3-08-2516/15

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-2516 Otsuse kuupäev 14.11.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla toimingute (etapeerimistel leiva-saiata jätmine) õigusvastasuse tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 25.10.2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Nikolai Lilitškin; Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 14.12.

1. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. 12.12.
3. a saabus Tartu Halduskohtusse Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla toimingu peale, millega ta jäeti aastatel 2007 - 2008 etapeerimisel Murru Vanglast Tartu Vanglasse ilma leivast-saiast. Kaebuse kohaselt on seda juhtunud korduvalt. 12.05.
4. a jäi kaebaja etapeerimise tõttu ilma lõunasöögist ning ajavahemikul 15.04.
5. a kuni 29.04.
6. a jäi ta ilma talle tervisliku seisundi tõttu musta leiva asemel määratud valgest leivast. Tartu Halduskohtu 28.01.
7. a kohtumäärusega lõpetati N. Lilitškini kaebuse menetlus vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes seoses kaebuse esitamise tähtaja möödumisega.
8. Tartu Ringkonnakohtu 01.04.
9. a kohtumäärusega rahuldati N. Lilitškini määruskaebus ja tühistati Tartu Halduskohtu 28.01.
10. a kohtumäärus. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
11. Kaebuse kohaselt on kaebajat jäetud süstemaatiliselt ilma leiva ja saiatoodeteta ja ilma lõunata. N. Lilitškin märgib, et ta etapeeriti 12.05.
12. a Murru Vanglast Tartu Vanglasse ja ta jäeti ilma lõunasöögita. Etapeerimistel Murru Vanglast Tartu Vanglasse 18.06.07; 21.08.07; 16.10.07; 27.11.07; 11.12,07; 08.01.08; 19.02.08; 11.03.08 ja 15.04.08 jäeti ta süstemaatiliselt ilma leiva ja saiata. Päevane leiva ja saia norm antakse Tartu Vanglas välja hommikusöögi ajal. Päeval enam leiba ja saia ei antud. Etapeerimisel Eesti Vabariigi karistusasutustest Tartu Vanglasse saabub kinnipeetav sinna pärast hommikusööki. Järelikult jäeti teda juba automaatselt ilma päevasest normist, mida antakse hommikusöögi ajal. Kuna etapeerimise päeval antakse leiba ja saia hommikusöögi ajal, siis on hästi, kui kinnipeetav jõuab hommikusööki süüa. Kui ei jõua, siis õhtul on vanglas ainult supp ja kõik.
13. Perioodil 15.04.
14. a kuni 29.04.
15. a pidi kaebaja saama oma tervisliku seisundi tõttu valget leiba, kuid ülalpool nimetatud perioodil ta seda ei saanud, kuigi meditsiinikaardis on märgitud, et tal on must leib asendatud valge leivaga. 15.04.
16. a etapeeriti N. Lilitškin Murru Vanglast Tartu Vanglasse. 16.04.
17. a teatas ta kirjalikult inspektor-kontaktisik T. Männastele, et tal on must leib asendatud valgega tervise pärast (gastriit, kõrvetised, maohappesuse tasakaalu rikkumine vanglas). 15.04 - 29.04
18. a sai ta musta ja valget leiba, kuid musta ta ei võtnud, kuna ta ei saanud seda süüa. Toidujagaja ütles kaebajale, et: „minul ei ole sinu jaoks dieeti“. Kaebaja põhjendatud huviks on õiglase hüvitise taotlemine kohtu äranägemisel. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
19. Tartu Vangla on seisukohal, et N. Lilitškini kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Kaebuse kohaselt peab N. Lilitškin õigusvastaseks Tartu Vangla järgmisi tegevusi: 1) 12.05.
20. a Murru Vanglast Tartu Vanglasse etapeerimisel lõunasöögita jäämine; 2) 18.06.07, 21.08.07, 16.10.07, 27.11.07, 11.12.08 (peab olema 07 – kohtu märkus), 08.01.08, 19.02.09 (peab olema 08 – kohtu märkus), 11.03.08, 15.04.08 etapeerimisel Murru Vanglas Tartu Vanglasse leiva-saiata jäämine; 3) perioodil 15.04.
21. a - 29.04.
22. a tervislikust seisundit tulenevalt ettenähtud valgest leivast ilma jäämine.
23. Vastustaja leiab, et kaebaja väide 12.05.
24. a lõunasöögita jäämise kohta ei vasta tõele. 12.05.
25. a väljus etapp Murru Vanglast kell 10.20 ning saabus Tartu Vanglasse kell 12.
26. Tartu Vangla praktika kohaselt toitlustati enne kella ühte etapiga saabuvaid kinnipeetavaid vanglas menüüs oleva lõunasöögiga. Peale kella ühte etapiga saabuvatele kinnipeetavatele väljastati kuivtoidupakk. Kaebajaga koos etapeeriti Murru Vanglast Tartu Vanglasse veel 9 kinnipeetavat isikut. Tartu Vangla kinnipeetavate isikute avalduste ja kaebuste registri andmetel ei pöördunud ükski nendest kinnipeetavatest, kaasa arvatud kaebaja ise, peale 12.05.
27. a kuu aja jooksul vangla poole avaldusega, milles nad oleks väitnud, et nad jäid 12.05.
28. a ilma lõunasöögita. Ilmselgelt ei oleks kinnipeetavad leppinud rahumeelselt sellega, et nad jäävad söömata ja oleksid kindlasti, juhul kui kaebaja väide vastaks tõele, pöördunud vangla poole kaebusega, et neil jäi lõunasöök saamata. Asjaolu, et kinnipeetavad sellesisuliste kaebustega vangla poole ei pöördunud, tõendab, et kaebaja väide ei vasta tõele. Kaebaja enda kaebusest nähtuvalt, ei ole etapeerimisel lõunasöögita jäämine tavaline. Kaebaja loetleb ise oma kaebuse nõude punktis 2 mitmed erinevad varsemad kuupäevad, milledel jäi tema väidetavalt ilma ainult toidu juurde väljastatavast leivast -saiast aga mitte seda, et teda ei toitlustatud lõunasöögiga. Samuti ei ole kaebaja hilisemalt pöördunud vangla poole avaldusega, et tema on jäänud Tartu Vanglasse etapeerimisel lõunasöögita. Seega ei ole kaebaja poolt märgitud 2 preventiivne huvi põhjendatud huvina arvestav. Preventiivne huvi ei tule kõne alla ka seetõttu, et vanglal on kohustus kinnipeetavat toitlustada ning tegemist ei ole iga kinnipeetava suhtes ühekordselt vastuvõetava otsustusega.
29. Vangistusseaduse (VangS) § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole kinnipeetaval õigust nõuda enda kindla toiduga toitlustamist. Samale seisukohale on asunud ka Tartu Halduskohus oma 25.04.
30. a otsuses nr 3-08-432, märkides, et asjas ei oma tähtsust, mitu korda või kuidas on korraldatud leiva- saia andmine, vaid et oleks järgitud minimaalne toidunormi andmine. Kuna kaebaja ei ole väitnud, et tema etapeerimise päevadel saadud toidu kaloraaž oli ettenähtust väiksem, siis ei ole alust rääkimaks kaebaja õiguste rikkumisest. Tartu Vanglas jagatakse jätkuvalt kinnipeetavatele isikutele päevaks ettenähtud leiva-saia kogus kätte hommikuse toidujagamise ajal ning sama korraldus oli ka kaebaja poolt märgitud Murru Vanglast Tartu Vanglasse etapeerimise päevadel. Kaebuse eseme ja nõude määrab kaebuse esitaja. Kuna kaebaja on taotlenud etapeerimise päevadel leiva-saiata jäämise õigusvastasuse tuvastamist, mille andmise kohustust vangla ei ole, siis ei ole alust rääkimaks kaebaja õiguste rikkumisest, millest tulevikus peab vangla hoiduma. Siinkohal soovib vastustaja lisada, et etapiga enne kella 13.00 saabuvatele kinnipeetavatele antakse ja anti ka vaidlusalustel päevadel sooja lõunasöögi juurde 1 viil leiba ja 1 viil saia. Samuti sisaldus kuivtoidupakis 4 viilu saia. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et temale etapeerimise päevadel Tartu Vanglasse saabumisel üldse leiba või saia ei väljastatud.
31. Kaebaja ei ole tõendanud, et temale jäeti perioodil 15.04.
32. a - 29.04.
33. a arsti poolt ettenähtud sai väljastamata. Kaebaja 20.06.
34. a pöördumisele on Tartu Vangla poolt 14.07.
35. a kirjaga nr V1 3802 vastatud, et kaebaja on meditsiiniosakonna poolt esitatud dieedi nimekirjas ning temale on igapäevaseks saia koguseks ette nähtud 10 viilu saia väljastatud. HKMS § 16 lg 1 (tegelikult lg 2 - kohtu märkus) kohaselt peab iga menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema väited. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väidet, et ta ei ole meditsiiniosakonna poolt ettenähtud saia kogust kätte saanud, seega on tema väide paljasõnaline ning asjaolu tuleb lugeda tõendamatuks.
36. Kuna kaebaja on ühe põhjendatud huvina märkinud tulevikus kahju hüvitamise nõude esitamine, siis tuleb see kõrvale jätta põhjusel, et kaebaja on mööda lasknud kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise nõue esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kahju kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kaebaja vaidlustatud toimingud jäävad ajavahemikku 18.06.
37. a - 12.05.
38. a. Ajaliselt viimase toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise viimaseks tähtaegseks päevaks oli 12.05.
39. a. Seega on kaebaja oluliselt ületanud kõigi vaidlustatud toimingute osas vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaega, millega on minetanud õiguse kahju hüvitamist nõuda. Seega ei ole edasiselt kahjunõude esitamine põhjendatud huvina arvestav, kuna see ei aita kaasa õiguste edasisel teostamisel. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Nikolai Lilitškini kaebus rahuldamata. 3 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
40. VangS § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Tartu Vangla Kodukorra (edaspidi: kodukord) p 8.1 kohaselt (2007-
41. a redaktsioonis) toimus kinni peetavate isikute toitlustamine sotsiaalministri 21.12.
42. a määrusega nr 150 kehtestatud „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ (edaspidi: määrus nr 150) alusel. Kodukorra p 8.5 kohaselt antakse päevane leiva ja saia norm Tartu Vanglas välja hommikusöögi ajal (v.a kartseris). Määruse nr 150 § 1 lg 1 kohaselt kehtestatakse käesoleva määrusega päevased toidunormid kinnipidamisasutuses kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute /…/ toitlustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab päevane toidunorm katma kinnipeetava elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning mineraaltoitained) ja valguvajaduse. Seega kuulub kontrollimisele, kas kaebuse esitaja etapeerimisel Murru Vanglast Tartu Vanglasse 18.06.07; 21.08.07; 16.10.07; 27.11.07; 11.12,07; 08.01.08; 19.02.08; 11.03.08 ja 15.04.08 vastas päevane toidunorm määruse nr 150 § 1 lg 2 märgitud kriteeriumitele. Kaebaja väidab, et ülalnimetatud päevadel saabus ta Tartu Vanglasse lõuna ajaks ning lõunaks ja õhtusöögiks ei antud talle leiba ja saia, sest neid jagatakse Tartu Vanglas hommikul. Kaebaja teatas (t.l 90), et hommikul jagati Tartu Vanglas 6 valget ja 4 musta leiva viilu, see on terve päeva norm. Sellest teeb kohus järelduse, et keskmisel on lõuna norm 2 viilu valget saia ja 1,3 viilu musta leiba ja sama palju õhtul. Seega, kaebaja sõnade kohaselt ei saanud ta lõunast õhtusöögini etapipäevadel 4 viilu valget saia ja 2,6 viilu musta leiba. Vastustaja leiab, et VangS § 47 lg 1 kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust nõuda enda kindla toiduga toitlustamist. Tähtis on minimaalse toidunormi andmine. Kaebaja ei ole väitnud, et tema etapeerimise päevadel saadud toidu kaloraaž oleks olnud ettenähtust väiksem. Vastustaja teatas, et ükski seaduslik akt ei kohusta vanglat kinnipeetavale isikule toiduks või toidu kõrvale andma leiba või saia ning seega puudub kaebajal subjektiivne õigus seda nõuda. Kaebuse eseme ja nõude määrab kaebuse esitaja ja N. Lilitškin on käesolevas asjas taotlenud etapeerimise päevadel leiva ja saiata jäämise õigusvastasuse tuvastamist. Kui vanglal ei ole kohustust leiba ja saia toidu kõrvale anda, siis ei saa rääkida kaebaja õiguste rikkumisest. Kaebaja ei taotlenud tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingut, et etapipäevadel toimus toitlustamine väiksema kaloraažiga kui ette nähtud. Sellel põhjusel ei ole kohtul õigust väljuda kaebuse raamest ja kontrollida etapeerimise päevadel saadud kaloraaži. Määruse nr 150 § 3 lõikest 1 tuleneb, et kuigi toidunormi arvestus toimub kahenädalase perioodi jooksul, peab toiduenergia hulk iga päev vastama kinnipeetava keskmisele ööpäevasele energiavajadusele. Kaebuse esemeks ei ole etapeerimise päeval kaloraažist väiksema toidukoguse saamine ja kaebuses esitatud nõudeks ei ole vangla toimingute – etapipäevadel kaloraažist väiksema toidukoguse andmine - õigusvastasuse kindlakstegemine. Seega ei ole kohtul õigust kontrollida ülalnimetatud vangla toimingu seaduspärasust. Kohus leiab, et vastustaja ütlustega on tõendatud, et kinnipeetavatele, kes saabuvad etapist kella 13.00-ks, antakse ja anti vaidlusalustel päevadel sooja lõunasöögi juurde 1 viil leiba ja 1 viil saia. Kohtul ei ole põhjust vastustaja ütlusi mitte usaldada. Samuti sisaldus kuivtoidupakis, mis antakse 4 kinnipeetavatele, kes viibivad lõunasöögi ajal kell 13.00 etapeerimisel, 4 viilu saia. Seega leiab kohus, et ei vasta tõele kaebaja väide, et temale etapeerimise päevadel Tartu Vanglasse saabumisel üldse leiba või saia ei väljastatud (t.l 84 ja pöördel ning 72 ja pöördel). Määrus nr 150 ei sätesta, et kinnipeetavale tuleb kindlasti anda leiba ja saia. Määruse § 3 lg 4 kohaselt peavad kahe nädala toiduvajadusest katma teraviljatooted vähemalt 34%. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda iga õhtusöögi juurde leiba ja saia. Seda, millistest komponentidest või toiduainetest igapäevane toit koosneb, määrus nr 150 ei sätesta. Kaebaja ei ole tõendanud, et etapeerimise päevadel oleks saadud toidukaloraaž olnud väiksem ettenähtust ja tema nõue on – etapeerimispäevadel leivast-saiast ilmajäämise õigusvastasuse tuvastamine. 25.04.
43. a haldusasja 3-08-432 otsuses asus kohus seisukohale, et ei oma tähtsust mitte see, kuidas/mitu korda antakse leiba-saia, vaid et oleks järgitud päeva minimaalset toidunormi (kaloraaž), mis on 2300 kcal (otsus on jõustunud 27.05.2008.a).
44. Kaebaja väide 12.05.
45. a lõunasöögita jäämise kohta ei vasta tõele, sest 12.05.
46. a väljus etapp Murru Vanglast kell 10.20 ning saabus Tartu Vanglasse kell 12.
47. Tartu Vanglas toimus lõunasöögiga toitlustamine ajavahemikul 12.00 – 14.00 (erinevused sektsioonide lõikes). Tartu Vangla praktika kohaselt toitlustati enne kella ühte etapiga saabuvaid kinnipeetavaid vangla menüüs oleva lõunasöögiga. Peale kella ühte etapiga saabuvatele kinnipeetavatele väljastati kuivtoidupakk. Kaebajaga koos etapeeriti Murru Vanglast Tartu Vanglasse veel 9 kinnipeetavat isikut ja Tartu Vangla kontrollis, et keegi nendest ei ole esitanud kaebust selle kohta, et nad oleksid lõunasöögist ilma jäänud (t.l 84). See asjaolu tõestab kaudselt, et kaebaja väide ei vasta tõele. Kaebaja pöördus 12.05.2008.a lõunasöögist ilmajäämise probleemiga esmakordselt vangla poole 18.08.
48. a ja kohtusse 12.12.
49. a ja millegagi ei ole tõendatud, et ta ei ole saanud kuivtoidupakki või sooja lõunat.
50. Perioodil 15.04.2008.a – 29.04.
51. a arsti poolt ettenähtud saia väljastamata jätmise kohta ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis tema väidet kinnitaks. HKMS § 16 lg 2 kohaselt peab menetlusosaline halduskohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Halduskohus teeb ettepaneku, et menetlusosalised esitaksid vajalikud tõendid, või vajadusel kogub tõendeid omal algatusel. Kaebaja ei ole tõendanud, et temale jäeti perioodil 15.04.2008.a – 29.04.
52. a arsti poolt ettenähtud sai väljastamata. Kaebaja 20.06.
53. a pöördumisele (t.l 75) vastas Tartu Vangla 14.07.
54. a kirjaga nr V1 3802, et kaebaja on meditsiiniosakonna poolt esitatud dieedi nimekirjas ja temale on päevaseks saia koguseks ette nähtud 10 viilu saia, mis koguseliselt on 300g vastavalt leiva-saia normile, mis vastab R3 grupile (t.l 76). N. Lilitškin oli 15.04.
55. a etapeeritud Murru Vanglast Tartu Vanglasse. Ta kirjutas kohtule (t.l 16 pöördel), et talle anti Tartu Vanglas perioodil 15.04.
56. a- 29.04.
57. a (s.o 14 päeva) valget ja musta leiba, kuid ta ei saanud süüa musta leiba maohaiguse tõttu. Seega sai N. Lilitškin saia, kuid väiksemas koguses. Kaebaja teatas (t.l 90), et hommikul jagati 6 viilu valget leiba. Seega võimalik saamata jäänud igapäevane norm oli mitte rohkem kui 4 viilu saia. N. Lilitškin kirjutas, et ta viibis kambris nr 2002 alates 15.04.
58. a ja tegi kirjaliku avalduse selle kohta, et talle asendataks must leib valgega tervislikel põhjustel. Kaebaja ütlustega on tõendatud, et ta sai igal hommikul perioodil 15.04.
59. a – 29.04.
60. a 6 viilu saia ja kaebaja saab nõuda ainult seda, et 10 viilu saia asemel sai ta ainult 6 viilu, s.o 4 viilu vähem. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et ta ei saanud valget saia dieedi kohaselt ja sellel põhjusel ei kuulu kaebus selles osas rahuldamisele. 5 Tartu Vangla ei ole eitanud, et kaebaja on dieedi nimekirjas ja et talle on ette nähtud 10 viilu saia ja talle see väljastati. Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja ütlustes Kaebaja taotleb tunnistada õigusvastaseks vastustaja kaebuses kirjeldatud toimingud ja põhjendatud huviks märgib rahalise hüvitise nõude. Kahju hüvitamise nõude puhul peab kahjustatud isik tõendama kahju olemasolu ja suuruse, samuti peab kahju tekkimine olema põhjuslikus seoses kahju tekitaja õigusvastase tegevusega. Tulevikus kahju hüvitamise nõude saab põhjendatud huvina vastustaja seisukoha kohaselt kõrvale jätta seetõttu, et kaebuses vaidlustatud toimingutest (12.05.
61. a, 18.06.
62. a – 15.04.
63. a ja 15.04.
64. a – 29.04.
65. a) on möödunud üle kolme aasta, seega on kaebuse esitaja ületanud vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ja põhjendatud huvina kahju hüvitise saamise märkimine selles kontekstis ei ole õigustatud. Kaebajal on õigus taotleda tähtaja ennistamist, kui tal on selleks mõjuvad põhjused ja seega on kohus seisukohal, et kaebuse esitamisel oli kaebajal põhjendatud huvi ja kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga selles osas. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 ei kuulu kaebus rahuldamisele. Tamara Hristoforova kohtunik 6