2-11-48230 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2011. a Põlva Tsiviilasja number 2-11-48230 Tsiviilasi P. V. ) (isikukood: xxxxxxxxxxxx: xxxx

§ 363lg 1 p 1).

2-11-48230 2) Hagiavalduses on vaja märkida hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), mis näitavad kostja õigusvastast käitumist ning põhjuslikku seost kostja õigusvastase käitumise ja tekitatud kahju (kutsehaiguse) vahel, samuti esitama taotletud kutsehaiguse hüvituse võlgnevuse arvestuse (

§ 363lg 1 p 2).

3) Hagiavalduses on vaja märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid muu hulgas ka kostja õigusvastast käitumist ning kostja õigusvastase käitumise ja tekitatud kahju vahelise põhjusliku seose osas, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (

§ 363lg 1 p 3).

4) Peale selle ei vasta hagiavaldus ka

§ 338lg 1 p-s 7 sätestatud nõudele, sest selles puudub lisatud dokumentide nimekiri.

5)

§ 340

lg 1 kohaselt peab menetlusosaline kohtusse esitatavad kirjalikud dokumendid ja nende lisad esitama koos dokumentide teistele menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu ärakirjadega. Kohtu põhjendused P. V. Tartu Maakohtu 26.10.

1. a määruse koopia kätte saanud 28.10.
2. a. Seega oli hagejal aega määruses märgitud puuduste kõrvaldamiseks kuni 25.
4. a. 21.11.
5. a maakohtule esitatud hagiavalduses on P. V. põhiliselt eeltoodud määruse pdes 4 ja 5 ning osaliselt ka p-s 2 märgitud puudused. Kohtunik leiab, et antud hagiavaldust ei ole praegu võimalik võtta maakohtu menetlusse alljärgnevatel põhjustel.
6. Kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise osas

§ 363

lg 1 p 2 kohaselt peab hagiavalduses olema märgitud ka hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Tartu Maakohtu 26.10.2011. a määruse p 2 järgi pidi hageja hagiavalduses märkima muu hulgas asjaolud, mis näitavad kostja õigusvastast käitumist ning põhjuslikku seost kostja õigusvastase käitumise ja tekitatud kahju (kutsehaiguse) vahel. Nimetatud puudusi ei ole hageja kõrvaldanud. Hagis on arusaadav ja selge, et hagejal esineb muu hulgas kutsehaigus ning kostja on lõpetanud talle selle eest hüvituse maksmise. Kehtiva kohtupraktika kohaselt peab hageja kahju hüvitamiseks tõendama nii kahju tekitaja õigusvastase käitumise (muu hulgas töökaitsenormide rikkumise), kahju tekkimise kui ka põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Kohtul ei ole võimalik võtta menetlusse hagiavaldust, milles hageja ei ole ära märkinud kostja õigusvastast käitumist ning põhjuslikku seost kostja õigusvastase käitumise ja tekitatud kahju (kutsehaiguse) vahel.

§ 340

¹ lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus jäetakse läbi vaatamata. 2

§ 372

lg 4 teine lause, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

§ 371

lg 1 p 9 sätestab muu hulgas, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Seega tuleb hagiavaldus kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamise osas vaatamata sellele, et hagiavalduses on olemas selge nõue, jätta maakohtu menetlusse võtmata ning tagastada hagejale

§-de § 340¹ lg 2 ja § 371 lg 1 p 9 alusel. 2. Lisakulutuste hüvitamise kohustamise osas Hagiavalduse kohaselt soovib hageja, et kohus kohustaks kostjat talle hüvitama tervisekahjustusest tekkida võivad lisakulud: proteesid, abivahendid, retseptiravimid, sanatooriumituusikud (1 kord aastas 10 päeva statsionaarset või 14 päeva ambulatoorset taastusravi), sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi, kulutused kannatanu kõrvaliseks hoolduseks ning teised kutsehaigusest tingitud lisakulud (s.o Lõuna Pensioniameti otsuses nr 727054 toodud lisakulude loetelu). Seega on hageja esitanud kostja vastu kohustamishagi, kuigi hagi sisust nähtuvalt sooviks ta saada hüvitusi kutsehaigusest tingitud lisakulude kandmise eest. Ka kohustamishagis peab olema selgelt märgitud hageja nõue ja hagi alus. Hageja ei ole selgelt väljendanud, milliseid proteese, abivahendeid, retseptiravimeid, sanatooriumituusikuid jms ta on lisakulutuste all konkreetselt silmas pidanud ning kuidas need on seotud kostja poolt tekitatud kahjuliku tagajärjega (kutsehaigusega). Kohtu arvates puudub hagejal aga kohustamisnõude esitamiseks alus ja vajadus, sest selline kohustis, kui hageja on tõendanud kostja õigusvastase käitumise kutsehaiguse põhjustamises ja lisakulutuste tekkimise kutsehaiguse tagajärjel, tuleneb kohustatud isikule juba seadusest ning sellise nõudega ei ole hagejal võimalik sisuliselt saavutada taotletavat eesmärki. Juhul, kui kostja õigusvastase käitumisega on hagejale tekitatud lisakulutusi, siis on hagejal võimalik ja otstarbekas esitada eelkõige lisakuluste hüvitamise nõue kostja vastu. Eeltoodud asjaoludel tuleb hagiavaldus lisakulutuste hüvitamise kohustamise osas jätta maakohtu menetlusse võtmata ja tagastada hagejale nii

§-de § 340¹ lg 2 ja § 371 lg 1 p 9 kui ka

§ 371lg 2 p 2 alusel.

3. Vabandamise kohustamise nõudes Hagiavalduse kohaselt on hagejale kirjavahetuse, (esindaja Kõrda) telefonivestluse ja hüvitise maksmise katkestamisega tekitatud korvamatut varalist kahju, mistõttu hageja esitab hagi kostja vastu ka moraalse kahju tekitamise osas, soovides kostja vabandamist. Seega taotleb hageja, et kohus kohustaks kostjat vabandama tema ees. Arvestades asjaolu, et eelmärgitud nõue (kahju hüvitamise viis) ei põhine seadusel ja kohtul ei ole võimalik sellist nõuet rahuldada, siis tuleb asuda seisukohale, et hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. 3

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Kuna kohtul ei ole võimalik hagi tervikuna menetlusse võtta, siis jäävad menetluskulud hageja enda kanda vastavalt

§ 168lg-le 1.

Vastavalt

§ 372lg-le 6 loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Lembit Käis kohtunik 4