovad ilmselged puudused haldusaktis. Kaebajate väide efektiivse õiguskaitse puudumisest ei ole samuti korrektne. Kohus nõustub kaebajatega, et detailplaneeringu ja ehitustegevuse üle on kohustatud järelevalvet teostama kohalik omavalitsus, kuid see ei võta õigust esitada tühistamiskaebust kohtule. Tühistamiskaebus on efektiivne õiguskaitsevahend, kuna selle rahuldamine toob kaasa haldusakti tühistamise. Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et õigusi rikkuvast haldusaktist teadasaamiseks tuleb huvitatud isikutel endal olla aktiivne. Asjaolu, et kuni 21.07.2004 puudus ehitusloa kohta info ehitusregistris, ei takistanud teabenõude tegemist, kui kinnistul algas lammutustegevus (2004.a. kevadel), mis pidi andma aimu ka vastavate lubade olemasolust. Kui haldusakt oleks mõistliku aja jooksul välja nõutud (ja tutvutud projektiga, vajadusel spetsialisti abi kasutades) ning seejärel esitatud kohtule ilma põhjendamatu viivituseta kaebus ehitusloa tühistamiseks, oleks kohus saanud kaaluda tühistamiskaebuse tähtaja ennistamist. Kui haldusakt ei ole antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning seaduses sätestatud tühisuse alus, mille esinemine on ilmne, puudub, siis on tegemist õigusvastase, mitte tühise haldusaktiga. Kuna alternatiivsena tühisuse kindlakstegemisele oli esitatud õigusvastasuse tuvastamise nõue, käsitleb kohus järgnevalt kaevatava ehitusloa õigusvastasust
6. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamise taotluse rahuldamisel korral peab kohus tuvastama haldusakti õigusvastasuse kaebuse esitamise aja seisuga ning haldusorgani süü ei kuulu sellise kaebuse esemesse. Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 7

§ 22

lg 1 p 1 kohaselt on ehitusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi. Pooltel ei ole vaidlust haldusakti andnud haldusorgani pädevuse (

§ 23

lg 1) ega ehitusloa vorminõuetele (

§ 22lg 5 ja selle alusel antud määrus; HMS § 55) vastavuse üle.

Kaebajad on seisukohal, et ehitusluba on antud detailplaneeringule mittevastavale projektile. PlanS § 9 lg 9 kohaselt tuleb ehitusprojekt koostada detailplaneeringu alusel.

§ 24

lg 1 p 1 kohaselt keeldutakse ehitusloa väljastamisest, kui ehitusprojekt ei vasta esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et ehitusluba, mis on antud detailplaneeringule mittevastava ehitusprojekti alusel, on sisuliselt õigusvastane. Seega tuleb kohtul hinnata, kas ehitusprojekt, mis oli aluseks ehitusloa andmisel, on detailplaneeringuga kooskõlas. Kuna esialgset projekti muudeti korrektuurprojektiga, siis tuleks hinnata ka selle vastavust detailplaneeringule. Vastustaja kohtuistungil (tlk 64) esitatud seisukohtade järgi tuli ehitusloa andmisel lähtuda Faehlmanni 8 detailplaneeringu koostamise ja kehtestamise ajal kehtinud Planeerimis- ja ehitusseadusest (PES) ja EV Ehitusministeeriumi 19.06.1991 käskkirjast nr 63 „Hoonete näitajad ja nende arvutamise eeskirjad”. Kaebajad vastustaja seisukohaga ei nõustunud. Vastustaja seisukohaga ei nõustu ka kohus, kuna haldusakti andmisel tuleb reeglina lähtuda selle andmise ajal kehtivast õigusest. Kuigi ehitusluba antakse detailplaneeringust tulenevate õiguste realiseerimiseks on ehitusloa andmise menetlus eraldi haldusmenetlus, mis algab vastava taotluse esitamisega ja sisulise läbivaatamise korral lõpeb haldusakti andmise või selle andmisest keeldumisega. Antud juhul ei olnud probleemi sellega, et PES-i kehtivuse ajal kehtestatud detailplaneeringu realiseerimine oleks võrreldes kehtiva õigusega oluliselt kahjustanud arendaja õigusi. Isegi juhul, kui see oleks nii olnud, tulnuks algatada detailplaneeringu muutmise menetlus. Projekt koostati 2003.a. Taotlus ehitusloa saamiseks esitati 12.04.

1. Ehitusluba väljastati 27.04.
2. Ehitusseadus hakkas kehtima alates 01.01.
3. Seega ei saanud projekti koostamisel ega ehitusloa andmisel kuidagi juhinduda PES-ist ja selle rakendusaktidest. Vastupidine seisukoht ei tulene ühestki normist ega põhimõttest. Seetõttu ei ole asjassepuutuv vastustaja väide (tlk 64, kohtuistungi protokoll), et EV Ehitusministeeriumi eelviidatud käskkirjast tulenevalt määrati hoonealune pind horisontaalprojektsiooni pinnana sokli kõrguselt välimiste mõõtude järgi, millest tulenevalt ei pidanud hoone soklist kõrgemalt eenduvaid osi arvestama hoonealuse pinna hulka. Lähtuda oleks tulnud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrusega nr 69 kehtestatud „Ehitise tehniliste andmete loetelu” §-st 17, mille kohaselt on ehitusalune pind ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Asjakohane ei ole ka vastustaja väide (tlk 64, kohtuistungi protokoll), et PES võimaldas muuta detailplaneeringut projekteerimistingimustega. Viimane väide ei ole samas ka õige, kuna PES § 33 lg 1 sätestas (kehtis kuni 31.12.2002), et detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi võis kehtestada kohalik omavalitsus, mis tähendas, et projekteerimistingimusi ei pidanud väljastama volikogu, kuid viidatud normist ei saanud kindlasti järeldada seda, et projekteerimistingimustega võis kehtivat detailplaneeringut muuta. Ka PES-i kehtivuse ajal võis projekteerimistingimustega detailplaneeringut üksnes täpsustada. Ka ekspert on kohtulikku ekspertiisi teostades lähtunud kaevatava haldusakti andmise ajal kehtinud ehitusseadusest ja selle rakendusaktidest. Kohtulikus ekspertiisiaktis toodud järeldustega ei ühti algselt menetlusse kaasatud kolmanda isiku poolt kohtule esitatud 8 ekspertiisi (ehitise paiknemise kohta ehituskeelualal, koostatud 2005 augustis, ekspertiisiakti osa 12) järeldused, kuna nende koostamisel on ekspert samuti lähtunud ebaõigetest materiaalõiguse normidest. Faehlmanni 8 osas kehtiv detailplaneering ei näinud ette hoone ulatumist (nii vertikaalselt kui horisontaalselt) ehituskeelualasse ning hoovi osalise haljastamise asemel parkimiskohtade rajamist. Kohus leiab, et kohtuliku ekspertiisiga (ekspertiisiakti osa 5) on kindlaks tehtud, et Faehlmanni tn 8 korterelamu põhiprojekt (koostatud arhitektuuribüroo Laan&Remi OÜ poolt) ei vasta detailplaneeringule lubatud korterite arvu osas (detailplaneering nägi ette 30 elamispinda, projekt 38); korruste lubatud pindala osas; hoone lubatud maksimaalse kõrguse osas; krundi maapinna planeeringuliste kõrguste osas ja krundil asuvate ehitiste naaberehitistega seotuse osas. Ka vastustaja esindaja on eksperdi järeldustega nõustunud, va ehitusaluse pinna ja sellest tuleneva mahtude määramise osas tingituna kohaldatavast materiaalõigusest (tlk 64, kohtuistungi protokoll), mida kohus käsitles eelnevalt. Vastustaja nõustus ka väitega, et detailplaneeringu moodustavad kõik detailplaneeringu joonised kogumis ja seletuskiri (tlk 65, kohtuistungi protokoll) ehk möönnud, et kuna detailplaneering (tlk 118 seletuskiri ja joonis 4 tlk 148, põhitoimik) näeb ette osalist haljastust hoovis, siis projekt, mis näeb ette hoovi täies ulatuses sillutuskividega katmise ei vasta detailplaneeringule. Vastuolusid detailplaneeringuga ei kõrvaldanud ka Faehlmanni tn 8 korterelamu korrektuurprojekt (koostatud arhitektuuribüroo Laan&Remi OÜ poolt, ekspertiisiakti osa 15). Ekspert leidis ekspertiisiaktis (ekspertiisiakti osa 5, lk 26-27), et põhiprojekt ja korrektuurprojekt erinevad vaid formaalselt. Korrektuurprojektiga nähti ette 30 elamispinna ehitamine ja viidi hoone lubatud maksimaalne kõrgus vastavusse detailplaneeringuga. Korrektuurprojekt ei muutnud (ilmselt juba hoone olulises osas valmimise tõttu) midagi krundi maapinna planeeringulise kõrguse osas, krundil asuvate ehitiste naaberehitistega seotuse osas, kõikide korruste lubatud pindala osas ning haljastuse osas, mistõttu jäi projekt vastuollu detailplaneeringuga. Kohtu hinnangul oleks tulnud algatada detailplaneeringu muutmine, kui selgus, et krundiplaneeringu teostamine vastavalt detailplaneeringule oli võimatu naaberkinnistu osas detailplaneeringu oskamatu teostuse tõttu (projekti koostanud arhitekt M.Laane väide, tlk 180, põhitoimik), seda ka juhul, kui vastuolud selgusid alles ehitamise käigus. Parkimisnormatiivi tuli arvestada projekti koostamisel, kuid kuna projektiga nähti ette detailplaneeringus määratud elamispindade arvust rohkem kortereid tõi see kaasa detailplaneeringu rikkumise ning planeeritud haljasalale parkimiskohtade rajamise. Vaatamata sellele, et korrektuurprojektiga viidi korterite arv vastavusse detailplaneeringuga, võeti kasutusloaga vastu 38 korterit vastavalt esialgsele projektile. Detailplaneeringuga vastuolus oleva ehitusprojekti alusel ehitusloa andmine ei kõrvalda ehitusprojekti vastuolu detailplaneeringuga ning selline ehitusluba on õigusvastane.

§ 19lg 1 p 1 ja Plan

S § 9 lg 9 kohaselt on ehitusprojekti koostamise aluseks detailplaneering. Kui ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringule, tuleb keelduda ehitusloa väljastamisest

§ 24lg 1 p 1 alusel.

Seega on vaidlusalune ehitusluba detailplaneeringuga vastuolu tõttu vastuolus ka

§ 24lg-ga 1.

Vastustaja vaidlustas asjaolu, et kaevatav ehitusluba rikub kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajad selgitasid kohtuistungil (tlk 63, kohtuistungi protokoll), et elavad Gonsiori 25 majas (külgneb hoovi poolt Faehlmanni 8 korterelamuga) alates 1994.aastast. E.K. elas ehitusloa andmise ja kohtule kaebuse esitamise ajal korteris nr 12, mille aknad paiknevad osaliselt 9 Faehlmanni 8 suunas (autode, mis pargivad paari meetri kõrgusel ja paari meetri kaugusel asuval parkimisrajatisel, tuled paistavad otse köögi aknasse), V.V. elas korteris nr 9 (aknad osaliselt hoovi suunas, kuid parkivate autode tuled otse aknasse ei paista). Faehlmanni 8 korterelamu ehitamise ajal (2005.a. alguses) ostsid kaebajad ühise elamispinnana korteri nr 5 sama maja teises küljes (mille aknad ei avane Faehlmanni 8 hoovi), kuna olukord muutus nende jaoks väljakannatamatuks. Kaebajad on endiselt ka korterite 12 ja 9 omanikud. Samuti selgitasid kaebajad, et hoovi koguneb autode heitgaas, mis levib nende korterite (nr 12 ja 9) akendesse ning muudab hoovis viibimise (sh väikese lapsega) võimatuks. Kaebuse kohaselt rikub kaebajate elukeskkonda ka see, et detailplaneeringuga ettenähtud haljasala asemel on autode parkimiskohad, mis lisaks asuvad ka detailplaneeringus ettenähtust oluliselt kõrgemal. Eeltoodud kaebajate selgituste põhjal (vastustaja faktiväiteid ei vaidlustanud) on ilmne, et õigusvastane ehitusluba rikub kaebajate omandiõigust (PS § 32 lg 2 esimene lause). Negatiivsete mõjutuste (autotuled, heitgaasid) tõttu ei saa kaebajad kasutada neile kuuluvaid kortereid. Kaebajad nõustusid sellega, et nendele kuuluvates korterites detailplaneeringuga vastuolus olev ehitis loomuliku valguse (insolatsiooninäitaja kaudu hinnatavat) määra märkimisväärselt ei mõjuta (tlk 63, kohtuistungi protokoll). Detailplaneering on olemuselt erinevate isikute ja avalikke huve mõistlikult arvestav avalik kokkulepe (PlanS § 1 lg 2 ja 3; § 4 lg 2 p 2). Detailplaneeringu avatud menetluses menetlemine kaotaks mõtte, kui seda oleks võimalik muuta projekti ja ehitusloaga. Kehtestatud detailplaneering tagab seega huvitatud isikute õigusi, mida antud juhul kaebajad kaitsesid planeerimismenetluses. Detailplaneeringu muutmine õigusvastaselt projekti ja ehitusloaga rikub kaebajate õiguspärast ootust, et valmiv ehitis vastaks detailplaneeringus ettenähtule. Naaber ei pea taluma ehitise rajamist, mis ei ole kooskõlas detailplaneeringuga. Valminud ehitis ei vasta kehtivale detailplaneeringule, mis on samuti tuvastatud ekspertiisiaktiga (ekspertiisiakti osa 5, lk 32). Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 3 tuleb kaebus Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti 27.04.2004 ehitusloa nr 3419 õigusvastaseks tunnistamise osas rahuldada. 18. HKMS § 6 lg 3 p 1 kohaselt võib kaebusega taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. HKMS § 4 lg 2 kohaselt on eeltoodud sätte mõttes toiminguks tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Kaebajad pöördusid esialgses kaebuses (22.11.2004) kohtusse nõudega tunnistada vastustaja tegevus detailplaneeringu ja selle alusel koostatud ehitusprojekti ning toimuva ehitustegevuse üle järelevalve teostamata jätmisel õigusvastaseks ning kohustada haldusorganit järelevalvetoiminguid teostama (kohustamisnõudes on menetlus lõpetatud 27.05.2009 määrusega, tlk 57, III köide). Kaebajad leidsid, et vastustaja ei ole järelevalvet teostanud, järelevalve teostamise korral oleks pidanud vastustaja koheselt peatama ehitustegevuse. Seega vaidlustavad kaebajad haldusorgani tegevusetust. Kaebajate põhjendatud huviks oli kaebuse kohaselt tagada naaberkrundile ehitatava hoone ehitamine vastavalt kehtestatud detailplaneeringule ning nõuda tekkinud kahju hüvitamist. Kaebuse esitamise hetkel valmis hoone 5.korrus. Kaebajad esitasid kohtule esialgse õiguskaitse taotluse ehitustegevuse peatamiseks, mille kohus jättis rahuldamata, leides, et ehitusloa tühistamiskaebust esitatud ei ole ning kolmanda isiku huvi, kes ehitab kehtiva ehitusloa alusel ning on sõlminud ehitamise finantseerimiseks laenulepingud ning kolmandate isikute huvid, kes on sõlminud korterite ostu-müügi eellepingud õigustavad 10 esialgse õiguskaitse mittekohaldamist. Samuti märkis kohus, et ehitusjärelevalve ei lõppe ehitusloa väljastamisega, kuna järelevalve läbiviimine on võimalik ka enne kasutuslubade andmist ning kasutusluba ei saa anda ehitisele, mis ei vasta nõuetele. Samuti selgitas kohus, et kasutusluba saab kohtus vaidlustada (kasutusluba on antud 06.09.2006). 22.11.2004 kinnitati ka SAPA projektide läbivaatamise komisjonis korrektuurprojekt. Korrektuurprojekt ei kõrvaldanud siiski kõiki vastuolusid detailplaneeringuga (vt eelmist otsuse punkti) ning lõpuks anti kasutusluba ehitisele, mis ei vastanud ka projekti korrektuurile (osaliselt) ja põhiprojektile, samuti detailplaneeringule (ekspertiisiakti osa 5, lk 32). Selleks, et kindlaks teha, kas haldusorgan oli õigusvastaselt tegevusetu, tuleb tuvastada, kas tal oli kohustus ning võimalus tegutseda (vt Riigikohtu lahend 3-3-1-94-08, p 14). Viidatud lahendis on Riigikohus seisukohal, et tegevusetuse tuvastamisel ei saa kohus arvesse võtta sündmusi peale kaebuse esitamist, st kohus ei saaks jätta kaebust tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata, kui peale kaebuse esitamist on haldusorgan efektiivselt järelevalvet teostanud. Seega saab kohus hinnata, kas esimesest pöördumisest SAPA-sse (01.07.2004) kuni kohtusse pöördumiseni (22.11.2004) olid vastustaja toimingud õigusvastased. Kohus on seisukohal, et juhul kui haldusorgan järelevalvetoiminguid teostas, saaks hilisemate sündmuste põhjal hinnata seda, kas järelevalve oli piisav.

§ 59

lg 1 p-de 1-8 kohaselt hõlmab ehitusjärelevalve ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimist; ehituslubade väljaandmist; kasutuslubade väljaandmist; ehitise nõuetele vastavuse kontrollimist; ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamist; käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimist; ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamist; ettekirjutuste tegemist vastavalt oma pädevusele. Vaidlus puudub selles, et ehitusjärelevalve teostamine on

§ 59

lg 2 kohaselt kohaliku omavalitsuse pädevuses ning Tallinna linnas on järelevalvet teostavaks ametiks SAPA.

§ 60

lg 1 p 5 alusel on ehitusjärelevalve ametniku pädevuses kontrollida ehitustöid ja ehitusprojekti vastavust nõuetele, detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Ka PlanS § 4 lg 2 p-st 3 tuleneb kohaliku omavalitsuse kohustus tagada kehtestatud planeeringute järgimine. Seega oli haldusorganil seadusest tulenev kohustus tegutseda, so teostada ehitusjärelevalvet, mis hõlmab järelevalvet nii projekti, ehitusloa kui ehitustegevuse vastavuse üle detailplaneeringule. Kaebajad heidavad vastustajale ette, et ei ole kontrollitud ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule ning ehitamise ajal valmiva ehitise vastavust detailplaneeringule. Järelevalvemenetluses on haldusorganil ulatuslik kaalutlusõigus, nt otsustab haldusorgan reeglina kaalutlusõiguse alusel, kas on vajalik järelevalvemenetluse algatamine. Samuti on kaalutulusõigus järelevalvemenetluse algatamisel järelevalvetoimingute valiku osas (vt Riigikohtu lahend 3-3-1-94-08 p 16, kus on leitud, et kohaliku omavalitsus otsustab kaalutlusõiguse alusel, millisel viisil probleemi lahendada), kuid lähtudes HMS § 5 lg-st 2 eeldab isiku taotluse lahendamine tõhusat ja tulemuslikku tegevust. Viidatud Riigikohtu lahendis (p-s 16) märgitakse ka seda, et kui kohalikule omavalitsusele esitatakse taotlus, mille lahendamine on tema pädevuses, siis peab kohalik omavalitsus kõigepealt kindlaks tegema, kas taotluses väidetud asjaolud vastavad tõele. 01.07.2004 pöördus V.V. SAPA-sse avaldusega tunnistada kehtetuks ehitusluba (tlk 10, põhitoimik). Nimetatud taotlust oleks tulnud käsitleda taotlusena uuendada haldusmenetlus ja tunnistada ehitusluba kehtetuks, kuna see on vastuolus detailplaneeringuga. Haldusorgan ei ole kõnealust taotlust nõuetekohaselt menetlenud, vaid on vastanud sellele 21.07.2004 e- 11 kirjaga, et projekt vastab detailplaneeringule, mistõttu puudub alus ehitusloa tühistamiseks (tlk 11, põhitoimik). Samas sisaldab pöördumine informatsiooni, mille kontrollimisel oleks ilmselt olnud põhjendatud järelevalvemenetluse algatamine. Viidatud e-kirjaga saadetud vastusest võib järeldada, et asjaolusid ei kontrollitud. Seda kinnitab ka fakt, et paar kuud hiljem pidas sama haldusorgan vajalikuks nõuda korrektuurprojekti koostamist. 09.10.2004 pöördus E.K. KÜ Gonsiori XXV esindajana kirjaliku avaldusega Tallinna Kesklinna Valitsuse ja 05.10.2004 SAPA poole detailplaneeringu rikkumise osas järelevalvemenetluse algatamiseks. Selles selgesõnalises järelevalvemenetluse algatamise taotluses viidati ehitamisele ehituskeelualas (tlk 15, põhitoimik). Märgitud pöördumisele vastas SAPA kirjalikult 11.10.2004 (tlk 17, põhitoimik), selgitades, et ehituskeeluala tähendab ala, millele ei tohi ehitada, kuid võib kasutada ehitamise ajal ehitusplatsina, taastades haljastuse ehitustööde lõpul. Märgitud vastusest ei ole võimalik üheselt järeldada, kas menetlust alustati või mitte. Samuti puuduvad muud dokumendid (teatis järelevalvemenetluse alustamise kohta vm), millest võiks järeldada, et menetlust alustati. Erinevalt esitatud kirjalikus vastuses toodust, möönis vastustaja esindaja kohtuistungil (tlk 64, kohtuistungi protokoll), et isikute informeerimine järelevalvemenetluse algatamisest on vajalik tulenevalt heast haldustavast. Eelviidatud kirjast võib kohtu arvates järeldada seda, et ka vastustaja oli vähemalt sellel hetkel seisukohal, et detailplaneering näeb ette hoovi osalist haljastamist. Samas viitas kaebaja kirjas sellele, et ehituskeelualas toimub ehitamine, mitte ehitusmaterjali ladustamine. Kui viidatakse ehitustegevusele ehituskeelualal, siis ei ole seda kohtu hinnangul võimalik kontrollida teisiti kui paikvaatlusega. Olemas on tõend selle kohta, et alles 02.11.2004 (so umbes 1 kuu peale avalduse saamist) käis SAPA ehituskontrolli töötaja objektil ja tegi märkuse ehituspäevikusse (tlk 187, põhitoimik) ehituse 0-tsükli ülevaatuse läbiviimiseks (st esitamata olid vundamendi teostusjoonised, vastustaja seletus tlk 176, põhitoimik). Mingeid muid puudusi fikseeritud ei ole. Ekspert on leidnud (ekspertiisiakti osa 5, lk 39), et vastavate eriteadmistega isikud (tellija, arhitekt, tellijapoolne ehitusjärelevalvaja, ehitusjärelevalvet teostav kohaliku omavalitsuse amet) pidid projekti vastuolu detailplaneeringuga märkama. Arhitekt M.Laane teadlikus vastuolust nähtub tema enda kirjast (tlk 180-181, põhitoimik) ning võib eeldada, et vastuolust oli teadlik ka tellija, kuna arhitekt ei saanud projekti koostamisel teha selliseid otsustusi (nt suurendada oluliselt lubatud korterite arvu) ainuisikuliselt. Kohus peab põhjendatuks eksperdi hinnangut, et projekti vastuolust detailplaneeringuga oleks pidanud olema teadlik ka haldusorgan, kelle pädevusse kuulub ehitusjärelevalve. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et haldusorganil ei olnud mingeid õiguslikke ega faktilisi takistusi tõhusa järelevalvemenetluse teostamiseks. V.V.i pöördumise alusel oli haldusorganile teada informatsioon võimalikust detailplaneeringu rikkumisest juba enne ehitustegevuse alustamist (elamu ehitamine algas 21.07.2004), kuid haldusorgan asus tegutsema alles 2004.a. novembri alguses. SAPA poolt ehitustegevuse peatamata jätmise tõttu oli kaebuse esitamise ja korrektuurprojekti kinnitamise ajaks (22.11.2004) valmis korterelamu kuni 5.korruseni. Vastustaja on vastuses maininud ka SAPA toiminguid 2004.a. detsembris. Kuna need tehti peale kaebuse esitamist, siis ei saa kohus neid arvestada, kuid kohus peab vajalikuks märkida, et ka kõnealused toiminguid tehti kohtumääruse täitmiseks (kohus kohaldas esialgset õiguskaitset A.S., I.L. ja M.A. taotluse alusel), mitte haldusorgani initsiatiivil. Antud juhul oleks saanud õigeaegne järelevalvemenetluse algatamine ja efektiivne tegutsemine

§ 60

lg 1 lausel (projekti vastavuse kontrollimine; ehitustegevuse peatamine; vajadusel ekspertiisi tellimine; korrektuurprojekti koostamiseks kohustamine; vajadusel detailplaneeringu muutmine vastavas menetluses planeerimisseaduse alusel) ära hoida detailplaneeringule mittevastava ehitise valmimise. 12 Eeltoodust võib järeldada, et kaebajate pöördumistele on vastatud ilma, et oleks tegelikult kontrollitud projekti vastavust detailplaneeringule. 02.11.2004 toimunud kontroll objektil oli ilmselgelt ebapiisav (ei kontrollitud asjaolu, millele kaebaja pöördumises viitas). Seega saab järeldada, et haldusorgan oli vaidlusalusel perioodil õigusvastaselt tegevusetu (ehitusjärelevalve teostamisel) ning taotlus kuulub seetõttu HKMS § 26 lg 1 p 3 alusel rahuldamisele. 19. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitajad on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 krooni (tlk 6, 6a, põhitoimik) ning esindaja tasu summas 15 000 krooni mõlema kaebaja eest (tlk 17, III köide). Kohtuistungil selgitas esindaja M.Lintlom (tlk 67, kohtuistungi protokoll), et õigusabi on ta osutanud füüsilise isikuna ning tasutud on talle sularahas. Kohtule on esitatud selle kohta vastavad kviitungid (tlk 17, III köide). Kohus leiab, et kuigi kviitungil on ekslikult märgitud vale haldusasja number (milles kaebajad ei ole menetlusosalisteks), on tõendatud kulude kandmine käesolevas haldusasjas. Kaebuse esitaja E.K. selgitas kohtuistungil (tlk 67, kohtuistungi protokoll), et õigusabi on osutatud seoses tuvastusnõuetega ning kahjunõude menetluses, mis on eraldatud iseseisvaks menetlemiseks, esitatakse uued kuludokumendid. Vastustaja esitas vastuväite, leides, et õigusabi hõlmab kogu tehtud tööd (sh kahjunõude osas) ning väljamõistetavat kohtuvälist kulu tuleks seetõttu vähendada (tlk 67, kohtuistungi protokoll). Nähtuvalt esitatud kviitungitest on mõlemad kaebajad tasunud õigusabi eest 17.12.2008, so ajal kui kohus ei olnud haldusasjas nr 3-04-382 esitatud kahjunõuet (esitati 30.11.2007) eraldanud eraldi menetlusse (eraldamine tehti 17.03.2009 määrusega). Samuti toimus 18.12.2008 kohtuistung, kus kohus andis menetlusosaliste kompromissi sõlmimiseks tähtaja. Seega pidid kaebajad tasuma õigusabi eest kõigi esitatud nõuetega seoses, kuna ei olnud alust veendumuseks, et kahjunõue eraldatakse. Ka esitatud kviitungil ei ole täpsustatud, milliste nõuetega seoses on õigusabi osutatud. Seega tuleb kahjunõude osas osutatud õigusabi eest tasutu arvata taotletavast summast maha. Jagades kaebuse peamiste nõuete järgi kolmeks (ehitusloa õigusvastasus või tühisus; tegevusetuse õigusvastasus järelevalvemenetluses; kahjunõue) tuleks proportsionaalselt maha arvata kolmandik, so 5000 krooni. Märgitud summa, koos lisanduva õigusabi kuluga, väljamõistmist saab taotleda haldusasjas 3-09-544 (kahjunõue). Seega tuleb vastustajalt mõlema kaebaja kasuks välja mõista tasutud riigilõiv 10 krooni ning kohtuvälise kuluna esindaja tasu summas 10 000 krooni. Vastustajal tuleb kaebajatelt küsida, millisele arveldusarvele kulud kanda. Kristina Maimann Kohtunik 13