← Eesti

2-11-40420/9

Obsah (5)§ 97§ 99§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise aeg Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 16.

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt

§ 97

p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt

§ 99

lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Laps Rxxx Nxxx elab koos xxxxxxx Exx Pxxxxx (tl 7) ning on tema ülalpidamisel, kuigi lapsele makstakse ka toitjakaotuspensioni. Kostja on vaidlustanud lapse ülalpidamiskulutuste suuruse, kuid on ise tunnistanud, et kulutuste suurus sõltub võimalustest. Kostja ei ole esitanud lapse võimalike igakuiste kulutuste arvestust, samas on hageja esitanud arvestused ja kuludokumendid (tl 21-24, 36-50; 54-57; 59-62) ning kohtu arvates on õige lähtuda

§ 101

lg-s 1 sätestatud määrast, mille alusel on lapse ülalpidamiskulutused kuus minimaalselt 278.02 eurot. Nimetatud elatise suurus vastab lapse vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur. Kostja on leidnud, et hageja poolt nõutud summat ei ole võimalik tal tasuda, kuna ta ei tööta ega oma ka muud sissetulekuallikat, lisaks on ta töövõimetu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul lasub kostjal kohustus tõendada, et ta on töövõimetu ja kuigi kohus andis kostjale täiendava tähtaja oma töövõimetuse tõendamiseks, ta seda ei teinud. Kostja ei ole ümber lükanud ka seoses Rxxx Nxxxle xxx määramisega tsiviilasjas nr 2-11-8952 kohtulahendis tuvastatut, et Rxxx Nxxx ei ole oma poega aastaid kasvatanud, tema eest hoolitsenud ega talle ülalpidamist andnud (tl 9-11). Rxxx Nxxx täisealise ja töövõimelise mehena ei ole juba aastaid ametlikult tööl käinud ega omanud kindlat sissetulekut, elatudes toimetulekutoetusest ja väidetavalt juhutööde eest saadavast rahast.

§ 101

kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millist summat hageja kostjalt ka nõuab.

§ 102lg 2 kohaselt ei vabane vanemad ülalpidamiskohustusest.

Vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Riigikohus on oma varasemates lahendites korduvalt selgitanud, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, sealhulgas töötama ja vajadusel suurema koormusega. Kuigi TsMS § 102 annab kohtule võimaluse vähendada elatist mõjuval põhjusel, ei ole kostja neid põhjusi tõendanud, jäädes üksnes oma paljasõnaliste väidete juurde. Õige on see, et Exx Pxxxxxx ja tema juures kasvava lapse sotsiaaltoetused ei ole võrreldavad kostja omadega (tl 26-27, 58), kuid Exx Pxxxxxx on kroonilisi haigusi (tl 28), ta on pensioniealine (tl 58) ning on läinud tööle (tl 29, 5152), võimaldamaks lapsele paremaid võimalusi. Samas ei vabasta see kostjat oma lapse ülalpidamiskohustusest. Kuigi kostja on väitnud, et ka tema on lapsele andnud ülalpidamist taskuraha ja üksikute esemete ostmise näol, puuduvad tõendid, et kostja oleks kandnud ülalpidamiskohustusi olulises määras, mis annaks alust nõude osaliseks vähendamiseks.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni 2 ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuigi küsitav on tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise tasumine kostja poolt, on nõue seaduslik ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagis. TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud poolte enda kanda. Ingrid Niinemägi Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.